Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti panga ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pank, sularaha, meene, mündi, haldab, euroala, ametliku, maksebilansi, tihedas, ettevõtetes, ?paberraha, populaarsemad, seadusliku, müügihind, münte, 6466, keres, jõgi, hansen, tammsaare, vargamäe, rudolf, tobias, jakobsoneest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega
akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t
PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel
Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena
Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem 24. veebruar 1918 - Eesti Päästekomitee liikmed eesotsas Konstantin Pätsiga moodustavad Eesti Vabariigi esimese valitsuse – Ajutise Valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank. 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte
1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis".
Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2 krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem
· investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad:
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
· Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega paberraha ühe bussipileti või sokolaaditahvli eest ning isegi poepidajad võivad keelduda suurtest paberrahadest. 10. Eurotsooni tekkimine ja olemus Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest.
7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.
Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu
kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)
3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20
Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Kui president sureb, tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on teisest parteist, vahetatakse kõrgemaid ametnikke kümnete tuhandete kaupa välja. Sõja kuulutamise õigus kuulub üksnes Kongressile, põhiseadus lubab presidendil relvajõude Kongressi otsuseta kasutada üksnes erandkorras, kuid sellest on saanud reegel (Kongress on sõja kuulutanud 5 korral, presidendid alustanud sõjalisi operatsioone ametliku sõjakuulutuseta u 200 korral). USA kõrgeimal föderaalkohtul Ülemkohtul on üsna suur mõjuvõim. RIIGIORGANID Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18- aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
