Kiirus Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma
ning kasutamisega. Nii lihtsustub arstide igapäeva töö ning patsiendile tagatakse kiire ja mugav raviprotsess.6 6 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf 5 Eesti tervishoiusüsteem Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8 Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept, digilugu, digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks
Võti, mis avab kõik uksed ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN. Digiretseptid Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass, juhiluba. 1. Jaanuarist 2010 võeti digiretseptid kasutusele ja juba jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti. Digiretsept kehtib kõigis Eestis olevates apteekides. ID-kaardi tarkvara ID-kaardiga seonduv tarkvara on varavabana veebileheküljel www.id
d) arvuti ja konkreetse meditsiinilise uuringu aparaadid. Referaadi kirjutamiseks oli tehtud meditsiiniliste kodulehekülgede analüüs püstitatud ülesannete raames. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Tiiu Laud. Infotehnoloogiavahendid meditsiinis. [WWW] http://www.kivilinn.tartu.ee/oppetoo/materjal/infotehn/eluvald.htm (27.09.2013) 2. Digilugu. Digiregistratuur.[WWW] http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/ETerviseProjektid/Digiregistrat uur (27.09.2013) 3. Vikipeedia. Digiretsept. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digiretsept (27.09.2013) 4. Radioloogiakliinik mammograf. Mis on magnetresonantsuuring?[WWW] http://www.mammograaf.ee/index.php?page=111& (27.09.2013) 5. Tervishoid keskus. Ehhokardiograafia. [WWW] http://tervishoidkeskus.blogspot.com/2013/01/ehhokardiograafia.html (27.09.2013) 6. https://sites.google.com/site/birgituiga/r%C3%B6ntgenuuring (27.09.2013) 7. Silmalazer kliinik. HRT. [WWW] http://www.silmalaser
määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. Projektide põhieesmärkideks on: Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis; Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine; Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile; Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks. Tänapäeval pikad ravijärjekorrad arsti juurde on jätkuvalt suur probleem, mis teeb ravi ebaefektiivseks
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
.................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur ................................................................................................................ 8 3.3. E-labor .............................................................................................................................. 8 3.4. E-tõendid .......................................................
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
mida organisatsioon pakub, toodete, tehnoloogiate või teenuste välja töötamine, uuendamine, uue või parema kvaliteediga toote valmistamine. N: Apple tahvelarvuti iPad, LED-valgustid, püksmähkmed, elektriauto 2. Protsessiinnovatsioon (Process) - muutused toodete ja teenuste kättetoimetamise moodustes, uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine (ei pea põhinema avastusel). N: e-raamatud, digiretsept, virtuaalne krediitkaart, pakiautomaadid (Smart- post) 3. Positsiooniinnovatsioon (Position), turunduse innovatsioon - muutused toodete ja teenuste turuletoomise kontekstis, uute turgude avamine, turgude hõivamine ja laiendamine. N: päikeseprillide, rahakottide ja käekellade muutmine tavalistest aksessuaaridest staatust väljendavateks bränditoodeteks (Chanel, Michael Kors, Emporio Armani), staaride signatuurparfüümid (Antonio Banderas
toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni tiitli sai Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus onkogeneetiliste uuringute ja nõustamise kompleksteenuse eest. Teenus on DNA-analüüsil põhinev rinna- ja munasarjavähi diagnostikameetod, mis on ühendatud arstliku konsultatsiooniga. 8 2.2. 2011 – digiretsept retseptiravimite väljakirjutamise ja ostmise süsteemi kasutusmugavuse viija maalimatasemele 2011. aastal osales konkursil Eestist taas 8, ühtekokku 80 avaliku ja erasektori organisatsiooni kolmest riigist. Auhinnasaajate esmase hindamise tegi Eesti Kvaliteediühing, kus hinnati laekunud projekte EFQMi metoodika alusel ja lisati juurde eksperthinnangud. Nii ettevõtete kui avalike sektori organisatsioonide kategooriast valiti
kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal. Me ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest pärit Arvo Pärt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane Neeme Järvi. Tiigrihüpe, Skype, digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet, nagu ka Eestis välja mõeldud X-tee andmevahetuskiht on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmes Euroopa riigis ja kaugemalgi. Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin Eestis suuri asju ka edasi. Ka siis, kui suurimast suurim asi, me oma riik, on juba ära tehtud. Head inimesed jah, ma tean, et mõnus on mõnitada, et Eesti edu tunnistamist on praegu kombeks ka naeruvääristada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
