mittekallaletungile (1932) Jahedad suhted enne Teist maailmasõda 4 Soome kaitsepositsioon ja rahusäilitamine Nõukogude Liidu eesmärk allutada Soome Vabariik Soome Vabariik kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude Liidu huvisfääri Nõukogude Liidu nõudmine Soomele: Lükata piir Leningradist 20-25 km läände Hanko poolsaare rentimine Nõukogude Liidule Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi "2 naela suppi 1 naela kulla vastu" 5 Nõukogude Liidu provokatiivsed intsidendid piiri aladel Nõukogude Liidu valitsuse teatamine: Soome tulistas Manila külas õppustel olnud punaväelasi Tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi: Tahtsid, et Soome vabandust paluks Soome viiks oma väed välja 20-25km piirist läände Soome eitas
maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Moskvasse saabunud Eesti delegatsioon ootasid aga uued nõudmised. Süüdistades Eestit alusetult nõukogude kaubalaeva põhjalaskmises, nõudis Kreml, et Eestisse rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 meest. See oli Eestile vastuvõetamatu ning hetkeks tundus, et asi võib lõppeda sõjaga
Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai 1939 23. august 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa- Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1
Baaside lepingute sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel 1939. aasta sügisel, kui puhkes Saksamaa-Poola sõda ja sellest kasvas välja Teine maailmasõda, kuulutas Eesti koos teiste Balti riikidega end neutraalseks. Kuid see ei tähendanud 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti sõlminud Saksamaa ja Nõukogude Liidu silmis midagi, sest pakti salajase lisaprotokolliga oli Eesti juba loetud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuuluvaks. Septembri lõpus asus NSVL tegutsema, et Balti riike enda mõjule allutada. Eesti puhul andis tegutsemiseks hea ettekäände Tallinnas interneeritud Poola allveelaeva "Orzel"põgenemine 18. septembril. 22. septembril nõudiski Moskva Eestilt luba sõjaliste baaside rajamiseks viimase territooriumile, kuna väikeriik ei suutvat ise oma neutraalsust kaitsta ning destabiliseerib nõnda olukorda Läänemerel. Eestile avaldati läbirääkimistel tugevat survet, korduvalt rikuti õhu- ja merepiiri ning
9. Eesti inkorporeerimine NSV koosseisu. 10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A
Liberaalne majandus Woodrow Wilson 2. Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1. uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:
· Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada · 2.veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir · Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu Kaardid lk. 15-17 III MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (LÄHIAJALUGU I) Maailm Esimese maailmasõja järel. (ptk.11) Pinged säilivad · Ainsaks selgeks võitjaks I maailmasõjal osutus USA, mille territoorium jäi sõjast puutumata, mis kaotas teiste maadga võrreldes suhteliselt vähe inimesi ning mille majanduslik võimsus kasvas. · Kõige suurem oli pettumus pärast maailmasõja lõppu Saksamaal. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. · Ungari pidi loovutama koguni enamiku oma senisest territooriumist. · Kaotajaks pidas end ka Venemaa, kes seadis samuti eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. · 1922
mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus
kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup kauba vastu), kuigi kasutati ka
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19
Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles kodanikuallumatusele, noormehi mitte minema sõjaväkke ja õhutati rahvast mitte makse maksma. Tegelikke tagajärgi see ei toonud, vaid allakirjutanud said karistada. Küll aga jäi Viiburi üleskutse haritlaste teadvusesse. 15 20.02.1907 astus kokku II riigiduuma (kuni 03.06.1907). Kubermangude valimiskogudel taas eelis eestlastel ja liivlastel. Valiti koguni 5 Eesti saadikut: Anton Jürgenstein, Kaarel Parts, Tõnis Jürine, Mart Murten, Paul Pärn trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
