Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool
Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. ·Usuvahetusliikumine- Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine pärisorjusest vabastamise järel leidis plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises. Pettunud talurahva spontaansed rahutused, mis kohati võtsid küllalt teravaid vorme,
annaabi.ee 
