põhjalikult. On kirjeldanud sünni, surma, kosimise, pulmadega seotud kombeid ja laule,majanduse ja põlluharimisega seotud tavasid, ilmaennustusi ja tähtpäevade tähistamist, rahvameditsiini ja nõidumist. 6. Mihkel Veske. Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse. Esimene kõrgharidusega eesti keeleteadlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" (,,Uurimusi soome keelkonna võrdlevast grammatikast"): doktoriväitekiri, noomenite käänamine läänemeresoome keeltes ja n- käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutamise viis": esimene eesti foneetikaõpik, esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus, esimene sõnatüvest lähtuv grammatika. Häälikuvälte mõiste. Erinevalt teistest keeltest ei ole eesti keeles kahte (lühike ja pikk), vaid kolm pikkusastet ehk väldet (lühike, pikk ja ülipikk). G, b, d pole muud kui k, p , t esimese välte märgid
sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt. 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus.
uurimisega, käsitles astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist, tegi ettepanekuid eesti keele ortograafia uuendamiseks Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Eesti keele luulevõimelisust katsetades kirjutas kümmekond luuletust antiiksetes värsimõõtudes (tuntumad epigramm ,,Üks mõnnigi teine" ja dialoogiline luuletus ,,Piibo jut" Looming Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust: doktoriväitekiri südamepõletikest ,,Observationes inflammationum occultiorum" (,,Tähelepanekuid varjatud põletikkudest", 1827) ja käsitlus düsenteeriaepideemiast Tartus ,,Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846" (,,Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel", 1848). Oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina Eesti rahvusmütoloogia looja Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise
..............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv ja noorus ...............................................................................................4 1.2. Üliõpilasaastad Bonnis ja Berliinis.........................................................................6 1.3 Doktoriväitekiri....................................................................................................... 8 1.4. Elu pärast ülikooli...................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................13 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................15 SISSEJUHATUS
On ilmselge, et hea teeninduskeel on klientide silmas elementaarne ning kõik organisatsioonid peaksid selle poole püüdlema. Kasutatud allikad 1) Anderson, K., Zemke, R. 2003. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Koolibri 2) Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. 3) Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. 4) Tooman, H. loengukonspektid ja lisamaterjalid.
nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri Eestlaste endeemilistest haigustest, mis valmis aastatel 1810-1814 kestnud meditsiiniõpingute tulemusena. Peamine erinevus talupoegade ja kodanlaste vaadetes puhtusele põhines arusaamal hügieenist. Igapäevases elus sellele erilist tähelepanu küll ei pööratud, aga samas oli mustus talupoja jaoks teatud olukorras isegi häbiväärne. Pidudel ja tähtsatel sündmustel pidi alati olema puhas, hoolikalt pestud ja ka kenasti riides. Kodanlaste puhtuseideaalide
1839- 1907 Nooruses ÕESile uurimus Põlva murdesõnadest, soovitati Wiedemannile parima lõunaeesti keele tundjana. Esitas keelelisi ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisil" Esimene õigekirjutuskäsiraamat Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. Tekitas diskussiooni. 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks
Klienti tuleb teenindada nii hästi, et ta tunneks end hästi ja oleks nõus ka järgmine kord tagasi tulema. Ka mina püüan parandada ja anda enda poolt veel suurema panuse nii kliendile, kui ka organisatsioonile. Kasutatud allikad Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. Saar. M. 2015. Teeninduskvaliteet ja sellega seonduv kvaliteet. Lõputöö. Tallinn (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47236/saar_marily.pdf? sequence)
Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda mälestuseks. Monumendi autorid on
· 1872 asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts, eesmärk: eesti hariduse, teaduse, keele edendamine, rahvapärimuse talletamine ja uurimine. Esimeheks Hurt. · 1872 otsustab EKS loobuda vanast kirjaviisist. Grammatika normeerimine, jõuti kokkuleppele häälikupikkuste märkimises. · Rääkis lõunaeesti keelt, peeti parimaks lõunaeesti keele tundjaks · 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" rahvaluule kogumine. · 1886 doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis 1864 ,,Lühike õpetus õigesti kirjutamisest parandatud viisi" · Esimene õigekirjutuskäsiraamat · Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. · Tekitas diskussiooni. Grammatika normeerimine: · Esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine, genitiiviga liitsõnade tähenduserinebus, sõnavara rikastamine 8. Karl August Hermann (1851-1909)
mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti- Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas
mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest." (Ibid) 7 [Type text]
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud essee eesmärgiks on uurida sisekliendi teenindust käsitlevaid teoreetilisi allikaid ning välja tuua olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisu...
Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine Õpetatud Eesti Seltsis, Vanemuise Seltsis Juhtis Eesti Kirjandusmuuseumit Programmiline kõne I Üldlaulupeol 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat 8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele.
kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860,
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige
10 Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa. Kõige varasem on keskaeg, järgmine on usupuhastusaeg, , 17.sajandi lõpupoole domineeris rootsikeelne ja osalt rootslaste
üldist ideoloogiat. Jakob Hurt 1839- 1907 Varakult rahvatraditsiooni tähendust tunnetanud ja mõistnud Hurdas olid filoloogilised huvid ja võimedki hakanud gümnaasiumis kindlamaid sihte omandama, kusjuures omajagu virgutas teda selles suunas ,,Kalevipoeg". Vanemate soovi täites läks ta aga Tartu Ülikooli usuteadust õppima. Kiindumus filoloogiasse saatis teda ülikooliski, jätkus hiljem ja selle kõrgpunktiks sai 1886. Aastal Helsingi Ülikoolis kaiststud doktoriväitekiri. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Hellenurmes koduõpetajana, lühikest aega Kuressaares ning seejärel Tartu gümnaasiumis vanade keelte ja geograafia õpetajana. 1872-1880 oli Otepää ning alates 1880. Aastast alates Peterburi Jaani kiriku õpetaja. Rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" oli ta juba koolipoisina innustatud, üliõpilasena astus Õpetatud Eesti Seltsi ja sealtkaudu said alguse kontaktid Kreutzwaldiga, kelle soovitusel tõlkis ta lõunaeesti murdesse talurahvaseaduse.
välja.Saviliivpinnases nii temperatuuri tõus kui ka läga lisamine suurendavad oluliselt N2O moodustumist.Tulemusena väheneb lämmastikukoormus eesvoolus. Seda on uuritud alates 80-ndate aastate algusest USA-s, kus on saadud katseväljaku tingimustes väga häid tulemusi. Üldlämmastiku väljakanne väheneb 46% (Kalita, Kanwar, 1993). Meie naabermaades on selle teemaga tegeletud kõige rohkem Soomes. Eestis rajati üks katseväljak 1994. aastal. Ka Rootsis on sellel temal kaitstud doktoriväitekiri, milles on saadud väga häid tulemusi.Soomes koostatud mudeli järgi altniisutusega alal vähendab lämmastiku väljakannet 15-33% ning reguleeritud drenaazi korral olenevalt niiskusreziimist 3-100%. Toitainete kadu saab veel rohkem vähendada drenaaziäravoolu korduvkasutusega, kogudes selle vastavasse basseini ning pumbates selle hiljem põuaperioodil tagasi dreenidesse altniisutusena niiskusreziimi reguleerimiseks.See on põllu veemajanduse järgmine samm.
Kirjanduskriitika tõusmine liidrikohale arenenud demokraatia kultuuris kui järkjärguline ja vaid pooleldi teadvustatud selle kultuurilise rolli omaksvõtt, millele algselt pretendeeris religioon, seejärel teadus ja lõpuks F., toimus koos intellektuaalide seas iroonikute hulga suurenemisega metafüüsikute suhtes. Julmus ja solidaarsus. Umberto Eco 1932 Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik. Keskaegse esteetika spetsialist. Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956 doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995
Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur
Isaac Newton ja Albert Einstein, näitena on toodud eriti viimast. Tõepoolest, üks ta õpetajaid gümnaasiumis tahtis teda koolist kõrvaldada (põhiliselt küll sellepärast, et 10 õpilane teda tunnis häiris). Iseäranis kummaline on aga see, mis Einsteiniga edasi juhtus. Tal õnnestus Zürichi polütehnikumi sisse saada alles teisel katsel, pärast lõpetamist aga ei võimaldatud talle aga alalist töökohta. Tema esimene doktoriväitekiri lükati tagasi, kaitsta õnnestus alles teist (ibid). Albert Einsteini näide ei tõesta muidugi teaduslikult korrektselt, nagu arenenuks ta andekus geniaalsuseks alles hilisemas eas. Pigem on tõenäoline, et õppejõud nii keskkoolis kui ka ülikoolis olid harilikud surelikud ega suutnud ta originaalsust tuvastada. Peame arvestama, et andekus on sedavõrd keeruline ja eripalgeline nähtus, nii et lapse üle otsustades, eriti tema andeid prognoosides peame olema äärmiselt
annaabi.ee 
