Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma
ning kasutamisega. Nii lihtsustub arstide igapäeva töö ning patsiendile tagatakse kiire ja mugav raviprotsess.6 6 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf 5 Eesti tervishoiusüsteem Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8 Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept, digilugu, digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks
a) arvutivõrk meditsiinis; b) eesti-sisene arvutivõrk; c) raviasutuse-sisene lokaalvõrk; d) arvuti ja konkreetse meditsiinilise uuringu aparaadid. Referaadi kirjutamiseks oli tehtud meditsiiniliste kodulehekülgede analüüs püstitatud ülesannete raames. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Tiiu Laud. Infotehnoloogiavahendid meditsiinis. [WWW] http://www.kivilinn.tartu.ee/oppetoo/materjal/infotehn/eluvald.htm (27.09.2013) 2. Digilugu. Digiregistratuur.[WWW] http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/ETerviseProjektid/Digiregistrat uur (27.09.2013) 3. Vikipeedia. Digiretsept. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digiretsept (27.09.2013) 4. Radioloogiakliinik mammograf. Mis on magnetresonantsuuring?[WWW] http://www.mammograaf.ee/index.php?page=111& (27.09.2013) 5. Tervishoid keskus. Ehhokardiograafia. [WWW] http://tervishoidkeskus.blogspot.com/2013/01/ehhokardiograafia.html (27.09.2013) 6. https://sites.google
Elektrooniline visiitide broneerimise süsteem vähendab registratuuri töökoormust. Retsepti väljastamine oli seni olnud paberkandjal. Alates 1.jaanuarist 2010 a. Kirjutavad arstid retsepti välja elektroonilises süsteemis Digilugu. [9] Digiretsept saadetakse arsti arvutist retseptikeskusesse, kuhu apteekidel on ligipääs. See tähendab, et kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud, saab ravimi osta kohe
7. Tervishoiuasutused ................................................................................................................ 17 7.1. ISO OID standard ........................................................................................................... 17 7.2. Delikaatsete isikuandmete töötlemise luba .................................................................... 18 7.3. Digilugu arstile ............................................................................................................... 18 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 19 Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 20
Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/pohiseaduse__28_ratio_legis._riigi_kohustu ste_ulatus_igayhe_tervise_kaitsel.pdf] 09.04.2013 3. Basics of Health Economics. 2013 [http://einstitute.worldbank.org/ei/course/basics- health-economics] 7.04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/Uudised/Pressiteated/10] 10.04.2013 6. Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa. [http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Elanike%20hinnangud%20tervisele %20ja%20arstiabile_2012_raport_GfK.pdf] 10.04.2013 7. Guinness, L., Wiseman, V. 2011. Introduction to Health Economics. 2nd ed. UK: Open University Press 8. Henderson, J.W. 2009. Health Economics & Policy. 4th ed. USA: Cengage Learning. 9
Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/pohiseaduse__28_ratio_legis._riigi_kohustu ste_ulatus_igayhe_tervise_kaitsel.pdf] 09.04.2013 3. Basics of Health Economics. 2013 [http://einstitute.worldbank.org/ei/course/basics- health-economics] 7.04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/Uudised/Pressiteated/10] 10.04.2013 6. Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa. [http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Elanike%20hinnangud%20tervisele %20ja%20arstiabile_2012_raport_GfK.pdf] 10.04.2013 7. Guinness, L., Wiseman, V. 2011. Introduction to Health Economics. 2nd ed. UK: Open University Press 8. Henderson, J.W. 2009. Health Economics & Policy. 4th ed. USA: Cengage Learning. 9
annaabi.ee 
