palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika. Ajalehed: Päevaleht, Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa, Postimees, Uus-Eesti: Trükiti rotatsioonimasinatel. Kokku 10 masinat + 46 ladumismasinat. 1928 värvitrükimasin. 1920 algusest väga palju ajakirju. Seltskonnaajakirjanduse kasv. Enamik ilmub Tallinnas. Umbes pooled on kuukirjad. KUTSEÜHINGUD/SELTSID annavad välja. 1926 raadio
sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921. aastaks on 102 väljaannet. Ajakirjandus oli geograafiliselt levinud (igas linnas või rajoonis oma maakonnaleht vms.), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne
Int. muutus lühemaks ja vestluslikumaks (ka ajakirjanik tuli nähtavale). Int-d kasutati enim reportaazhis ja vestluses. 13. Sõnavabaduse arengu murdesündmused. 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ja poliitiline käärimine. Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses? Sõnavabaduse areng: 17.10.1905 Venemaal kuulutati välja sõna- ja trükivabadus. Tegelikult jäi eeltsensuur kuni trükiseaduse valmimiseni kehtima, mistõttu Eesti suuremad ajalehed protestisid ja katkestasid ilmumise. 1905 november kehtestati järeltsensuur 1905 detsember kuulutati välja sõjaseisukord, mistõttu "kahjulikke" väljaandeid võis sulgeda. 1908 sõjaseisukord kaotatakse 1917 kuulutuste monopol Venemaal; paberitagavarade natsionaliseerimine. "Postimeest" püüti jõuga sulgeda, paljusid teisi lehti "seaduslikul teel"
Ajakirjandusväljaanded peavad riigis sõltumatud olema riiklikku propagandaettevõtet ei tohi lubada. Ka avalik-õiguslik meedia peab olema poliitilistest jõududest ja täidesaatvast võimust sõltumatu. Tulenevalt § 44 lg 2 on riigil mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus avalikkust oma tegevusest informeerida, vajadusel andes välja tavaliste ajakirjandusväljaannetega teatud ühisjooni omavaid väljaandeid.12 Läbi ajaloo on üks olulisemaid piiranguid sõnavabadusele olnud eeltsensuur (pidades silmas eriti NSV Liidu aegset perioodi). Tsensuuri keeld on § 45 lg 2 otsesõnu sätestatud. Samuti piiravad sõnavabadust arvamuse levitaja suhtes rakendatavad sanktsioonid. Näiteks on karistusseadustikus ette nähtud karistus võimuesindaja solvamise ja laimamise eest, tegemist on 9 RKKKo 3-1-1-117-05 p 18-23 Riigikohtu kohtulahendite register 10 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 309 11 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus
Kooli ja kiriku ühistöö tulemusena said loodud mitmed noorsoo-organisatsioonid. Teadused kui sellised läksid rahvuskultuuri kui terviku arendamise teenistusse. 2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel Eesti okupeeriti 1940. a mille tagajärjed kultuurile olid laastavad. Sisuliselt kogu senine kultuuriline areng katkes. Suleti mitmed ajalehed ja ajakirjad. Sulgemisest ja koguni tegevuse keelustamisest ei pääsenud ka erinevad seltsid-ühingud. Kehtestati eeltsensuur ehk teisisõnu-kultuur allutati ideoloogilisele kontrollile. Alguse sai massiline kultuuri ja loomeinimeste vastu suunatud terror. Paljud üritasid põgeneda läände, kuid mitte kõigil see paraku ei õnnestunud. Kultuuri ja loomeinimest peeti kahjulikuks süsteemile, mistõttu püüti neid iga hinna eest hävitada. Järgnes Saksa okupatsioon koos uute inimkaotuste ja massihävitustega. Loomeinimesed püüdsid alustada, kuigi sageli tulutult, uut kultuuritegevust
Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks. Magasiniaidad olid valla ühisomandiks. Eeltsensuur Venemaal valitses 19. sajandi teisel poolel eeltsensuur. Eestis oli esimene tsensor ametisse võetud 1799 aastal, ning aastast 1803 oli Tartu ülikoolil tsensuurikomitee. Tsensuurimäärus reglementeeris lisaks trükistele ka trükikodade asutamist, ajalehtede väljaandmist ja raamatukaubandust. Tsensuuri nõuded olid vahel karmimad, vahel leebemad, sõltus palju võimaul oleva keisri poliitikast. ,,Iggaüks" - 1802. a kinnitas Aleksander I Eestimaa talurahvaregulatiivi ("Iggaüks"),
1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit,
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest)
Kinokomitee 1980-88 MN Raadiokomitee/MN Raadioinformatsioonikomitee 194953/Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1953-57/Raadio ja Televisiooni Komitee 1957-62/Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond Ideoloogilise võitluse eesliinil Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur) Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Ühiskonna respekt kirjanike vastu Kirjanike hierarhia aunimetuste („auastmete“) alusel (Stalini preemia laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik) Suur erinevus sissetulekutes Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid Kujutav kunst Eesti NSV Kunstnike Liit Eesti NSV Kunstifond Ideoloogilise võitluse eesliinil
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti
Tuleks semstvo põhimõttel ümber korraldada. Venelastelt olevat ka midagi juba õppida –ei maksa vastu seista uuenduspüüetele. Sakslastel tuleb loobuda mõttest, et eestlased-lätlased peaksid kuni surmani nende suhtes ainult tänulikud olema. Samuti leidis ta et põlisrahvaste suhtes ei maksa oma haridustaset üle hinnata ja peaks teadvustama, et sakslased on siiski nende jaoks tsiviliseerivat rolli etendanud. Brozüüre arvati et loeb vaid kitsas ringkond-järeltsensuur, mitte eeltsensuur. Teravad sõnavõtud üritati brozüürides avaldada. Sellele vastas noor parun Hermann von Bruiningk oma pamfletiga. Esitas oma nägemuse Liivimaa ajaloost. Bruiningk oli sündinud Tartus Hellenurme mõisa omaniku pojana. Tema vanaisa oli üks talupojasõbralikumaid mõisnikke. Suguvõsa olid algselt literaadid, hiljem aadlikuseisusse jõudnud. Ülikooli lõpetamise järel sai temast Liivimaa rüütelkonna arhivaar, hiljem sekretär. Pöördus hiljem arhiivi tagasi. Asus seda korrastama
Soome keelele suuremat õigust nõudsid üliõpilased Johan Vilhelm Snellman - juhtiv soome rahvuslane 1835 ,,Kalevala'' (E.Lönnrot) J.Runebergi isamaalised luuletused Aleksander II aeg Soomes 1863 kutsuti Maapäev uuesti kokku Otsused Maapäev käib tihedamini koos Hääleõigust laiendati Soome keel sai ametlikuks keeleks Kaubandus vabastati riigi järelvalve alt Kaotati trükiste eeltsensuur 1860 rahareform Hakkas kehtima Soome mark Parteide moodustamine 1860.aastatel tekkis nn Soome partei, juht G.Z Forsmann (hiljem Y.S. Yrjö-Koskinen) Majandusareng 19.sajandil ehitati hulgaliselt kanaleid. Tuntuim Saima kanal Tähtsaimaks tööstusharuks sai metsatöösstus. Suuremaks tööstuskeskuseks sai Tampere; Maal tekkis rahvastiku juurdekasvu tõttu maa-ja tööpuudus. Maalt lahkuti linnadesse
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus
eneseväljendus satub selline pakkumine satub oleks kõigile alati samasugune või neutraalne. ,,pakkumiste" välja struktuur Iga kord kui kultuurikeskkona analüüsima võiksime siis kõige pealt küsida, kes tohivad sellele väljal pakkumisi esitada, kas ainult monarhile väga lähedased isikud või kõik need kes on saanud vastava tsunfti heakskiidu, või omavad ülikooli diplomi või võivad seda kõik teha, eeldusel et neil on majanduslikud võimalused. Kas pakkumistel on eeltsensuur? Kas pakkumise heakskiit nõuab formaalseid protseduure? Kuidas liiguvad informatsiooni vood? Kuidas inimesed teada saavad sellest pakkumisest? Juhul kui me midagi teame midagi selle ,,pakkumise" välja struktuurist on suur tõenäosus osata paremini ära arvata mis liiki pakkumistel on suurem sanss selles kultuurikeskkonnas mõjule pääseda. · Ideoloogia Loomulikult on sellisel pakkumise väljal alati võimu küsimus. Et see väli ei ole võimu suhtes neutraalne. Seal
Kui kirik hakkas riigist eralduma, hakkas muutuma ka suhtumine tsensuuri tsensuuri rakendasid enda huvides võimukandjad. Tsensuur on füüsilise ülemvõimu tungimine mõistuse ja vaimu valda. Alati on valitsejail korda läinud teatud riigielu valdkondades avalikku kriitikat piirata. Ametlik tsensuur kaotati kõigepealt Inglismaal 1695, mis ei välistanud mõne autori kohtulikku jälitamist. 18. sajandi lõpupoole järgnesid Skandinaaviamaad, 19. sajandi jooksul kaotati eeltsensuur enamikus Euroopa riikides (Saksamaal 1848, Prantsusmaal 1872 Prantsusmaal oli ka varem, 1789. a inimõiguste deklaratsiooniga tsensuur kaotatud, kuid vahepeal jälle taastatud) ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas pole seda õieti olnudki. 20. sajandi alguses oli tsensuur alles Türgis, Venemaal ja Tsernogoorias. Scammell möönab, et on aegu ja olukordi, kus tsensuuri peetakse isegi parlamentaarsetes demokraatiates normaalseteks ja õigustatuks nt sõjaseisukord.
3) Sakslased kartsid, et eestlased suudavad säilitada kontakti võrgustiku. Seetõttu tegid sidepidamisele mitmesuguseid takistusi: võeti kontrolli alla kogu raudtee liiklus (Ainult rongiga võis sõita erilubaga). 4) Kõik kirjad tuleb posti andma avatud ümbrikutes ja kirjutatud ainult saksa keeles. Tsensuur: Ajalehed suleti, sest oli paberinappus, kuid balti-saksa ajalehed hakkasid taasilmuma ja suures tiraazis. Ajalehtedele pandi eeltsensuur ja järeltsensuur. Tsensuuriti samuti varem välja tulnud kirjaldust. Raamatukogust hävitati kirjandust, mis ei sobinud. Repressiivpoliitika- Nõukogude aegsete andmetel tapeti Saksa okupatsiooni ajal Eestis kuni 400 inimest. Maha lasti relvahaaranuid tsiviilisikuid. Tartus arreteeriti 50 tuntud avaliku/kultuuri tegelast, sest Tartus ageteeriti saksavägede vastu. Hoiti neid mitu kuud vanglas kui pantvange. Arreteeriti Eesti I polguülem, E. Põder. Jüri Vims
Igapäevaseks nähtuseks said mobiiltelefon, arvuti ja satelliittelevisioon. Seni kesksel kohal olnud kirjanduse asemele tulid eelkõige film ja muusika. Raamatunimetuste arv tõusis hüppeliselt, kuid tiraazid langesid. See halvendas kirjanike majanduslikku olukorda, sest ka riiklikud toetused kadusid. 1994. a taasloodi Eesti Kultuurkapital. Antakse välja Tuglase novelliauhinda, Betti Alveri debüüdiauhinda jm. 1990. a likvideeriti Eesti NSV Glavlit ja koos sellega kadus eeltsensuur lõplikult. Kuna ühiskond oli vabanenud, kadus kirjanikel vajadus peita sõnumit ridade vahele, see tekitas 1990. aastate algul omamoodi tühimiku ja mõjus teoste kunstilisele tasemele. Kirjandus muutus lihtsakoelisemaks. Tohutult suurenes meelelahutusliku kirjanduse osakaal ja seda eriti tõlkekirjanduse osas. Kuigi erinevat kirjandust on rohkem kui kunagi varem, on lugejaskond vähenenud. 1986. a hakkas ilmuma kirjandusajakiri Vikerkaar, edasi ilmus Looming
Tsensuuril on eri liike, osa neist on loomevabadust piiravad ja seetõttu ebademokraatlikud (teose ilmumisele eelnev või järgnev riiklik eel- ja järeltsensuur), teised loomulikud (autori enesetsensuur). Esimeseks keelatud autoriks oli Martin Luther, kelle raamatud keelati paavsti Wormsi ediktiga 1521. Aastail 15591966 kehtis katoliiklikus maailmas Index autorum et librorum prohibitorum ehk Keelatud autorite ja raamatute nimestik. Eeltsensuur keelati kõige varem Inglismaal 1694. aastal, mujal Euroopas hakkas see kaduma pärast 1848. aastat. Eesti Vabariigis 1920. aasta põhiseaduse järgi tsensuuri ei olnud. Nõukogude Eestis kehtis tsensuur kuni 1. oktoobrini 1990. aastal. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada.
Hakkavad kukkuma ära moraalsed tabud: Marko Mäetamm IN & OUT 1997. 80-90ndate loomingus näeme mingite vanade nähtuste uuskasutust palju. Need võivad radikaalsed nähtused. Seal on postmodernistlik vaim. Teeme nii nagu eesti esimesed futuristid. Teeme poppkunsti, aga nii nagu 60ndatel. Neopopp Marko Mäetamme puhul. Iseloomulik see, et kunst hakkab pildiraamist väljuma. NEed katsed olid ka 60ndatel. Pöördumatum protsess. 87 eeltsensuur toimis, nõrgendatud kujul. 1985 Mihhail Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. - parteiline koht, sisuliselt NL süsteemis tähendab, et temal on kõige suurem võim. Samas põhjust rääkida stagnatsiooniajast. Murdumatu nõukogude liit kestab. 1986 perestroikapoliitika algus - Gorbatsovi sattumine võimu etteotsa midagi hakkab muutma. Vallandab uusi algusi kohalikul tasandil.
Sotsdem tsentralisltid pettusid suures osas oma varasemates tõekspidamistes, hakkasid koostööd tegema rahvuslastega. Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised, Teataja, Sakala, Postimees, kokku suleti 1905-1908 rohkem kui 20 erinevat ajakirjanduslikku väljaannet, samas jätkasid suletud väljaanded lihtsalt uute nimede all. Jätkus ka tsensuur, aga siis oli see rev järgselt nõrgem kui enne rev-i. 1906 aastast peale eeltsensuur kaotati, kuid järeltsensuur oli üsna põhjalik, karistuseks rahalised trahvid või vastutava toimetaja arreteerimine. Uus venestuslaine vene parempoole ajakirjanduse eestvedamisel, kes ajasid äärmiselt sovinistlikku joont. Võeti kasutusele Baltis separatismi mõiste. Räägiti et Baltikumis kiusatakse taga õigeusklikke, Balti kubermangud on vaja venestada, liita vene naaberkubermangude külge. Vene valitsusvõimud lubasid astuda vastavaid samme,
annaabi.ee 
