Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse)
Keskkonnatehnika referaat teemal tuulegeneraatorid. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli
Tuuleenergia Kust üldse tuuleenergia tuleb? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse)
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu,
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2
................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Potugalis, USA-s, Iirimaal ja Indias.
Merre ehitatud tuulikute keskmine toodang on suurem kui maismaal. Probleemid seoses tuuleparkidega Vaate rikkumine. Maakasutus. Mõju kohalikule loodusele. Müra. Lindude hukkumine. Mõju televisioonile ja raadiosidele. Ehitusaegne mõju. Probleemid Tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmetega ning tuutlikute utiliseerimisel tekkivate jäätmetega. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseseks). Probleemid Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised
.. 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks.
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
........................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:.............................................................................
Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks. Mida tuleks teha? Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. 2. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Probleemid
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see
Järgnevad kolmelabalised käigukastita ja vahelduva kiirusega masinad. Kahelabalise, vertikaalse teljega jm haruldasemate lisanditega turbiinid on vähem levinud. Enamik turbiine on torni suhtes vastutuult esiosa on tuule suunas, masinaruum ja torn tagapool. Samas on olemas ka pärituult variante, mis tähendab, et tuul puhub läbi torni ja alles siis labadele. Tuuleenergia eelised: · erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7
transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja
*taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud.
Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- eha süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett
Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu
Pidades silmas eelkõige väiketarbijat, on võimalusi alternatiivseks energiatootmiseks laialdaselt. Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on seni takerdunud mitmel põhjusel. Eestis ületab paigaldatud energiaseadmete võimsus märgatavalt riigi sisemist tarbimisvõimsust. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus................................................................................
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus................................................................................
Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära?
Essee Energia on tänapäeval kujunenud kogu maailmas kõige olulisemaks probleemiks. Teravaks probleemiks on meie põlevkivielektrijaamad, mis on kogu Põhja-Euroopa ühed suuremad reostajad. Peale tuha annavad nad ka keskkonda tonnide kaupa pliid, elavhõbedat, radioaktiivseid isotoope, väävliühendeid jm. Ka põlevkivist paremad fossiilkütused annavad keskkonda mitmesuguseid kahjulikke ühendeid. Seega peame kasutusele võtma uued energiaallikad, mis oleksid taastuvad ja keskkonnale ohutud. Puit on olnud juba läbi aegade üks põhilisi ehitus- ja energiatooraineid. Puit on energeetikas üks loodusesõbralikumaid materjale. Ta ei lisa keskkonda täiendavalt süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse
· tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Järelikult vesi ja tuul on taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest. 1.1ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused
Tartu Ülikool ELU PÄIKESEENERGIAL referaat |2 Tartu 2012 |3 Sisukord Taastumatud ja taastuvad energiaressursid............................................................................ 4 Päikeseenergia....................................................................................................................... 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5
käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise. Maailma soojenemist põhjustav keskkonnasaaste ning ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Fossiilkütuste lõppemine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Elektrifitseerimine algas 19. sajandil, kui gaasilaternaid hakati asendama elektrivalgustitega nii tänaval kui tööstuses. Sellest perioodist alates sai alguse globaalne elektrifitseerimine, kui elektrit hakati kasutama ka kodumajapidamistes. Kodus hakati kasutama elektroonikat ja olmetehnikat, mis vajasid toiteks elektrit. Need vahendid aitasid lihtsustada igapäevaseid
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS....................
Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega.
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
