Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja Filippovna korterisse (nad olid muide päeval juba Ganja juures tutvunud). Seal oli väike kinnise ringiga kohtumine, kust kogu lugu hargnema hakkas, nimelt pidi sellel õhtul Nastasja otsustama, kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Pärast segaseid ja pööraseid sündmusi otsustas Nastasja, et ta ei abiellu Ganjaga ega ka vürstiga, kes tegi talle sealsamas ootamatu abieluettepaneku (vürst nimelt armus temasse esimesest silmapilgust, nagu paljud mehed), vaid hoopis põgeneb Rogoziniga, et temaga hiljem ehk abielluda. (Muide Nastasja ei ütelnud vürstile ära, mitte sellepärast, et ta teda ei armastaks, vaid seetõttu, et ta leidis, et ta on liiga rüvetatud selleks, et siduda end nii hea ja puhta inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus
sajandil. Ta oli Kastiilia kõrgaadlik, kuningas Sancho II väeülem, ent Sancho II surma järel sai troonile Alfonso VI, kelle sõprade mõjutusel Cid maapakku saadetakse. Mõne aja jooksul kogub Cid endale väe ja läheb mauride vastu võitlema. Vabastab Valencia. Seega Alfonso tahab leppida, Cid on ju end tõestanud. Cid võitleb almoraviididega (äärmusislamistid). Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga. 50 aastat hiljem loodi laul, mis on ajalooliselt õige. Laulul on 3 osa. 1) Pagenduslaul - räägib, kuidas Cid on sattunud põlu alla ja otsustab väe koguda. Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu.
Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole
1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Räägib piltilusa noormehe allakäigust, selle peegelduseks on tema portree, mis muutub järjest koledamaks, samal ajal kui 4 peategelane ise jääb nooreks ja ilusaks. Tal on kaks austajat: maalikunstnik Basil Hallward, kes püüab talle sisendada headust, inimväärikust ja kaastunnet, ja lord Henry Wotton, kes räägib, et tähtsad on hedonism ja ilu, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatav. Selle, mida lord Wotton sisendab, viib Dorian ellu. Kui Dorian lööb noaga pilti, tapab ta iseenda. Dorian Gray portree on peategelase südametunnistuse sümbol. Rootsi Selma Lagerlöf (1858-1940) esimene Nobeli kirjandusauhinna saanud naiskirjanik. Teoseid: "Gösta Berlingi saaga", "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi", "Löwensköldi sõrmus", "Charlotte Löwensköld"
tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Näiteks pöördub Dante värvide ja arvude sümboolika poole. Teos koosneb kolmest osast: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatuseda on laulude koguarv 100 (arv 10 e 100 teisendus sümboliseeris täiust). Arv-sümbolid on teoses läbivad, näiteks on lehtrikujulisel põrgul 9 ringi, ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevas jms. Tänapäeval tuleks teost
Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt
60ndate keskpaigast, 70ndate alguseni kultuuriline laine toimub. 68 laine pidurdub, aga esteetilises plaanis pdurid ei pea. Aeg, mida on vastuoluliselt hinnatud. Ühtpidi radikaliseerumise aeg kultuuris, majandusliku kosumise aeg, jõuab aeg, kus Eesti inimene võis end mõnusalt tunda ja eluga rahul olla. Aeg, kus Eesti inimesed muganduvad NLga ja akseptseerima seda eluolu. Minnakse parteisse. Komsomoli opositsioon - organisatsioon hakkas aaldama ülikooli raames isemoodi seisukohti. 68. aasta tõuseb esile Eesti näitel, eriti Tartus. Tartu 1968 fenomenist Lauristin kirjutanud ja kirjeldanud sündmusi. Märgib, uidas legaalne tegevus muutub illegaalseks. Aktsioonid, mis torkavad silma, algavad kevadel 68, Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumängu kaitseks". Sügisel üliõpilaspäevad radikaliseerumise tipphetk, kus kanti ringkäigus kahtlasi loosungeid. Teater, kujutav kunst palju radikaalseid näiteid. Kõige silmatorkavam mudel Tartu teatriuuenduste mudel
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
................................................................................................................................ 98 5.2. Liidrid ................................................................................................................................................................. 99 Priit Veebel ....................................................................................................................................................... 100 Henry Ambel .................................................................................................................................................... 101 Hans Speek ....................................................................................................................................................... 103 Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin ................................................................................................... 104 5.3
Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja Filippovna korterisse (nad olid muide päeval juba Ganja juures tutvunud). Seal oli väike kinnise ringiga kohtumine, kust kogu lugu hargnema hakkas, nimelt pidi sellel õhtul Nastasja otsustama, kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Pärast segaseid ja pööraseid sündmusi otsustas Nastasja, et ta ei abiellu Ganjaga ega ka vürstiga, kes tegi talle sealsamas ootamatu abieluettepaneku (vürst nimelt armus temasse esimesest silmapilgust, nagu paljud mehed), vaid hoopis põgeneb Rogoziniga, et temaga hiljem ehk abielluda. (Muide Nastasja ei ütelnud vürstile ära, mitte sellepärast, et ta teda ei armastaks, vaid seetõttu, et ta leidis, et ta on liiga rüvetatud selleks, et siduda end nii hea ja puhta inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�