PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud
Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus
Aarja keeles acva Ladina keeles equus Germaani keeltes ewaz,áihva,ehwu,ehu Pärinevus teadmata (liivi) Liivi keeles kas Soome,isuri,karjala keeltes kasi Vepsa keeles kazi Vadja,soome keeltes katti Rootsi keeles katt Vene keeles Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks
umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui põdralehma läheduses ei ole, siis varjuvad nad maapinnale (kulu värvi kasukas muudab neid märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad
kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi
annaabi.ee 
