Kiirus Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma
ning kasutamisega. Nii lihtsustub arstide igapäeva töö ning patsiendile tagatakse kiire ja mugav raviprotsess.6 6 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf 5 Eesti tervishoiusüsteem Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8 Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept, digilugu, digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks
Koodikaartide aeg hakkab mööda saama ning üldiseks isikutuvastamise vahendiks saab ID-kaart. Läbi pankade saab ka audentida end e-koolis, Eesti Energia veebilehel ja paljude teiste teenusepakkujate veebilehtedel. Võti, mis avab kõik uksed ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN. Digiretseptid Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass, juhiluba. 1. Jaanuarist 2010 võeti digiretseptid kasutusele ja juba jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti
koos perearstiga broneerida sobiva aja soovitud arsti juurde ning vajadusel väljavalitud vastuvõtuaega ka tühistada. Digiregistratuuris saate valida, kas soovite kasutada haigekassa poolt rahastavaid teenuseid või tasulisi. Samuti saate digiregistratuuris maksta visiiditasusid. Elektroonilise saatekirja kasutuselevõtt lühendab ravijärjekordi, kuna võimaldab ära hoida aja kinnipanemist ühe ja sama eriala arsti vastuvõtule korraga mitmes raviasutuses.[2] Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst kirjutab patsiendile välja arvutis. Digiretsept saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse (retseptide ja meditsiiniseadmete kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu ). Ravimisaab patsient apteegist isikut tõendava dokumendi alusel (dokumendi, kus on peal pilt ning isikukood). Teisele isikule retseptiravimi ostmisel peab
määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. Projektide põhieesmärkideks on: Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis; Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine; Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile; Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks. Tänapäeval pikad ravijärjekorrad arsti juurde on jätkuvalt suur probleem, mis teeb ravi ebaefektiivseks
Hoida tervist tähendab terveid eluviise, liikumist ja tervislikku toitumist. Toomas Hendrik Ilves jõudis Ligi kakskümmend aastat tagasi järeldusele, et üks Eesti võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel. Tänu meie andekatele inimestele olemegi seda suutnud. Me oleme ära teinud põhilised e-riiki tunnustavad asjad, mis on samuti kergesti teostatavad igas Euroopa riigis e-valimised, digiretsept ja digiallkiri. Ta kutsus üles ka uusi lapsevanemaid õpetama oma lastele selgeks põhiline arvutimaailm. Siia sobib Presidendi avalause ,,Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii". See lause rõhutab, et endiste vahenditega me oma riiki edasi ei vii, vaid tuleb keskenduda kogu tehnika arendusele milles me oleme siiamaani tublid olnud. President võttis sõna ka julgeoleku teemal, kus ta rääkis NATO põhimõtetest ja kuidas üldse selline organisatsioon saab toimida
................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur ................................................................................................................ 8 3.3. E-labor .............................................................................................................................. 8 3.4. E-tõendid ......................................................
kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näiteks: Skype,digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet. Ta lisas väärikalt, et ehk paljud ei teagi,et maailma menukaim klassikalise muusika helilooja on Eestist päris Arvo Pärt. Presidendi arvates on Eesti riik üpris hästi hakkama saanud, ning ta on uhke meie riigi üle, et me oleme suutnud saavutada iseseisvuse, säilitada seda ja samal ajal olles uhke, meie vanema põlvkonna peale, kes on sellel rasekel ajal suutnud hakkama saada.
mida organisatsioon pakub, toodete, tehnoloogiate või teenuste välja töötamine, uuendamine, uue või parema kvaliteediga toote valmistamine. N: Apple tahvelarvuti iPad, LED-valgustid, püksmähkmed, elektriauto 2. Protsessiinnovatsioon (Process) - muutused toodete ja teenuste kättetoimetamise moodustes, uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine (ei pea põhinema avastusel). N: e-raamatud, digiretsept, virtuaalne krediitkaart, pakiautomaadid (Smart- post) 3. Positsiooniinnovatsioon (Position), turunduse innovatsioon - muutused toodete ja teenuste turuletoomise kontekstis, uute turgude avamine, turgude hõivamine ja laiendamine. N: päikeseprillide, rahakottide ja käekellade muutmine tavalistest aksessuaaridest staatust väljendavateks bränditoodeteks (Chanel, Michael Kors, Emporio Armani), staaride signatuurparfüümid (Antonio Banderas
toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni tiitli sai Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus onkogeneetiliste uuringute ja nõustamise kompleksteenuse eest. Teenus on DNA-analüüsil põhinev rinna- ja munasarjavähi diagnostikameetod, mis on ühendatud arstliku konsultatsiooniga. 8 2.2. 2011 – digiretsept retseptiravimite väljakirjutamise ja ostmise süsteemi kasutusmugavuse viija maalimatasemele 2011. aastal osales konkursil Eestist taas 8, ühtekokku 80 avaliku ja erasektori organisatsiooni kolmest riigist. Auhinnasaajate esmase hindamise tegi Eesti Kvaliteediühing, kus hinnati laekunud projekte EFQMi metoodika alusel ja lisati juurde eksperthinnangud. Nii ettevõtete kui avalike sektori organisatsioonide kategooriast valiti
kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal. Me ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest pärit Arvo Pärt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane Neeme Järvi. Tiigrihüpe, Skype, digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet, nagu ka Eestis välja mõeldud X-tee andmevahetuskiht on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmes Euroopa riigis ja kaugemalgi. Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin Eestis suuri asju ka edasi. Ka siis, kui suurimast suurim asi, me oma riik, on juba ära tehtud. Head inimesed jah, ma tean, et mõnus on mõnitada, et Eesti edu tunnistamist on praegu kombeks ka naeruvääristada
annaabi.ee 
