Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos
populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad. Tragöödia oli tõsise ja üleva sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja
Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kreeka kirjandus pani suurt rõhku moraaliprobleemidele: kuidas peaks inimene elama ,et tema käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks.
1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3
Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast
omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7.OM,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros-OM peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud.OM oli palju alasi.Võitjad kirjutati üles,mille nimekirja kasutati ajaarvamises.Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.. Ja hakati neid Ateenas lavastama. Käiku tulid zanrid nagu Tragöödiad,ja Komöödiad. Lüürika-Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid ka pidustuste hulka. 8.Hellenism-Hellenismiperioodi peamised sündmused seonduvad Alekasner Suure vallutustega.Hellenistlik riigi ja ühiskonnakorraldus-Piiramatu võimuga monarh,valitseja jumalikustamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.Ja linnades kehtis formaalselt polislik
rahvaesindus käib korrapäraselt. Erin. ametnikud valiti loosiga, orjanduslik. Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon),
seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ained igapäevasest poliitikast. Näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja. 14
meessoost hellenid. • Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõit. • Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Sport ja olümpiamängud • Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. Teater • Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse.Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid Teater • Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüžeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa
7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu. Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid, mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Need kasvatasid kodanikke, panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati poliitikuid ja jumalaid. Peale spordi, toimus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva.
seetõttu hukkus naisarmuke tules ning sündimata lapse kandis Zeus oma reide õmmelduna tulest välja. Dionysos oli lapsepõlves viidud Nysa mäele, kus vastsündinu kasvatamisega tegelesid nümfid. Siin sai tema koduks viinapuuväätidesse kasvanud koobas, millest ka varajane huvi just selle taime ja tema marjade vastu. Et nümfide meelistegevus oli tants ja trall, jäi see komme ka Dionysosele igaveseks külge. Tänu Bakchosele (Dionysose teine nimi) kasvas välja draamakunst nn saatüridraama ning tema auks peetud pidustus ehk dionüüsia. Zeusi armusuhtest Alkmenega Teebas maapaos viibiva Amphitryoni abikaasaga sündis kreeklastele kõige kuulsam kangelane Herakles. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Suureks sirgunud võttis ta naiseks Teeba kuninga tütre Megara. Nende kooselust sündis mitu last, kuid Hera põhjustatud meeltesagedushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed
Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime, mistõttu sattus ta Egiptusesse, sealt Süüriasse ning lõpuks Früügiasse, kus Rhea ehk Zeusi ema Dionysose terveks ravis. Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus. Kuigi Dionysos ei kuulunud olümplaste hulka, armastas teda rahvas väga sest ta oli ju veinijumal, kuna vein on joovastav jook aitas ta unustada argimured. Just Dionysose austamise kobestikust tekkis draamakunst. Dionüüsideks nimetati Dionysose auks peetud pidustusi. Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''. Athena emaks on Zeusi esimene abikaasa Metis. Vanakreeka autorite kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares.
Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Trag��diad, t�htsamad - Aischylos ja Sophokles. Kom��diad. *********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade. Filosoofia - maailma �ldist korraldust puudutavate probleemide �le juurdlemine. �petlane Thales arvas, et k�ige �htseks aluseks oli vesi. Demokritose arust koosnes maailm aatomitest. Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia
Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu.
16. Latifundium – rikaste suurmaavaldused 17. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 18. Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 19. Hipodroom – hobuste võidusõidurada 20. Aatrium – avatud katusega ruum elamise keskel 21. tuunika - alusrõivastus 3. Osata kirjeldada antiikaja erinevaid lõbustuskohti: Vana-Kreeka teater Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendeid oli kahte liiki 1) tragöödiad- tõsised ja kurvameelsed 2) komöödiad- lõbusa sisuga näitemängud. Etendused toimusid vabas õhus teatri keskmes paikneval orkestral (näiteplats), mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid (skenee). Näitlejateks olid ainult mehed, kes etendasid ka naiste rolle. Näitlejad kandsid maske. Teater oli avatud ka naistele. Vana-Rooma amfiteater (Colosseum)
ohvrilooma ühissöömine; usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana,
Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan.
vältimiseks. b. Solon: · Tuntud ka poliitikuna. · Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. c. Pindaros: · Silmapaistev lüürik · Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. 4. Teater a. Kreeka kui teatri sünnimaa: · Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. b. Kreeka teater koosnes 3 osast: · Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. · Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. · Skenee (kr.k
maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk)
maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk)
Lüürika: Eepika kõrval said populaarseks luulevormid. Esitati muusika saatel. Poeedid enamasti aristokraadid. Solon üks kuulsamaid kreeka poeete. Ateena seadusandja. Heitis oma luules ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti, ühiste huvide eiramist. Tema poliitiline tegevus kui kuldne kesktee riigi huvides. Pindaros koorilüürik. Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius. Teater: Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust. Tragöödiad tõsised, ülevad. Müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Aischylos kuulus traagik. ,,Oresteia" Sophokles teine Ateena suurkuju ,,Kuningas Oidipus" Komöödiad lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid. Filosoofia ja teadus: Filosoofia Teke 8.-6. saj eKr.
rüütli- ja linnakultuur Aeglane urbaniseerumine Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur kultuuriga Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud, Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid
eesmärgile, ei pea tingimata tervet teksti ise looma) · Rühmatöö trupp loob ise teksti demokraatlikult, sageli poliitilise sisuga. Leiutav teater. Lähtuvalt alusmaterjalide valikust: · Dokumentaalteater · Verbatim-teater dokumentaalmaterjalil põhinev rühmatööna loodud teater. Näitlejad püüavad elumaterjali lavale tuua elutruult, pöörates tähelepanu miimikale, häälele jne. Rezii lavastuse või filmi kunstiline juhtimine, plaan. Draamakunst kandub teatrilavale nii: näidendi autor > näidendi tekst > lavastaja/trupp > lavastus/etendus > vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses. Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni. Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes)
Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Lüürika – luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
usupidustuste programmi. Kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud. · Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulus paljude pidustuste kavva. · Enamik poeete pärines aristokraatide hulgast peamiselt anti luules edasi tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi · Väga armastatud olid spordivõitluste võitjate auks loodud laulud. · Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. · Tragöödiad tõsised ja ülevad enamik uudsed müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle · Komöödiad lõbusa sisuga ammutasid ainet igapäevasest poliitikaelust pilgati tuntud poliitikuid 2.Linnad. Eluolu ja kultuur kõrg- ja hiliskeskajal · Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal.
oma loogikavigu tunnistama. Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistriks oli Sokratese õpilane Platon. Ent kuulsaimaks Vana-Kreeka mõtlejaks võib lugeda Aristotelest, kelle pärandist kirjandusloo jaoks on esmatähtis „Poeetika“, so varaseim käsitlus kirjandusest, milles leidub nii kirjandusajaloo, kirjandusteooria kui ka kirjanduskriitika elemente. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid talvistel Dionysose- pidustustel, mille seas kõige olulisematena tõusid esile suured dionüüsiad, mida peeti
annaabi.ee 
