1. V Makroelemendid kuuluvad peamiselt orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Õ 3. V Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. V Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Õ 6. V Aminohape on valkude monomeer. 7. Õ 8. V DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. A 10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19
energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11
8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. 1.Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tsellulo osi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11
· Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel · Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid · rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid 7. ÕIGE 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15
BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7
Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik:
3. Peamised patogeenid puu- ja köögiviljadel (neid esineb rikkalikult, mahepõllunduses vähem): Hallitus- ja pärmseened · Piimhappebakterid (LAB, lactic acid bacteria) · Salmonella · Escherichia coli· Cryptosporidium. · Campylobacter · Bacillus spp. · Shigella · Enterobacter spp. 4. Köögiviljade riknemise põhjused seoses mikroobidega. - Taimehaigused - Taimede/viljade pinnakahjustused (enne või pärast korjamist, selle käigus) - Pikk vahe korjamise ja pesemise vahel - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast saagikoristust (enne töötlust) - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast töötlust' 5. Aiasaaduste säilitamisviisid ja nende mõju mikroobidele. -pastöriseerimine (mahlad, püreed): toiduainete kuumutamine, et vähendada patogeenidest tingitud võimalikku ohtu tervisele ning mis sama põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muutusi toiduainetes. Kuumutamine temperatuuril 72..
transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise. tRNA - RNA liik, mille ülesandeks on ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Testküsimused: Tõene/väär. 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. VÄÄR Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude lagundamisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR
kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid; 3 - pealt erkrohelised, alt sinakasvalged, sügavate väljalõigetega hõlmised lehed Põldvaher (Acer campestre) Noorelt munaja, vanemas eas ümarama võraga ja noorelt pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad
terava servaga objektide survele niisama vastupidav kui terve puit. Pehmemädanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mädanikku. MÄDANIK Tekkeviisi järgi jaotatakse mädanikud kaheks: · metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal; · laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist. Varases arengustaadiumis ilmub laomädanik maltspuidule väikeste täppide või joonekestena. Kui puitu säilitatakse pikemat aega ebasobivates tingimustes, areneb laomädanik selles järk- järgult kõvamädanikust pehmemädanikuks. Laomädanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mädanikku. LAOMÄDANIK METSAMÄDANIK MÄDANIK · Metsamädaniku kaitsetsoon kasvava puu puidu värvuse muutus metsamädanikku põhjustava seene seeneniidistiku puitu tungimisel. Puidu värvus muutub selles tsoonis nõrgalt hallikaslillaks tõrjeainete toimel mida puu eritab
seemet edasi. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse. 3 2.2 Jänesekapsas Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim. Jänesekapsa lehed liigutavad end valguse, temperatuuri ja niiskuse järgi. Sobivates oludes sirutavad lehed laiali. Ebasobivates tingimustes tõmbuvad lehed varre ligi kokku. Nii juhtub näiteks siis, kui taimele langeb otsene päikesevalgus, kui sajab tugevasti vihma või on liiga külm. Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel.
ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. 13) Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 14)Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. 15)Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 16) Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. 17)Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. 18) Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. 19) Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. 20)Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 21) Aminohape on DNA valkude polümeer. 22)DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 23) RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. 24)Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. 25)Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik:
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8
Transport RNA e tRNA ribosoomidesse saabunud imfo lahtimõtestamine. Ribosoomi RNA e rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgusünteesis. DNA ja RNA on nukleiinhapped, mis on kõigis organismides. DNA on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot. Geneetilise info realiseerimine toimub RNA kaasabil. Rakus on vett üle 80% - hea lahusti, osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismisisest püsivat temp. Ebasobivates tingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Rasvade lagundamisel vabaneb 2* rohkem energiat kui valkude oksüdeerimisel. Desoksüribonukleiid on DNA monomeer. Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse.
8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? - mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohapped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Kordmaine. 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. V. (Peamiselt) 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. Õ. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. V. (Tärklist) 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. V. (Vähem) 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Õ. 6. Aminohape on DNA monomeer. V. (Nukleotiidid) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. Õ. 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. V. (DNA) Leia õige vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett 10
väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk. Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Vastsete arenguks kulub vähemalt 2 aastat, ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12 aastat. Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja 6,5 mm laiune. Mardikate lend toimub juulis- augustis. Ovaalse väljalennuava mõõdud on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm. Sinisikk: Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed
on loodusmaastike osakaalu vähenemine ja samal ajal kasvav linnastumine. See tähendab, et ühel piirkonnal on finantsressursid ning teisel piirkonnal atraktiivne loodus ja kultuur. Ökoturism vähendab maaelanike sissetulekute sõltuvust traditsioonilistest elatusallikatest ja seega vähendab looduslikest, klimaatilistest ja asukohast tingitud ebavõrdsust. Uurimused on näidanud, et traditsiooniliste elatusallikatega tegelemiseks ebasobivates tingimustes on ökoturismi areng kiirem kui traditsioonilistes põllumajanduspiirkondades. Ökoturism on võimalus äärealade arenguks, kus puuduvad tihti muud alternatiivid majandustegevuse arendamiseks seoses kaugusega turgudest ja muudel sotsiaalmajanduslikel põhjustel. Ökoturismi majanduslikud aspektid Äärealade tunnused - kaugel linnastunud keskustest ja turgudest, - hõreda asustusega, keskmisest vanem elanikkond, vähe noori,
Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Lk 44. Kordamine! Kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. (V).... nii org. kui ka anorg. hulka 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. (Õ) 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. (V)....tärklist 4. lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. (V)...vähem 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. (Õ) 6. Aminohape on valgu monomeer. (Õ) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse (Õ) 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. (V)....ühe Leidke kõige õigem vastusevariant! 9
ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on tundmatu. Nad kohastuvad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega Bakterite toitumine Valdav osa on heterotroofid Omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast vees lahustunud ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja membraani tsütoplasmasse
Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2 -Ehituslikud, ruum on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele ja eeskirjadele -Tehnilised, on olemas automaatne tulekahjusignalisatsioon, esmaste tulekustutusvahendite
võivad esile kerkida, leiduks õiguskorras lahendus õigusnormides. SHKS eelnõu seletuskiri teises punktis sõnastatakse õigustloova akti eesmärk järgmiselt: ,,Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Muuhulgas reguleerib eelnõu ka selliste säilmete ümbermatmist ja sellega koos hauamonumentide ja -tähiste teisaldamist juhul, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades või kui säilmete ümbermatmine on muul põhjusel vajalik avalikes huvides. [---] sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja austamiseks ning sõjahaudades olevate säilmete austamiseks võib tingida ka säilmete ümbermatmise vajaduse olukorras, kus sõjahauad asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda väärika viimse rahupaigana. [---] Eelnõuga
aga me saame olla kindlad vaid seda voorust omades ja seega on õnn ja voorus samad asjad. 3Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Õnn tähendab oskuspäraselt toimida. Kui inimene on valinud poliitika elu ja hindavad kuulsust saavad nad õnnelikuks, kui ajavad poliitikalt võimalikult oskuslikult andes oma voorused kogukonna hüvanguks, kuid ta ei saa praktiseerida tarkuse voorust oma enda elus, sest töötab ebasobivates tingimustes sõjad, ja sotsiaalne korraldus. Poliitika eesmärgiks on tagada kõigile inimestele õnn, seega vajavad filosoofid poliitikuid ja vastupidi, parim riik on see, kus kõik osalevad valitsemises vastavalt oma loomutäiusele ja kus on suur keskklass. *4.Epikuurlased õnnest. Ainus tõeline õnn on nauding, ainus tõeliselt halb asi aga valu, seega on vaja piirata oma ihasid, et mitte pettuda ja saada haiget, õnnelik elu on sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn
· Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides · 2) lumelaod, vineeri tehased · 3)ümarmaterjalide koorimine ning nende ja sae materjalide säilitamine, õhkvahedega virnades (staabeldamine, saagimine) · 4)saematerjalide kamberkuivatamine temperatuuuril alates 60 C. Kõrge temperatuur hävitab kahjuseene niidistiku. · 5)puit konstruktsioonide isoleerimine hoone osadest ja neisse ventileeritavate õhkvahede moodustamisel. Tuuletõmbus
Poliitika eesmärk on tagada kõigile õnn, seega vajavad filosoofid poliitikuid ja vastupidi. Filosoofi elu (eelistatum): · Filosoof praktiseerib tarkuse voorust täiuslikemalt. · Filosoof on tarkuse saavutanu, kes mõtleb oma teadmiste valguses maailma üle. · Elab jumalasarnast elu. Riigimehe elu: · Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. · Riigimees ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus, sest töötab ebasobivates tingimustes: sõjad, sotsiaalne korraldus. · Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes kogukonna hüvanguks. Parim riigivorm on selline, mis tagab inimestele õnneliku elu: kõik osalevad valitsemises vastavalt oma loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline õnn on nauding, valu on tõeliselt halb. Õnnelik elu on sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn on mõõdetamatu suurus: inimesel kas on see või ei. Õnn = voorus
annaabi.ee 
