Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Doris Kareva powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kareva, luulekogu, doris, tõlkija, viiv, mandragora, luulekogud, tahad, keskkoolis, filoloogia, wellesto, sirp, vasar, unesco, peasekretär, 60ndate, konkursil, autorite, vabavärss, traditsioone, napi, puhtuse, ukraina, moldaavia, linnateater, lavastaja, jaanus, rohumaa, esietendus, aprillil, ööpildid, puudutus, hingring, valikkogu, armuaeg, dekaPärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus...............................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis.
Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed".
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978)
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis.
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991)
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel"
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust.
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine
tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam
Luige tegelane armastab juuti. 2006 Kogutud luuletused 1962-1997 2010 Varjuteater "Närvitrükk" 1971, 4 noore kirjaniku ühistrükk: Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), T. Liiv, J. Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud
· 1954 ,,Sädemed tuhas" · 1963 ,,Ääremail" · * 1958 ,,Kogutud luuletused" · * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse).
Tms oli fanaatiline kinoskäija, see oli 1 ta lemmikuid. Ta oli vabakutseline kirjanik, iga vabak.kirj pidi 1 kord a.-s maksumaksjana oma tulud deklareerima. Selles oli ta väga täpne. Üks riigivanemaist pakkus Tms-le riigi rmtk-hoidja kohta (seal ei pidand sisuliselt midagi tegema), Tms solvus. Üks esimesi preemiaid, mis pandi välja sõjaeelsete ja -aegsete teoste eest (4000 marka) määrati Tms-le. Tms keeldus, et on valesti määratud, arvas, et G. Suits parem (too oli luulekogu välja andnud). Tms tegeles üsna intensiivselt tõlgina, tegelikult midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tms-e lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tm-e kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi,
Autori kunagi kirjapandud tekst ei sisalda lõplikku tõde, see tekst ei ole taandamatu, maailma adekvaatne peegeldus jne.Unt osutab sellele, et tekst nähtusena on mingi suhteliselt juhuslik sõnadejada. Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega
Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga. Simmo lugu on kurb: tütar ei taha teda enam koju viia, ta saadetakse invaliididekoju, kus ta raamatu lõpul ka sureb. 10. "Meie pole süüdi" (1984, 1996) Poistekamp peksab jõhkralt läbi kaks vanainimest, kellest üks hiljem sureb. Poiste vanemad kutsutakse uurija juurde
annaabi.ee 
