Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni
Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad
3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime
Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal
2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95% 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks- 1..3nädalat 10...18 C Tärklise määramine Vastava seadmega.kartul pannakse veenõusse.5000g kartuli mass vee all, tihedus. 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas 30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine
1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade
Peale selle on viljades 12-18 % rasvõli, 10-12 % valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide. Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade
Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja hakkavad uued kasvama moodustumise ajal Eelviljad: ei sobi ristõielised Väldi liiga tihedat istutamist vett) kõrvalvõrsed 15-20 päeva Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm
Istutus Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30
karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2)
KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha
Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik.
Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik.
niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus · Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena. · Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba, hernest ja aeduba. Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil. Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu. HERNES · Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini.
3...6 aastat. Lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat. Enesetaluvus reastatuna Talirukis< mais< kartul< suvioder< talioder< kaer< nisu< suhkrupeet< põlduba< ristik, lutsern< raps< hernes< päevalill< lina Kultuuride väärtus eelviljana on külvikordade koostamisel eriti oluline, sest sellest sõltub ka kultuuride otsene ja kaudne mõju järelkultuuridele. Vastavalt sellele jagunevad kultuurid kolme põhirühma. 1.Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms.); b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt.), ristikud, lutsern, lupiinid jt.; c) puhas- e. mustkesa 2. Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba jt.) ja b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid ning
Teraviljadest on talirukkil kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. Kui lähteandmetes on tuulekaer on sees, siis külvikorra moodustamisel on tema tõrjeks ebaefektiivne kaera panek kuna teda ei saa sellisel juhul pritsida herbitsiidiga. Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!!
Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule. Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa 34. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. Suure ja sügava juurestikuga taimed parandavad mulla vee- ja õhurežiimi, näiteks valge mesikas. Sügavajuurelised liblikõielised tekitavad allpool künnikihti suure biopooride hulga, mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus. See
Liialt happelise reaktsiooniga mullal ei kasva porgand samuti normaalselt. Optimaalne pH on 6,0 - 7,0. Värsket laudasõnnikut porgandimaale tavaliselt ei anta. Värske sõnnikuga väetamise tagajärjel moondub sageli juurvilja kuju, väheneb kuivainesisaldus ja halveneb säilivus. Ka on värske sõnniku kasutamise korral suurem porgandikärbse kahjustuse oht. Seetõttu on otstarbekas kasvatada porgandit mõne sõnnikut saanud kultuuri järel. Sobivamad on eelviljad, mis jätavad endast järele ka umbrohupuhta maa (näiteks peakapas, kartul). Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes.
Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib
Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta
Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata- kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta
Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell, seller, till, köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk. Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4) Maa, millele mina porgandiseemne külvan on eelkultuuriks olnud kartul, mis on tõstnud mulla viljakust ja tagab parema saagikuse. Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada ka seda, et mullas ei oleks mitmeaastasi juurumbrohtusid. Porgandi kasvatamisel on eriti tülikaks osutunud orashein. (1) Mulla harimine
mullalämmastiku kasutajad. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. Juurte lagunemisel jäävad need toitained mulda ning on hiljem teistele kultuuridele kergesti omastatavad. Bioloogilistest põhjustest hinnatakse kultuuride erinevat mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda- ja söögijuurviljad), eriti need, mida väetatakse orgaanilise väetisega ning kasvuaegselt intensiivselt haritakse. Pikaajaline rühvelkultuuride viljelemine samal kohal võib aga vähendada mulla huumusesisaldust (rohke mullaharimise korral toimub orgaanilise aine ulatuslik lagunemine). Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui kõrrelised)
annaabi.ee 
