Diagrammid on sümbolitest koosnevad ikoonid. Maakaardid kujutavad objekte ikooniliselt, kuid objektid on tähistatud sümbolitena. 3. Keele teke ja ränded Keel tekkis umbes rohkem kui 100 000 a tagasi. Keele tekkimise hüpoteesid: Polügeneesi teooria keeled tekkisid maailma eri paigus teineteisest sõltumata umbes 50 000 a tagasi. Monogeneesi teooria - keele tekkimine ajaloos on ainukordne sündmus, keel pärineb Aafrikast, üks algkeel, umbes 150 000 a tagasi. Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi. Võrdlev-ajalooline meetod uuritakse eri keelte samatähenduslike sõnade koostist, häälikujärjestust. Eeldatakse, et mida suurem sarnasus häälikute vahel, seda lähedamad on need keeled. Võrrelda tuleb suurt hulka sõnu. Saab võrrelda kuni 8000 a tagasi. Algkeeled hüpoteetilised keeled, milleni on jõutud kaudsete meetodite abil. Keele ja geenide seos puudub.
otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus. b) polügeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel maailma eri paigus iseseisvalt. c) monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis inimkeel üks kord inimkonna ajaloos ühes Aafrika asukonnas. Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks seletada, kuidas algkeele vormidest on keelemuutuse tagajärjel kujunenud tänapäeva sõnad. g) Uurali keelepõõsa teooria- kontaktiteooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi
8. Miks peab teises kultuuriruumis zeste kasutades ettevaatlik olema? Too näiteid. Zestid on olemuselt sümbolid- ilma tähendust teadmata pole neist võimalik aru saada. Seetõttu on paljud zestid eri kultuurides eri tähendusega. 9. Milliste meetodite ja vahenditega uuritakse keelte teket? Iseloomusta igaüht ( võrdlevajalooline meetod, radioaktiivse süsiniku mõõtmine, geneetiline uuring) Võrdlev ajalooline meetod- võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11
kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. Keelte omavahelise sarnasuse põhjused: juhus, põlvnemine, keelekontakt. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant
Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia)
*negatiivne nägu tahakse olla omapärased ja iseseisvad PÕHIMÕISTED Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või
(hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni),
teatud viisil struktureerunud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Keelte tüpoloogiline liigitus: Isoleeriv - (hiina, vietnam) Käändeid pole, sõnamuutmine puudub, selleks otstarbeks kasutatakse abisõnu. Aglutineeriv - (kirundi, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. Sõna muutevormide moodustamine tüvele afikseid liites nii, et tüve ja afiksi piirid jäävad selgeks ning igal afiksil on üks kindel tähendus
sajandi lõpul. 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise võidukäigu sajand. Seda peetakse tänapäeva keeleteaduse aluseks. Taanlane Rasmus Rask (1787-1832) oli üks indoeuroopa keelte uurimise rajaja. Franz Bopp avaldas 1816, et keeltes on sarnasusi sanskrit (Indias), kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning, et sellel on sama päritolu. Jacob Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Originaalis on võrdlev ajalooline keeleteadus kirjutatud saksa keeles. 19.sajandi lõpul arenes ajalooline keeleteadus edasi noorgrammatikute poolt. Uuriti põhjuseid, mis panevad keeli muutuma: absoluutsed häälikusseadused, mis kehtivad teatud aja; analoogia mõju; laenamine. Noorgrammatikud tegelesid põhiliselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele. Häälikuseaduse erandituse põhimõttest tunnistati vaid üht erandit analoogia: sõnade
ebaloomulikus keskkonnas ja omab harva ema. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugu tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (õigekirja- ja grammatikakontrollijad, spellerid) 16. Maailma keeled. Keele päritolu. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel)
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
Dryeri järgi:Aafrika ; Euraasia ; Kagu-Aasia ja Okeaania ; Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi
grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis
kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise
keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud
keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. •Modernse maailma sünd (u.15.saj): Konstantinoopoli langemine, Ameerika avastamine, protestantismi sünd. •Lisaks kreeka ja ladina keelele tegeldi juba keskajal ka heebrea keelega (ka muude piibli keeltega). See oli Euroopa keeleteaduse ajaloos esimene kokkupuude mitte-indoeuroopa keelega. Samuti levis mingil määral araabia keele oskus. •15. saj – esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, •16. saj – prantsuse keele grammatika, samuti poola ja kirikuslaavi, saj lõpuks ka inglise grammatika. Samuti ilmusid juba mõned indiaanikeelte grammatikad. •Romaani keelte esimene tõsine uurimus: Dante 14. sajandil. Ta on üks esimesi keeleteadlasi. Kirjutas itaalia keeles. •Rõhutas lapsepõlvekeele (itaalia) ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist.
Mandariini Hiina keel on kõige kõneldavam keel. Miks nii erinevad andmed? *Murre või keel? -arusaadavuse kriteerium(Põhjamaad; Hiina) -Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel, horvaadi keel) -kultuurilised põhjused, identiteet(võru keel, baski keel) *Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise
analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust) Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina. Dialektoloogia e murdeuurimine
Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
