Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Saksa üksuste käes oli veel Narva linn koos Jaanilinnaga ning sellest põhja poole jääva Narva jõekalda ning Narva-Jõesuuga. Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45
Lahesõda Sander Ramul Joost Podekrat Põhjus Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 28. veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Tähtsamad sündmused Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalisatsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsivi...
Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva melevalla alla jätta, paika pandi okupatsioonitsoonid Saksamaal. Suur võit NSVLile, sest sellest sai alus Euroopa lõhestumine. · 02. 04 Berliin kapituleerus. · 13
Mõlemad pooled nii Saksa kui ka NSVL nõudsid endale Eestit, Lätit , Leedut , Ukrainat ja osa Valgevenemaad. Kokkuleppele ei jõutud ja Saksamaa lõi käega, Saksamaa otsutas 18.veeb 1918.a pealetungi Lääne-Eesti saartelt mandrile. Venemaa oli sunnitud järele andma. 3märts 1918 sõlmisti Presti rahu, millega Venemaa loobus neist kõigist mainitud aladest. I MAAILMASÕJA LÕPP 6.aprill 1917 a alustasid antanti poolel sõda Ameerika Ühendriigid ja Euroopasse hakkasid saabuma USA diviisid. PARIISI RAHUKONVERENTS 1919 1920 Konverentsist võttis osa 27. Riiki. Enne I MS lõppes 1918 jaanuaris esindas USA president Wilson oma rahu programmi selle nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti ,, , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai
· Edu Baltikumis kuni Kuramaani · Soomega Jätkusõjas vaherahu · Okupeeris Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Normandia dessantoperatsioon ,,Overlord" 6 juuni 1944 maabusid Lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal, nimetatakse II rinde avamiseks. Suur ülekaal õhus. Vabastati Pariis ja jõuti välja Saksamaa piirini. Ajaloo suurim dessantoperatsioon. Ardennide lahing (Belgia kaguosas) Hitler kondas oma tugevamad diviisid mägedesse, et lõigata Belgias asuvad lääneliitlased põhijõududest ära. Tema algne edu katkes lääneliitlaste õhurünnakute tõttu. Berliini vallutamine Jaanuaris 1945 hakkas Punaarmee Ida-Preisimaa kaudu tungima Saksamaale. Saksa väeosad alistusid. Aprillis 1945 algasid pikad lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga. 2 mai kapituleerus Berliin. 8 mai kapituleerus Saksamaa. Jaapani vastupanu
[2] Serbia sdurid 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest vlja ja vallutasid seejrel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari ved kaheteistkmne pevaga oma riigi territooriumilt vlja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu
sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 18) Ardennide lahing- Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada. 19) ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning
17. märtsil kaotas punaarmee siin 5 000 meest. Märtsikuu teisel poolel kujunes 50 kilomeetriline Narva rindelõik siia koondunud jõudude kontsentratsiooni poolest suurimaks kogu vene-saksa rindel. Nõukogude poolel võitles 23 laskurdiviisi koos neid toetavate suurtüki-, tanki- ja lennuväeüksustega, mille varustamine lahingumoonaga muutus tänu Venemaa põhjatutele teedele üha raskemaks. Auvere jaama ja Vaivara vahelisse lõiku koondati 11., 61., 170. ja 227. saksa diviisid ja krahv Hyazinth von Strachwitzi tankid. 26. märtsil avati suurtüki ja miinipildujate tuli punaste pihta Tagapere ja Kirikuküla juures. Ka õhus puhkesid enneolematult ägedad lahingud. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli vaenlane sunnitud taanduma teisele poole Narva-Tapa raudteed. Krivasoo sillapea ,,läänekõrv" oli likvideeritud, vaenlane kindlalt soodesse surutud. Märtsikuu lahingud jäidki sel kevadel viimasteks suuremateks jõukatsumisteks.
NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire. 1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. Ardennide lahing- Hitler ei pidanud ennast veel kaotanuks. 1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks pealetungioperatsiooniks läänerindel sakslastelt. 1945 Dresdeni hävitamine. BERIINI VALLUTAMINE 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära
konverentsi tulemusena tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla sattumist. 1945.a. toimus Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill, ja Roosevelt, kus otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele. 3.2 Ardennide lahing 1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 3.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus
osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Jätnud itta 40 teisejärgulist diviisi, koondas Saksa väejuhatus läänerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavjõu reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samaväärne. Vaid ameeriklased võisid koondada läänerindele veel sadu tuhandeid sõdureid. Seega üritas Saksa väejuhatus võita sõda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased. 23. 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu
Neile öeldi et FFI ise armee koosseisu liita.De Gaulle'ile vaieldi vastu , et siis langeb meeste võitlusmoraal , kui see oli asjatu.Charles lihtsalt ei tahtnud kuulata mingisuguseid vastuväiteid. Sellega lõppes see raske päev , kuid suuri raskusi oli ka järgmises päevas. Eisenhower Järgmine päev de Gaulle elust ja muudki Vaidlused jätkusid ka järgmisel hommikul.Selleks ajaks olid Eisenhoweri lubatud Ameerika diviisid juba paraadsammul läbi Pariisi marssinud ja de Gaulle oli neid tribüünilt kinralt Bradleyga tervitanud.Resistance'i juhid said aru et mäng on läbi.Nad ei olnud suutelised võitlema üheaegselt de Gaulle'iga ning armeega. Ameeriklaste silmnähtavale toetusele vaatamata tuli de Gaulle'il anda ära mõned kohas Rahvusnõukogu riismetele.Ta ei saanud neid mängust täiesti välja jätta , sest see oleks toonud
38. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. 39. Ardennide lahing - Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning lääne rinne ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid lääne rindel siiski sakslased peatada. 40. Berliini vallutamine - 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma.
Seda näitavad meile autasud, mida on eestlastele jagatud. See on hea näide sellest, et eestlane ei vali, kuidas ta saab oma kodu kaitsta, vaid ta kasutab kõiki võimalusi, mis talle pakutakse, isegi, kui see pole meeldiv. Need mehed Saksa mundris tegid seda, mida oli vaja teha oma kodu kaitsmiseks. 12 Kasutatud kirjandus http://www.eestileegion.com/?eesti-leegion/ueksused/idapataljonid.html http://www.eestileegion.com/?relva-ss/relva-ss-diviisid/20-waffen-grenadier- division-der-ss-estnische-nr-1.html http://www.kool.ee/?6101 http://www.hot.ee/vaikal/eestiss.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_T %C3%B6%C3%B6lispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabatahtlike_Soomusgrenaderide_SS-pataljon_ %22Narva%22 http://www.kool.ee/?6093 http://wehrmacht.rindeleht.ee/yksused/yksused.php http://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Nugiseks http://et.wikipedia
Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Jugoslaavia armee Horvaatia diviisid tõstsid Horvaatia iseseisvuse toetuseks mässu ning sakslaste kontrolli all loodi Horvaatia riik. Sloveenia ja Horvaatia andsid Saksamaale Nõukogude Liidu vastaseks sõjaks täiendavat sõjaväge, Relva-SSiga ühines piisaval arvul Bosnia moslemeid, et võimaldada neist omaette diviis moodustada. Serbia oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes peamiselt võitlesid pigem teineteise kui Saksa ja Itaalia okupatsioonijõudude vastu.
Mig-3, Lagg-3, ründelennuki IL-2 ja pikeeriv pommituslennuk Pe-2. 4) Seega Ribbentrop ei valetanud, kui ta noodile lisatud dokumendis märkis ära Nõukogude vägede enneolematu kontsentreerimise Saksamaa idapiirile. Nõukogude kindralid ja kommunistlikud agitaatorid korrutasid pidevalt, et Nõukogude vägede koondamine piirile teostati kaitseks, nähes ette Saksamaa agressiooni. Kuid see väide on mõeldud sõjaasjanduses võhikuile. Kaitsele asuvad diviisid ei koondu vahetult piirile, ega kuhja sinna virnadesse tuhandeid tonne laskemoona ja sadu rongieselone relvadega. Kaitsele asuvad väeosad rajavad eelkõige kaitserajatised ja miiniväljad. Kuid Nõukogude läänepiirile koondunud armeed ei kaevanud meetritki kaitsekraave, ega rajanud mitte ühtegi punkrit. Veelgi enam. Stalini käsul hävitati kõik senised kaitserajatised ja demineeriti miiniväljad, sillad ja tunnelid, kuna need olid takistuseks rünnakuks koonduvatele armeedele.
Leegioni formeerimine ja väljaõpe toimus Poolas Debica ja Krakovi lähedal asuvas Waffen-SSi õppelaagris. Laagrit kutsuti saksa keeles Heidelager. Laagrisse saabudes ei olnud eestlastel täpsemat informatsiooni Waffen-SSi nimetuse ja formeeringute kohta. Teadsime, et need üksused olid formeeritud Saksa armee eliitüksustena noortest elujõulistest meestest tugeva löögijõu ja eeskujuliku relvastusega üksusteks. Kõik välismaalastest formeeritud brigaadid ja diviisid olid allutatud Relva-SSile, vastavalt mingile eeskirjale, mis ei lubanud Saksa armees moodustada sõjaväelisi formeeringuid välismaalastest. Esimene eestlaste eselon saabus Tallinnast Debica Heidelagerisse 6.oktoobrikuu päeval 1942. Need esimesed vabatahtlikud moodustasid hiljem, peale vajalikku väljaõpet pataljoni ,,Narva". Edaspidi järgnesid uued eselonid Eestist. Pataljoni ,,Narva" koosseis oli peale väljaõpet rindele saatmisel umbes tuhat meest. Pataljoni ülem oli kapten
Sakslased arvasid, et liitlastel oli piisavalt maabumisaluseid, et tuua kaldale kakskümmend diviisi esimese lainega, kui nad tegelikult oleks õnnega suutnud tuua kuus."19 Samuti viitas sakslaste käitumine selgelt sellele, et pettust oli uskuma jäädud. ,,Sakslased valasid rohkem betooni kaitsekindlustustesse Pas-de Calais, kui kusagil mujal. 16 Bastable. Lk. 21. 17 Barbier. Lk. 28. 18 Beevor. Lk 15. 19 Ambrose. Lk. 83. Nad paigutasid sinna rohkem sõdureid, keda toetasid Panzeri diviisid. Nad keskendasid oma miinide paigutuse Inglise kanalil Pas-de Calais ranniku ligidale. Nad ülehindasid suuresti SHAEF-i ressursse. Lühidalt öeldes oli neid korralikult lollitatud."20 1.3 Petteoperatsioonid D-Päeval Liitlased olid teinud ära väga palju, kuid töö ei olnud veel läbi. Operatsioon Fortitude ei lõppenud Normandia dessandi algusega. Isegi pärast rünnaku algust, nähti kõvasti vaeva
tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla sattumist. 1945.a. toimus Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill, ja Roosevelt, kus otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele. 6.2 Ardennide lahing 1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 6.3 Berliini vallutamine 1945.a
· 1945 veebr Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3. paika pandi ka okupatsioonitsoonid Sm-l 4. konverents Stalinile suureks võiduks 5. pandi alus aastakümneid kestnud Eur lõhestumisele Ardennide lahing: · 1944 dets koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel · raskele olukorrale vaatamata jätkas õhusõda Ingl vastu, kasutades uut relvaliiki piloodita lennumürsku V-1 ja raketti V-2 (Vergeltung kättemaks)
1945 veebr – Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asustatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3. paika pandi ka okupatsioonitsoonid Sm-l 4. konverents Stalinile suureks võiduks 5. pandi alus aastakümneid kestnud Eur lõhestumisele Ardennide lahing: 1944 dets – koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel raskele olukorrale vaatamata jätkas õhusõda Ingl vastu, kasutades uut relvaliiki – piloodita lennumürsku V-1 ja raketti V-2 (Vergeltung – kättemaks)
värvatud, kuid kes kas vabatahtlikult või Küsimust arutati 18. märtsil 1956 Moskvas sunniviisiliselt jagasid infot või jälgisid inimesi. Poliitbüroos, ning otsustati kõik rahvus vabariikide Kohtumisi agentide julgeolekuorganitesse suunati ka poleks. Käesoleva kohustuse mittetäitmise, samuti ja usaldusisikutega diviisid laiali saata. Tallinna laskurdiviisi inimesi teistest Nõukogude Liidu piirkon riikliku saladust sisaldavate dokumentide kaotamise korraldas KGB enamasti konspiratiivkorterites. komandöriks oli sel ajal kindralmajor Karl dadest. Seoses sellega domineeris RJK tööta eest Eesti NSV haldamisel etendas tähtsat rolli kannan
NL väed olid Belostoki ja Lvivi eenditel- vägede selline asetus annab tunnistust, et tegemist polnud kaitseks valmistumisega. NL sihiks oli ilmselt Sm-le kallale tungimine, käib kokku ka pol ideoloogiaga. Sõjakus NL-s kasvas 30ndate lõpus, iseküsimus see, millal sõjategevus pidanuks algama. 14.loeng- 27.märts 22.juuniks 1941 kuhjati Sm ja NL vahelisele piirile palju mehi ja lahingutehnikat. NL-l diviise 247, Sm-l 197, Sm diviisid olid vene omades suuremad. Isikkoosseis sakslastel 4,8 milj meest, NL-l üle 4 miljoni. Suurtükke NL-l 70 000, Sm-l 50 000. NL-l tanke 15 000, Sm-l 4600. NL-l lennukeid 12 000, Sm-l 4900. NL-l oli sõjatehnika poolest tugev ülekaal. Sakslaste eesmärgiks oli purustada Nõukogude armeed riigipiirile võimalikult lähedal- piirata sisse, tükeldada ja hävitada, avades oma vägedele sellega tee sügavale NL tagalasse. Hitler hindas NL georg mõõtmeid- ei seatud eesmärgiks
Märjamaa sakslaste diviisi peale paisati enamus armeest ning see peatas sakslaste edasitungi. Sakslased suutsid taganeda. Reservväelased peatasid sakslaste pealetungi Põltsamaa ning Türi ümbruses. Saksa pealetungi jätkumine: Sakslased olid toomas täiendavaid vägesi Eestisse, sest jõuvarud olid ammendumas- 2 armeekorpust, kuhu kuulus 5 jalaväediviisi. Saadi laskemoona ja sõjavarustust. Mitmetes kaitsepositsioonides said punaarmee diviisid lüüa sakslastelt ja metsavendadelt. Võitlused Tallinna pärast: Stalini käsul tõmbusid punaarmee väeosad Tallinna kaitsele, sest seal asus Balti laevastiku peabaas- Koondati rohkem kui 40 000 meest ja üle 300 suurtüki. Saksa poolel valmistusid rünnakuks 3 jalaväediviisi. Algas 20. augustil, nädal hiljem kandus lahing edasi Lasnamäele ja Kadrioru piirkonda ning 27. augustil algas punavägede evakueerimine. 28. augustil marssisid Saksa väed Tallinnasse. 1
Jaan alustasid kaks rinnet korraga pealetungi Visla jõelt, jõuti Oderi jõele- Poola keskelt Sm sisemaani. Kolme nädalaga läbis Punaarmee 600 km, jäi läbida veel Berliinini 100 km, Oderi läänekaldal loodi ka mitmed sillapead, kohe edasi ei pääsetud, võhm oli väljas, vaja edasisi ettevalmistusi teha. Hitler sai lõpuks aru, et kõige olulisem on peatada Punaarmee sissetung Sm-le idast, üritas teha viimaseid jõupingutusi, saatis Punaarmee vastu kõik- relvagrenaderide diviisid (vanad, haiged, väljaõpetama mehed), loodi Volksturm, kuhu võeti mehed kuni 60 eluaastani ja noored alates 16 eluaastast, kasutati Hitlerjugendi liikmeid. Rindel puruks löödud väeosade liikmeid ei viidud enam tagalasse ümber formeerimisele, kohapeal klopsiti kokku mitmed võitlusgrupid. Suuremad linnad kuulutati kindluslinnadeks, mida ei lubatud mingil juhul maha võtta, Punaarmee piiras need sisse ja algasid tänavalahingud jne. Polnud kasu, Punaarmee ülekaal oli mäekõrgune.
annaabi.ee 
