X Käitumisteraapia zetoonimajandus (token economies) areng ja kasvatus · vanemad määratlevad eesmärgid · vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid · vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele XI Walden Two utoopia operantne tingimine ja kultuur kommuunid ja ideaalne ühiskond Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine Neal Elgar Miller (1909 -2002 ), John Dollard ( 1900- 1980) Dollard, John, Doob, Leonard.W., Miller, Neal E., Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement)
X Käitumisteraapia zetoonimajandus (token economies) areng ja kasvatus · vanemad määratlevad eesmärgid · vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid · vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele XI Walden Two utoopia operantne tingimine ja kultuur kommuunid ja ideaalne ühiskond Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine Neal Elgar Miller (1909 -2002 ), John Dollard ( 1900- 1980) Dollard, John, Doob, Leonard.W., Miller, Neal E., Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement)
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ????
motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena) Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma
– eesmärgid – eneseteooriad X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus
neg emotsioone Sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine: • Watson, Pavlov, Skinner: tingimine – Skinner: teadus käsitlema vaid objektiivselt jälgitavaid fakte; inimese käitumise regulaarsusi seletada kogemusest õppimisega, verbaalne käitumine • Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga • Bandura: sotsiaalne õppimine, vaatlusõppimine – käitumise ja keskkonna vastastikune determinism, eneseregulatsioon, enesetõhusus • Mischel: tasu edasilükkamine, kognitiivne-‐afektiivne isiksusesüsteem Dispositsionaalne lähenemine: • Eyesnck: PEN mudel
meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust projektiivtestid – testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama 4.3 Isiksuse agressiivsus agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine agressiivne isiksus – isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumises Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard, Neal Miller) kõige olulisemad agressiivsete impulsside vallapäästjateks on takistused eesmärgipärasel käitumisel agressiivsus võib vähendada vanemaks saades, ennast harides 4.4 Isiksuse patoloogia KÄITUMISE JA VAIMSE ELU NORMAALSUS: Käitumise ja vaimse elu normaalsusel on kolm kriteeriumit: 1) vastava nähtuste esinemine harva 2) selle sobimatus konteksti
Küsimused McAdams (1997) põhjal - Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) - Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) - Gordon Allporti indiviidipsühholoogia.Propriumja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). - Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). - "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus
antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes (Lorenz). - Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. Agressiivne käitumine tekib siis, kui inimesi frustreeritakse nende jõupingutustes saavutada mõnd eesmärki või rahuldada mõnd vajadust (Dollard). Inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tuleneb tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frusteeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel (Bandura). - Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon.
Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasiandmises. Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Sotsiaalse õppimise teooria (Albert Bandura) Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne (meelelahutuslikus kontekstis, nt filmis) Isiksuse patoloogia
Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise alged peidus alateadvuses. Inimesel tekib agressiivsuse tung. Kui energial pole võimalust leevenduda ühiskondlikult aktsepteeritud teel, siis tekib energias akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et energia vallanduks. Kui inimene saab selle energia maha laadida, siis agressiivset käitumist tal ei teki. 3. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega. Agresiivne käitumine tekib vaid sellistel tingimuselt, et inimesel tekib frustratsioon. Frustratsioon tekib siis kui teatud tingimused takistavad inimesel eesmärkideni jõudmist, see eelneb nende meeste arvates agresiivusele. Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna
· 20. sajandi lõpul tekkinud positiivne psühholoogia: voorused ja "karakteri tugevused" 1) Carl Rogers · Aktualiseerimine · Tingimatu positiivne vaade · Positiivne enesevaade · Empaatia · Olulised "teised" · "Fully functioning person" 2) Abraham Maslow · Tippkogemused · Motivatsiooni hierarhia 3) George Kelly · Personaalsed konstruktid: mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel Sotsiaal-kognitiivne lähenemine · Watson, Pavlov, Skinner: tingimine · Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga · Bandura: sotsiaalne õppimine; vaatlusõppimine · Mischel: tasu edasilükkamine; kognitiiv-afektiivne isiksusesüsteem 1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura
kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. On ebaõnnestumise elamuskompleks. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: (1) impulsiivsus, (2) tolerantsus. Dollard on arvamusel, et iga agressioon on frustratsiooni tagajärg., üldiselt ollakse aga seisukohal et frustratsioon ei pruugi viia agressioonile. ET frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Võimet taluda loobumisis nimetatakse frustratsioonitaluvuseks, see sõltub isiksuse omadustest, millest
kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. 29 Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. On ebaõnnestumise elamuskompleks. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: (1) impulsiivsus, (2) tolerantsus. Dollard on arvamusel, et iga agressioon on frustratsiooni tagajärg., üldiselt ollakse aga seisukohal et frustratsioon ei pruugi viia agressioonile. ET frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Võimet taluda loobumisis nimetatakse frustratsioonitaluvuseks, see sõltub isiksuse omadustest, millest peamised on
agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald: Aju ja vägivalla seosed on juba pikemat aega tuntud. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees: 1939.a. avaldas grupp Yale´i ülikooli psühholooge (Dollard, Doob, Miller, Mowrer, Sears) oma teoreetilised arusaamad agressiooni kohta, mis põhines arusaamal, et inimeste puhul on tegemist teatavate instinktide mahasurumisega. Kuna ühiskonna normid takistavad inimestel kõike tegemast mida nad tahaksid, siis on inimesed paratamatult pidevalt frustreeritud. Frustratsiooni- agressiooni teooria järgi tema algses vormis viib frustratsioon alati agressioonile ja siit tulenes ka asjaolu, et agressioon tulenes alati ja ainult frustratsioonist
Bioloogiline teooria Agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele Teisi bioloogilisi faktoreid, mis võivad agressiivset käitumist seletada Teatud geenid XYY kromosoomikomplektiga mehed ei ole ,,sündinud kurjategijad" Neurotransmitterid (nt madal serotiini tase) Suguhormoonid (varem domineeris arvamus, et testosterooni kõrge tase kutsub esile agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist
Bioloogiline teooria Agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele Teisi bioloogilisi faktoreid, mis võivad agressiivset käitumist seletada Teatud geenid XYY kromosoomikomplektiga mehed ei ole „sündinud kurjategijad“ Neurotransmitterid (nt madal serotiini tase) Suguhormoonid (varem domineeris arvamus, et testosterooni kõrge tase kutsub esile agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 – agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist
Tekitavad pessimismi, sage esinemine tekitab ka alaväärsuskompleksi jne. See ei ole emotsioonivaba! Tekib alati mingi viha, agressiivne käitumine. Suurem osa agressiivsest käitumisest põhineb frustratsioonil. Omadused: impulsiivsus, f- taluvus, isikupära (Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest). Frustratsiooniga seoses avaneb isiksus kergesti- kuidas ta reageerib, keda süüdistab, kuidas asja näeb, mida tunneb. John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena). Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus, enese allasurumisvõime, kultuur, eneseomadused, tahtejõud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lühiajaline, kiire, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon.
Leitakse teisi teid. Kunstiloomingus, kriitikana vms elatakse välja alateadlik agresioon kuhjub ja sellisel teel välja elada ei saa, ja siis käitub vägivaldselt. Psühhoanalüütiline sekkumine ei ole andnud positiivseid tulemusi, pigem suureneb selle tulemusena agresioon jms antisotsiaalne käitumine. Ei ole tõhus sekkumine. Teooria püüab küll nii seletada. 3. Frustratsiooni-agressiivsus teooria Dollard ja miller.1939 Agressiivsus ilmneb sellistel juhtudel, kui inimene on frustreeritud. Sellele järgneb alati agressiivne käitumine. Frustratsioon tavaliselt seisund, mille puhul eesmärgipärane tegeus on inimesel takistatud. Siis see põhjustabki agressiivset käitumist. Nt ootamatu takistus siis suurem tõenäosus agressiivsus. Eesmärgile mida lähemal, seda suurema tõenäosusega agressiivne käitumine. 1980..
Inimeste hulgas on agressioon muuhulgas vajalik näiteks ärikeskkonnas, kus juht peab suutma kaitsta oma positsiooni. Probleemideks antud teooria juures: ei ole võimalik tõestada, et agressioon on nähtusena sellisel kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid; inimesed ei ole agressiivsed vaid seetõttu, et kaitsta ennast ja oma järglasi. Sotsiaalsed agressiooniteooriad Sotsiaalsel kontekstil on agressiooni väljendumise juures oluline roll. Agressiooni-frustratsiooni hüpotees Dollard jt (1939) agressioon on kellegi või millegi vastu suunatud frustratsiooni väljendus. Kui frustratsiooni ei saa väljendada otse selle sihtmärgile (nt võib viimane olla füüsiliselt või vaimselt mõjuvõimas), siis see kantakse üle realistlikumale sihtmärgile. Nt leidsid Hovland ja Sears (1940) olulise seose majanduskriisi ja mustanahaliste lintsimise vahel (oluline Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 situatsiooniline tegur). Kriitikute meelest ei ole majanduslike tingimuste ja
KINNITAMISE SEOS REAKTSIOONIGA: Juhuslikkus. Uskumused, stereotüübid. KÄITUMISTERAAPIA: Zetoonimajandus. Areng ja kasvatus. Vanemad määratlevad eesmärgid. Vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid. Vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele. WALDEN TWO: Utoopia. Operantne tingimine ja kultuur. Kommuunid ja ideaalne ühiskond. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. NEAL ELGAR MILLER (1909-2002), JOHN DOLLARD (1900-1980). ÕPPIMISE 4 ELEMENTI: Ajejõud (drive). Tunnus (cue). Vastus (response). Sarrustus (reinforcement). HIRM: Oluline ajejõud – kohanemine/mittekohanemine. Hirm – sekundaarne ajejõud. Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm. M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus. STIIMULI GENERALISEERIMINE: Stiimulite sarnasuse määr. Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1).
tekkida stress. Seda saab lahata motiveeritud käitumist lahates, aga alati seda pole võimalik. Münikord jääb eesmärk saavutamata tõkete tõttu (välised ja seesminsed)(inimesed seisavad ees, raha ei ole / ise ei oska, et jõua). Eesmärgi mittesaavutamine, ebaõnnestumine ongi frstratsioon. Eriti hull on see siis, kui juba on midagi tehtud, nt on juba investeertidu ja ollakse eesmärgile lähedal, ja siis avaldub tõke. Omadused: impulsiivsus, f-taluvud; isikupära John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon.
tagajärgede teadvustamine endale mõjutab meie käitumiste valikuid. 4. Me oleme info aktiivsed töötlejad, mitte mehhaaniliselt toimivad indiviidid, nagu biheivioristid arvavad. Tänu tunnetusprotsessidele tegeleme me eneseregulatsiooniga, oma käitumise hindamise ja kontrollimisega. Ajalooliselt on sotsiaalne õppimisteooria läbinud suuri muutusi. Algselt oli see sotsiaalne isiksuseteooria (Miller & Dollard, 1941), seejärel vaatlusõppimise teooria (Bandura, 1962) ja lõpuks sotsiaalse õppimise kognitiivne teooria (Mischel, 1987). Ühelt poolt nähakse sotsiaalse õppimise teooriat biheiviorismi edasiarendajana, teisalt aga vaadatakse sellele kui biheiviorismist välja kasvanud, ent uuele ja iseseisvale mõtteviisile. 2. Tunnetuslik õppimine ja õppimine koolis Tingituse põhimõtteil seletatav õppimine on küll üpriski detailsete teooriatega varustatud, ent väga
annaabi.ee 
