Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas?
kiude, hallid ühendusharud sisaldavad vegetatiivsetest ganglionitest algavaid postganglionaarseid kiude; põimikuid moodustavad ventraalharud (v.a. rinnanärvid) 13) plexus brachialis’e moodustumine (segmendid), milline närv innerveerib õlavarre tagumise rühma lihaseid moodustavad 5-8 kaelanärvi ja 1 rinnanärvi ventraalharud; n. radialis 14) milline närv, millisest põimikust innerveerib: m. sartorius, pöidla nahka dorsaalselt n. sartorius - n. femoralis (plexus lumbalis) pöidla nahka dorsaalselt - n. radialis (plexus brachialis) 15) missugused põimikud moodustavad (loetleda) kaelapõimik plexus cervicalis, õlapõimik plexus brachialis, nimmepõimik plexus lumbalis, ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju !
o Tibia ja fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. metatarsaalluu ja kõikide kannaluude planetaarsele pinnale M. FLEXOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Tibia tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. varba phalanx distalis'te M. FLEXOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'ele JALA LIHASED M. EXTENSOR DIGITORUM BREVIS · ALGAB o Calcaneus dorsaalselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. varba m. extensor digitorum longus'e kõõluse distaalse os külge lateraalselt M. EXTENSOR HALLUCIS BREVIS · ALGAB o Calcaneus'e dorsaalselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele M. ABDUCTOR HALLUCIS · ALGAB o Tuber calcanei · KINNITUB o 1. varba phalanx proximalis'ele M. ABDUCTOR DIGITI MINI PEDIS · ALGAB o Tuber calcanei · KINNITUB o 5
- neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9)
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona
(thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese.
kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel 41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43
seltsi kuuluvatest korallidest 97. Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph
seltsi kuuluvatest korallidest 97. Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu
) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak.
ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks.
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 16) Seedeorganite üldiseloomustus seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu
papillae't ja m ciliaris't IV N trochlearis velum medullare läbib sinus harusid ei anna; tuum asub mesencephalon'i Somiidilihaste närv, somaatilis- superius'e cavernosus'e innerveerib m obliquus superioris't tegmentumis: eferentne; ainus dorsaalselt piirkonnas lateraalse seina, läbi nucl n trochlearis väljuv peaajunärv (pöördub ümber pedunculus cerebri) ainus fissura orbitalis 1
paikneb allpool Lihaskest moodustab munandikoti vaheseina – septum scroti laienenud otsad – glans et bulbus penis Vaheseinast kummalgi pool on munand, munandimanus ja - sugutikorgaskeha – corpus cavernosum seemneväädi algusosa koos katetega ülalpool, dorsaalselt ja paariline eesmisi teravnenud otsi katab glans penis tagumised otsad – crura penis – lahknevad ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule tunica albuginea moodustab mittetäieliku (kammitaolise) korgaskehade-vaheseina – septum penis Erektsioonimehhanism - korgaskehade tsentraalsetesse kavernidesse (korgastesse, urgetesse) avanevad arter profunda penis’e väänilised harud – tiguarterid –
c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku asetseva lülisambalüli lülisälgud - ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk - moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele
lahutamisega, korrutamise-jagamisega. 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Kiirusagar vastutab objektide ruumise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Kiirusagar on eest piiritletud tsentraalfissuuriga, ventraalselt Sylviuse fissuuriga, dorsaalselt vöökääru ja tagant kiiru-kukla vaoga. Kiirusagar koosneb posttsentraalkäärust , ülemisest kiirusagarikust, parietaalsest operkulumist ), supramarginaalkäärust ja angulaarkäärust.Neist kahte viimast nimetatakse kokku kiirusagara alumiseks osaks. 40. Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Võib esineda puute -ja temperatuuritundlikkuse langust või täielikku puudumist. Kiirusagara sekundaarse välja kahjustus ( kehataju kahjustus ): kinesteetiline apraksia -
vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: V n. trigeminus kolmiknärv VI n. abducensis eemaldajanärv VII n. facialis näonärv VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks.
ajupõiekese staadium. Selleks jagunevad ees- ja rombaju kaheks, keskaju jääb üheks. Eesajust tekivad ots- ja vaheaju, rombajust taga- ja piklikaju. Seljaaju selgmise struktuuri määrab ära epidermis, kõhtmise seljakeelik. Dorsoventraalsel polariseerumisel mängivad rolli Shh ja TGF-β perekond. Faktorid määravad ära, et motoneuronid tekivad ventraalselt (Shh) ja assotsatsiooni neuronid (TGF-β) dorsaalselt. Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Kõik kesknärvisüsteemi rakud tulevad neuraaltorust. Kui on toimunud viimane jagunemine, siis migreegruvad sünapsidesse. Liikumine toimub seega ventrikulaartsoonist (neuraaltoru) intermediaantsooni ja lõpuks marginaaltsooni.
elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. Siselõugsed tõukjalised, hooghännalised, harkhännalised tillukesed, mullas või maapinnal tegutsevad tiibateta putukad. N: Eestis hooghännalised. Välislõugsed selts:ürglõugsed, harjashännalised tiibateta, taime, kõdu sööjad, hüppavad. 52. Putukad on ainukesed selgrootud, kellel on tiivad ja kes saavad lennata. Tiivad kinnituvad tiivaliigese varal latero dorsaalselt kesk- ja tagarindmikule. Enamasti kolmnurkse kujuga tiivad koosnevad kahest lestmest, mida läbivad sooned, närvikiud ja trahheed. Tiibade tugevdamiseks on putukatel kujunenud mitmesugused sooned. Tiibade erikujud. Üldiselt on tiivad kilejad, poolläbipaistvad, laia pinnaga jätked. Mardikaliste muundunud eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Need on paksud, kitiinjad, soonestuseta, kehakuju jälgivad jätked, mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks
Doris Vahtrik Komplikatsioonid Sahtli sündroom- võib osutuda väga tõsiseks sekundaarselt tekkivaks sündroomiks pärast iga pehme koe vigastust. Kui kude tursub, siis ta vajab ruumi, et suureneda. Kui see pole võimalik muutub kude isheemiliseks ning hävineb. Erinevad sahtli sündroomist haaratud koed: KÄSI Ventraalselt mediaan- ja ulnaarnärv; radiaal- ja ulnaararter; dorsaalselt posterioorne luudevaheline närv JALG Eesmis- tibiaalselt- eesmis-tibiaalne arter, süva peroneaalnärv; süva posterioorselt- posterioor-tibiaalsed veresooned ja närvid, peroneaal arter; peroneaalselt ehk pindluumiselt- süvad ja pindmised peroneaalnärvid. Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või kahtlustatakse süvakudede turset, märke isheemiast (valge nahk, palpatsioonil külm, distaalne pulss puudub ning mõõdukas valu).
– paranoia PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS • sageli epilepsiahaigetel Kiirusagar vastab ennekõike kiiruluu alusele ajukoorele. Eest piiritleb kiirusagara tsentraalfissuur, kõhtmiselt Sylviuse fissuur, dorsaalselt vöökäär ja tagant kiirukukla vagu. TS funktsioonide uurimine • Dihhootilised kuulmistestid (sõnadele ja muusikale) Kiirusagara peamised käärud ja vaod: a) postcentral gyrus b) parietal operculum c) superiol • Visuaalse taju hindamiseks piltide seeriad, erinevuste otsimine jne (TV on palju treeninud) parietal lobule d) superior temporal sulcus e)angular gyrus f) supramarginal gyrus. E ja F
Muu hulgas tehtud kõhu ultraheliuuring tõestab põrnarebendit ning selget vaba vere olemasolu kõhuõõnes. Kohe seejärel tehtava laparatoomia käigus on võimalik põrna elundit säilitades ravida. Laparatoomia – kõhuõõnelõikus Oluline anatoomia Kõhuõõs Kõhuõõs piirneb ülevalt (kraniaalselt e peapoolselt) vahelihasega, alt (kaudaalselt e sabapoolselt) vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise kõhuseinaga. Kõhuõõs jagatakse kaheks suureks ruumiks: kõhukelmeõõs (peritoneaalne ruum) ja väikseks ruumiks väljaspool kõhukelmeõõnt (ekstraperitoneaalne ruum). See ekstraperitoneaalne ruum jaguneb omakorda retroperitoneaalseks ruumiks (retro-: taga), subperitoneaalseks ruumiks (sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees). 509 Elundite paiknemine kõhu(kelme)õõnes
annaabi.ee 
