metsanduslikule kõrgharidusele. Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt. Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad ja alates 50 ha kõik era- ja omavalitsuste metsad Tänapäeva seaduse kohaselt on arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude
.10 9.Normaaljaotuse graafik......................................................................................................11 10. Normaaljaotuse ülesanded.............................................................................................. 11 3 Sissejuhatus Minu töö on proovitüki nr 722. Andmed on metsakorralduse instituudi töötajate mõõdetud ning analüüsis kasutan juhendmaterjalidena lektor Külliki Kiviste kodulehte (Kiviste K 2011a), lektor Andres Kiviste raamatut (Kiviste A 2007) ning metsandus- ja maaehitusinstituudi üliõpilastööde koostamise metoodilist juhendit (Eesti Maaülikool 2009). 4 1. Proovitüki üldiseloomustus Analüüsitav proovitükk asub kvartalil TR076, eraldusel 2
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid.........................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud...............................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Mikk Sülla Proovitükk nr 613. Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Kodune töö nr. 5 õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused II Juhendaja Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas proovitükil mõõdetud diameetri jaotus on lähendatav
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4
vaid sel juhul, kui fail on avatud exclusive olekus)
Relations – tabelite sidumine
BROWSE – täistabeli sirvimine
BROWSE FIELDS
(FAO 2010) Riigimetsade Komisjon (Comissao Nacional de Florestas – CONAFLOR), mis loodi koos määrusega 3420/00, koosneb 39 esindajast, kellest 20 tulevad valitsusest ja 19 nö. rahvasaadikut. Rahvasaadikud on peamiselt metsatööstuse-, keskkonna- ja haridustöötajad, 10 kes on metsandusega hästi kursis ja pädevad sinna ametikohale kandideerima. CONAFLOR annab juhiseid metsaseaduse rakendamiseks ja metsakorralduse protseduurideks riiklikes metsades. Tegevuseks on ka erinevate huvigruppide kaasamine metsandusalastesse tegevustesse. (FAO 2010) Avaliku Metsa Majandamise Seadus, mis tuli välja aastal 2006, sätestas Brasiilia Metsateenistuse vastutavaks (Keskkonnaministeeriumi allüksusena) jätkusuutliku metsamajandamise eest. Veel anti neile vastutus tegeleda Riikliku Metsaregistriga (Cadastro Nacional de Florestas Publicas)
on it differ significantly depending on the texture of soil and especially on the thickness of moraine in the course of forest surveys the site type shall be dealt with 4 as two separate subtypes. Et nii metsa kui ka mulla omadused (kaasaarvatud tootlikkus) kasvavad oluliselt erinedes, sõltudes mulla lõimisest ja eriti moreenikihi tüsedusest, siis metsakorralduse käigus seda kasvukohatüüpi kasutatakse kahe erineva metsa osatüübina. A typical cowberry subtype can be found on typical podzolic soil on a thick layer of sand (with thickness more than 1,2 meters). Tüüpiline pohla kasvukohatüüpi võib leida tüüpilisel leedemullal paksul liivakihil (tüsedus rohkem kui 1,2 meetrit). The stands are of average productivity, the quality classes from II to III. The undergrowth is either absent or consists of sparse junipers and rowan trees. Puistud
SMI5 andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit ha. [4] Lubatavad raiemahud fikseeritakse metsanduse arenduskavades 10 aastasteks perioodideks Eesti Metsanduse Arenguprogrammis 1997 2001 oli lubatavaks aastaseks raiemahuks 7,81 milj. m3 ja Eesti Metsanduse Arengukavas 2001-2010 määrati lubatud raiemahuks 13,1 milj. m3, arvestades suhteliselt suurt küpsete metsade osatähtsust. Statistilise metsakorralduse andmetel on tegelik raiemaht küündinud alates 2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. [4] Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh.
Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss,kus nõidatakse langi või tema osade sidumine orientiiridega,langi või selle osade külgede pikkused,rumbid või asimuudid või nendevahelised sisenurgad.Langi pindala kinnitatakse 0,01 ha järgi; 3)toimub puidukoguse määramise järgi,raiutud puidukoguse järgi. Proovitükkidel,aladel,lintproovitükkide aladel,lintproovidel puude mõõtmise teel. Silmamõõduliselt.Metsakorralduse andmete alusel. Ülestöötatud puidukoguse järgi kui raiutavat puidukogust pole võimalik või pole otstarbekas eelnevalt määrata. Neeljal viimasel nimetatud variandil tuleb hiljem metsamaterjal mõõta sammuga 1/100m2.Ülemõõtmisel ei tohi vigu tekkida.Puidukoguse määraja peab tagama täpsuse,et kordusmõõtmisel erinevus ei ületaks 15%; 4)lanki mõõta- teha langi piirid nähtavaks; 5) pindala ja abrissi koostamine- siduda kindla punktiga,orientiiriga lank,võtta
Valitud raiemaht on küll oluliselt suurem eelmise perioodi keskmisest, kuid ikkagi oluliselt väiksem määrast, mis vastaks akumuleerunud puidutagavarale ja juurdekasvule. Kuid ka hetkel seatud mõõduka raiemahuni jõudmiseks ei ole olulist mõju omavaid taktikalisi meetmeid piisavalt MAKi kavandatud. Aktiivne puidukasutus aga tähendaks suuremaid riske väärtuslike ning seni inventeerimata loodusväärtuste säilimisele. Seetõttu on jätkusuutlikku metsakorralduse seisukohalt põhjendatud mõõduka puidukasutusstsenaariumi valimine ning esmatähtis on 24 metsade kaitsevajaduse ühene määratlemine, mis peaks esmase prioriteedina kajastuma nii MAK-is kui LAK-is. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1140221/MAK_KS Optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka stsenaariumi korral (1000 m3)
põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950. aastate keskpaigani korraldati valdavalt ainult riigimetsi, ülevaade nendest oli küllaltki hea ja piisavalt täpne
Vääriselupaikade inventeerimise eesmärk oli leida, määratleda ja lühidalt kirjeldada metsaalasid, mille looduskaitsealased väärtused vastavad vääriselupaiga või potentsiaalse vääriselupaiga kriteeriumidele. Ettevalmistav töö Vääriselupaikade inventeerimise esimese etapi käigus määratleti eeldatavad vääriselupaigad,kus hakati tegema välitöid. Andmeid koguti metsade kohta üle kogu Eesti ning selleks kasutati metsakorralduse takseerkirjelduste andmebaase. Andmete kvaliteet ja kvantiteet on piirkonniti teatud määral erinev, kuid üldiselt piisavalt detailne, mis võimaldab andmeid metsade kohta hõlpsasti ja efektiivselt kätte saada. Eeldatavate vääriselupaikade esmavaliku tegemisel lähtuti puistu vanusest ja koosseisust. Kõige tähtsam kriteerium oli vanus, mis aitas kindlaks määrata vanad metsad. Eri puuliikide osas määrati erinev vanusepiir. 2000
Metsa hindamine e. Metsatakseerimine Põhiülesanne o Välja selgitada metsade territoriaalne paiknemine o Puistute tootlikust ja varusid o Olulisim metsas kasvava puidu kogus Täpsete varude määramiseks on vajalik pidev ja perioodiline inventeerimine Metsamajanduslike tööde planeerimine Metsakorraldamine toimub nii era- kui riigimetsas Metsa korraldus riigimetsas on iga 10 aasta tagant Metsakorralduse põhjal koostatakse edasine majandamise projekt (majanduskava), mis pole tänapäeval enam kohustuslik Majanduskava sisaldab: o Iga puistule takseerkirjeldused, koos seletuskirjaga o Plaanimaterjal Määratakse: o Puistu koosseis o Puistu vanus o Kasvukohatüüp o Arenguklassid o Raiete teostamise aeg ja liik o Uuendamistööde planeerimine
kuigi suur. Sel ajal avastatud tulekahju on tõenäoliselt alguse saanud juba eelmisel päeval. Õhtul lõpeb tuleoht suvel keskel tund pärast päikeseloojangut, kevadel ja sügisel enam-vähem loojanguga samal ajal. Lisaks ilmastikust sõltuvatele metsa läbikuivamist iseloomustavatele tuleohuklassidele on kasutusel ka puistu tuleohtlikkust tema bioloogiliste iseärasuste alusel kirjeldavad tuleohuklassid. Need määratakse metsakorralduse käigus ja need on aasta läbi ühesugused. Puistud jagatakse põlevusastmelt viide klassi, millest I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad. Kõrge tuleohuga mets võib kergesti põlema minna ja tuli levib seal kiiresti. Seevastu V tuleohuklassi metsad on tavatingimustes peaaegu tuleohutud. Tuleohuklassidesse jaotamisel on aluseks puuliik, puistu arenguklass ja kasvukohatüüp. Üldreeglina on okasmets tuleohtlikum lehtpuumetsast, okaspuupuistutest on kõige tuleohtlikumad männikud
püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust
püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel......................................
_____________________________A. Roos______________________________ 22 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Saar Tamm Jalaksa 4.4 Kodumaised lehtpuud Vaher (Acer platanoides). Korraliku metsapuuna saab seda liiki Eesti metsades näha. küllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad. Metsakorralduse andmeil leidub Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt üle 20 hektari. Vaher on maltspuiduline puu, puit on kollakas või punakasvalge. Säsikiiri on ristlõikes rohkesti, need on tumedad ning
turbaküttele. Põlevkivi ja turba tootjaid hakati riiklikult toetama. Suuri erakorralisi raieid tehti ka 1930-ndate aastate majanduskriisi ja II Maailmasõja puhkemisel tekkinud majandusraskuste leevendamiseks. Metsade intensiivsem raie toimus aastatel 1936...1940 ja ekstensiivsem aastatel 1926...1930. 2. Metsade kasutamine Eestis 1945 kuni Nõukogude korra lõpuni. Vaadeldaval perioodil oleks pidanud lõppraiete mahtu limiteerima arvestuslank ja hooldusraiete mahtu metsakorralduse poolt määratud raiete pindala ning väljaraiumisele kuuluv tagavara. Tegelikult ei järgitud täpselt kumbagi: lõppraieid hakati arvestuslangi piires tegema alates 1961. aastast, kuid ei enne ega pärast seda peetud alati kinni arvestuslangist majanduste lõikes. 1946-60 oli lõppraie arvestuslangi suurus keskmiselt 1 201 500 m3 aastas, tegelikult raiuti 1 565 700 tihumeetrit ehk 30,3 % enam. Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse
kuusikud, kaasikud, sanglepikud) kuivendamise tulemusi peamiselt U. Valgu, P. Kollisti ja V. Hainla uurimistööde tulemuste alusel. Nendes uurimustes kajastuvad soopuistute kuivendamise tulemused, nagu nad avaldusid kuivendamisele järgneva 20-25 a. kestel. Massandmestiku analüüs (P. Kollisti andmed) haaras ka vanemaid (kuni 60 a. tagasi) kuivendatud alasid. Kuid liigniiskete metsade kuivendamise mõju võib olla palju kaugemaleulatuvam. Seda näitab metsakorralduse massandmestiku analüüs perioodi 1982-1992 kohta (Pikk, 1997). Kokkuvõtted näitasid, et kasvukohatüüpide pindalalises jaotumises riigimetsades on toimunud viimastel aastakümnetel (kui võrrelda P. Kollisti 1958...1967 a. andmeid J. Pika 1982...1992 a. andmetega, s.o. umbes 25 a. jooksul ) küllalt olulised muutused. Näeme siirdesoode ja madalsoode pindala vähenemist, lodude rohkem kui kahekordset pindala vähenemist.
Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile
metsade pindala suurenenud ligemale Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude
Sel perioodil viidi ellu ka väheviljakate põllumaade metsastamise programm. Teine põllumaade metsastumise laine (hinnanguliselt ca 300 000 ha) toimus üheksakümnendate lõpul, 2000 alguses. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine 1970-1990 (ca 550 000 ha). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2017. a. 2,33 milj. ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Eestis on sel moel metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka
1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj
Sisemise rentaablusläve (IRR) kasutamine on teine kriteerium, millega saab hinnata metsauuenduse kui investeeringu tasuvust. Kriteeriumi on sobiv kasutada siis, kui vähest kapitali tuleb jagada alternatiivsete investeerimisobjektide vahel ning eesmärgiks on seatud võimalikult kõrge kapitali tulusus. Näide sisemise tasuvusläve suuruse kohta mõnede kasvukohatüüpide puhul on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1. Sisemise rentaablusläve suurus erinevates kasvukohatüüpides (EPMÜ metsakorralduse instituut 2001) Kasvukohatüüp Uuendamise viis Raiering (a) Sisemine rentaabluslävi (%) Angervaksa Looduslik 70 4,79 Angervaksa Kultiveerimine 80 3,16 Jänesekapsa Looduslik 60 6,64 Jänesekapsa Kultiveerimine 85 4,43
piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm ettevõtet, suurim neist oli vanade traditsioonidega Tallinnas asuv OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. 2002.a lõpuga saadeti ülalnimetatud asutus laiali, sellest üks osa jäi Tallinna ja enamikus funktsioone läks üle Tartusse Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusele. Samal ajal alustas RMK 2003. aastast oma süsteemis metsakorralduse üksuse ülesehitamist. Kogutud andmete alusel koostatakse igale metskonnale metsamajanduse organiseerimise ja arendamise projekt (majanduskava), millise osad on: a) metsade majandamise projekt (majanduskava) koos seletuskirjaga; b) takseerkirjeldused; c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade
annaabi.ee 
