oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega
Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii ongi
sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar ja Hedda. 1906. aasta lõpul pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Suri 25. Septembril 1980. aastal Stockholmis.
juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Tubin langes pikaks ajaks ametlikult põlu alla Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid naasta Nõukogude Liitu, Tubin aga keeldus Kaitsmaks end võimalike repressioonide eest oli ta enne Eestisse sõitu võtnud
Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda taeva all" (1930) ja "Kivi südamelt" (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus "Mureliku suuga". Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on "Hääl varjust" ja "Rõõm ühest ilusast päevast". Under on eesti keelde tõlkinud "Valiku saksa uuemast lüürikast", C. Baudelaire'i "Väikesed poeemid proosas", M. Lermontovi "Valiku luuletusi" ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus "Õnnevarjutus". 1681.a. ilmus Underi valikkogu "Mu süda laulab"
tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Tarapita", "Siuru" saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid" Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu "Tarapita", 1926 Ülemises reas vasakult: 1) Johannes Vares-Barbarus, 2) Friedebert Tuglas, 3) August Alle
tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud. 1944 a. septembris lahkusid Under ja Adamsond Rootsi. Under töötas 1957 aastani Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ning avaldas 2 uut luulekogu, lisaks mitu valikkogu. Under suri 1980 aastal ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Sinine terrass Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos
Eduard Tubin koos koori juhtkonnaga. 1930. aastal orkester Vanemuisega Hinnatud helilooja 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsoonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltan Kodaly juures. Elu Rootsis 1944. aastal põgenes Tubin rootsi. Asus elama Stockholmi. Töötas 1945 1972 ajaloolises Drottningholmi teatris. Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekandeks. Kuna teater tegutses ainult suveti, jäi Tubinil töö kõrvalt aeg muusika kirjutamiseks. Noodikirjutamise tööd telliti Tubinilt ka väljaspoolt teatrit. Tubin juhats ka Stockholmi Eesti Meeskoori. Eduard Tubin oma kodus Stockholmis Hammarbyhöjdenis Rootsis määrati Tubinale korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitab, et
Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726. • Tööde kulgemise
Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. · Nii Henrik Visnapuu kui ka Marie Under kuulusid Siuru rühmitusse. · Visnapuu põgenes 1944. aastal Saksamaale, aga Under põgenes Rootsi. · 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik. · Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. · Marie Under oli eesti luuletaja ja Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. · Underi luule sõnum oleks: Kui inimene ei suuda luuletada või kirjutada tavaliselt hästi, siis kevadel peaks suutma sisukalt kirjutada kõik inimesed. Isegi need, kes muidu ei mõista hästi kirjutada. Visnapuu luule sõnum: Mina sain Visnapuust aru nii, et kui oled midagi armastanud, siis jääb see aardeks igavesti
1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. 1938. aastal käis Tubin end Budapestis täiendamas Zoltán Kodály juures. Eestis on sageli esitatud tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud tema helikeelt liiga modernseks. 4 Rootsi-periood (1944-1982) Tubin põgenes 1944. aasta sügisel Rootsi ja asus elama Stockholmi. Ta sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus ta töötas aastatel 1945-1972. Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks. Drottningholmi teater tegutses ainult suviti, seetõttu jäi Tubinal töö kõrvalt palju aega ka oma muusika kirjutamiseks. Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus keelatud, seetõttu langes Tubin kodumaal rangelt ja ametlikult pikaks ajaks põlu alla. 1953. aastal varsti pärast Stalini surma olukord olukord siiski pisut paranes. Juba 1956
Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond).
3 Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adanson, kes oli eelnevalt olnud Underi kirjatoimetaja. Adanson oli samuti luuletaja ja tema luuletaja ametile andis tõuke Marie Underiga tutvumine. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adanson. Mariel uue abikaasaga lapsi polnud. Sellegi poolest oli paar elulõpuni koos. 1944.aasta septembris põgenes perekond Rootsi, kus ema töötas 1945- 1957 aastal Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ja isa arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. Artur Adanson suri 5.jaanuar.1977 ja on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adanson suri kolm aastat hiljem ja on maetud samale kalmistule. Luuletaja Under Luuletuste kirjutamist alustas Marie Under juba 13.aastasena. Oma esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. Põhiliselt kirjutas Marie lüürikat. Marie Under kuulus rühmitusse ,,Siuru".
Tubin kirjutas neid alaes 1934. aastast kuni 1973. aastani. Neli esimest kirjutas Ta Eestis, ülejäänud Rootsis. 1.1 Eduard Tubin Rootsis 20. septembril 1944. aastal põgenes Eduard Tubin koos oma perekonnaga purjelaeval Triina Rootsi. Peaaegu aasta elas Tubin ühes Stockholmi põgenikelaagris. Kuna põgeniku loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Eduard Tubin langes pikaks ajaks põlastatavate hulka. 1945. aastal sai Tubin töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest
Marie Under elas koos perega üsna suures majas Nõmmel. Huvitav fakt on see, et pärast Underi põgenemist Rootsi (septembris 1944.a.), elas selles majas Friedeberg Tuglas oma perega, kellel pagemine ebaõnnestus. Tuglast on ka peetud Underi eluarmastuseks ning väga kuulsad on Underi armastukirjad Tuglasele................................................................9 Aastail 1945-1957 töötas M. Under Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis...........9 Ta elas kuni surmani Stockholmis, nägemata kodumaa vabanemist, mille järele ta igatses pagulaspõlve luuletustes...................................................................................................... 9 Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule..................................................... 9 LOOMING .........................................................................................................................................
. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj Arhitek eeskujuks Holland Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafikasarjas
renessanss 16.saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt c. Harleman anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“) kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753 maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst
farmaatsia-, loodusteaduste-tehnika teaduskond. Uppsala Ülikool kuulub Euroopa ülikoolide Coimbra gruppi. Vaatamisväärsused: Uppsala - on suuruselt neljas linn Rootsis ning peamiselt tuntud ülikooli linnana. Lisaks asub seal Skandinaavia suurim katedraal - Uppsala Katedraal, mille ehitus algas juba 1200.a. Külastamist väärivad ka Uppsala loss, Carl Linnaeuse Aed ning Botaanikaaed.Drottningholmi palee - kuigi Rootsi Kuningapalee asub Stockholmi kesklinnas, on kuningapere tegelik elukoht Drottningholmi lossis Lövö saarel Mälari järvel, 30 minuti kaugusel Stockholmist. See 18 sajandist pärit palee on väga kaunis ning osad lossiruumid avatud ka külastajatele. Soovitatakse lossiga tutvumiseks ette võtta giidiga ekskursioon, mida pakutakse seal pea iga täistund (inglise või rootsi keeles).
20. septembril 1944.a. põgenes Tubin koos perega Rootsi. Sama aasta lõpul asusid nad koos paljude teiste Eesti kultuuritegelastega elama Neglingesse Stockholmi eeslinnas Saltsjöbadenis. 1945.a. kevadel tutvus Tubin muusikakirjastaja Einar Körlinguga, kes pakkus Tubinale tööd nootide überkirjutajana ning sõlmis temaga lepingu tema helitööde kirjastamiseks. Körlingu kirjastusel ilmusidki järgnevatel aastatel mitmed Tubina helitööd.1945.a. sai Tubin arhiivitöötaja koha Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures. Tubina ülesandeks oli koostada ülevaade vanade Rootsi ooperite ja balletide kohta ja korrastada muuseumi noodikogu, restaureerida vanade barokiajastu ja klassikaliste heliloojate ooperite ja ballettide partituure, koostada klaviire ja kirjutada välja orkestrihääli. Juba 1944.a. lõpul asutati Stockholmis NMKÜ meeskoor ja veebruaris, kuhu kutsuti Eduard Tubin meeskoori juhiks. Selle kooriga esines Tubin
sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Visioon (1963) Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht.
a suvel. Abielust sündis poeg Eino, kes on mälestusi isast mitmel moel jäädvustanud 1944. a. emigreerus Eduard Tubin perekonnaga Rootsi, kus ta osales kohaliku elu tegemistes. Ta huvitus poliitikat ja kultuurist. Ta ei pööranud selga Eestile tundes kõige rohkem puudust 4 kontaktidest kodumaale jäänud muusikainimestega. 1945- 1972. a. töötas Tubin Drottningholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, juhatada Stockholmi Eesti meeskoori ja olla õpetajaks mitmetele väliseestlastele. Pärast Rootsi kodakondsuse saamist 60. aastatel hakkas elujärg paranema. Ta võeti vastu Rootsi Heliloojate Liitu. Taastusid ka suhted Eestiga. Algas loominguliselt tihe aeg, mil valmisid tõsised ja vormilisi eksperimente täis teosed. Tubin ei pidanud kannatama
Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991) · Engelsbergi metallitehas (1993) · Faluni vasekaevandused (2001) · Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996) · Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12
juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940), Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori. Oli aastast 1982 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Saar, Mart (28.09.1882 28.10.1963) Helilooja. Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp
Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Dagmari ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm
(“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982 Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist poeemi meenutav sümfoonia nr 4 (“Lüüriline”) - nende keskmes oli sageli inimese ja saatuse konflikt ning need panid eriliselt kuulama oma dramaturgilise veenvusega. Kirjutas veel 2 viiulikontserti, kontrabassikontserdi, balalaikakontserdi, balett, 2 ooperit. Tähtsamad teosed: tema tuntuim sümfoonia nr 5 (seostub sõja ajaga); Eesti NSV-s lavastatud
Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid
-1900. aasta; ● Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses; ● 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas; ● Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt); ● Siuru; ● 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga.; ● Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik; ○ Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. ● Sonetid: ○ „Sirelite aegu“; ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“. ● Ballaadid: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1917. aastal kogu „Sonetid“: ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“; ○ „Ehtides“. ● 1929. aastal kogu „Õnnevarjutus“: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1942 luuletus „Jõulutervitus 1941“ Sinine terass
a pühendas Mollet kuningannale oma tuntud raamatu "Le Jardins de Plaisir" (1651). Teos on selle perioodi maastikuarhitektuuri üks väljapaistvamaid ning paljuski mõjutanud Põhja- Euroopa aiakunsti. Nagu mujal Euroopaski, toimus kunstide areng põhiliselt õukonnas. Nii tulid Simon de la Vallée jälgedes ta poeg Jean de la Vallée, kes on seotud Stockholmi Rüütelkonnahoone ehitusega ja Nikodemus Tessin Vanem(1615-1681). N. Tessin vanema tuntuim ehitis on nn rootsi Versailles - Drottningholmi loss Stockholmis ja selle juurde kuuluvad barokkaiad, mida on atributeeritud osaliselt ka järgnevale mehele - Nikodemus Tessin Nooremale, kes sai kuulsamaks kui isa. Tessin noorem, kes sai hariduse Prantsusmaal ning oli isiklikult tuttav ka Le Nôtre'ga, on Stockholmi kuningalossi (alust. 1697) looja. Selle välisarhitektuur on teostatud Rooma barokkajastu palazzode järgi, siseruumides valitses prantsuse rokokoo. Tessin kujundas Stockholmi suurepärase hoone ja aiad ka endale. 17
Hollandi kaine ja tasakaalustatud barokiajastu arhitektuur sai eeskujuks Skandinaaviamaadela. Taanis esindas sellist suunda N. M. Eigtved ( 1701-54 ), kes andis Kopenhaageni kaheksakandilise Amalienborgi väljaku koos sinna juurde kuuluva nelja ühesuguse fassaadiga hoonega. Rootsi näeb Hollandist sissetulnud mõjusid 17. sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi kuulsaim arhitekt N. Tessin jun. ( 1654-1728 )on Stockholmi kuningalossi ( 1697- 18. saj. II pool ) autor. Välisarhitektuuris võib siin leida seoseid Rooma barokkpalazzodega, interjööris aga domineerib rokokoo. BAROKK VENEMAAL PeeterI võidukas sõjategevus ( võit Põhjasõjas ) ja edumeelsed reformid tugevdasid Venemaa majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid teiste maadega
annaabi.ee 
