Lauakohtuniku spikker P isiklik viga T tehniline viga U ebasportlik viga C treeneri tehniline viga B pingi tehniline (märgitakse treenerile) GD kui on kaks U-d, kaks T-d, kaks C-d või kui treeneril on kaks C-d, kolm B-d või kaks B-d ja üks C D diskvalifitseeriv viga Uc kui mõlemas võistkonnas mängijad saavad ebasportliku vea võib need taandada. (indeks c tähendab cancel) F kui on tgemist kaklusega ja keegi diskvalifitseeritakse kirjutatakse igasse vabasse kasti. Kui pingilt mängija läheb kaklusest osa võtma igasse vabasse lahtrisse F-id ja treenerile B2 Sama kehtib ka abitreeneri kohta. Kui pingilt mängija osaleb aktiivselt kakluses D2 ja F tühjadesse lahtritesse. Ja treenerile B2. Treeneri vead ei lähe võistkondade vigade alla.
Väljaku kate ja tähistus peab vastama saalijalgpalli reeglitele. Koduväljakut ei ole hooaja jooksul lubatud muuta. Distsiplinaarküsimused Võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluspaika õigeaegselt. Hilinevat võistkonda oodatakse 15 minutit. Selle aja jooksul võistluspaika mittejõudnud võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Kui võistkond loobub poole hooaja pealt meistrivõistlustest, kui ta diskvalifitseeritakse või kui võistkond on ühe hooaja jooksul andnud kaks loobumiskaotust pärast seda kui ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse - : +. Kui võistkond on mänginud selleks hetkeks vähem kui 50% mängudest, siis selle võistkonna toimunud mängude tulemused tühistatakse. Juhul, kui võistkonnas mängib kaasa diskvalifitseeritud või registreerimata
teatejooksus teise ja kolmanda vahetuse jooksjatel kasutada enne vahetusala algust 10 m pikkust hoovõtumaad, mille algus peab olema rajale selgelt märgitud (vt ka käesoleva Määrus 170.3). 13. 4x400m 4x800m, 4x1500m teatejooksude kõik ning 100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad diskvalifitseeritakse. 14. 4x400 m teatejooksu kolmanda ja neljanda vahetuse ning 100m+200m+300m+ 400m teatejooksu neljanda vahetuse jooksjad paigutatakse selleks määratud kohtuniku poolt teatevahetust ootama (raja siseservast väljapoole reastatuna), vastavalt nende võistkonnakaaslaste paremusjärjestusele rajal 200 m enne vahetuskohta. Vahetust ootavad sportlased seda reastust enam muuta ei tohi ning peavad selle säilitama kuni teatevahetuse hetkeni. Kõnealuse
ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne
Mitmevõistlusi peetakse: · Kümnevõistluses (mehed) · Seitsmevõistluses (naised) · Viievõistluseses Mitmevõistluses toimuvad nii 10 kui 7võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetestõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat.
1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab
teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt. 3.4 Liblik- ehk delfiinujumine Ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid, põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. 4. Ohutusnõuded ujuma minemisel Täiskasvanutele kehtib igas kohas üks ja sama reegel ära jäta lapsi, sõltumatult vanusest, järelvalveta. 4.1 Ujumisel looduslikes veekogudes: · Ära mine kunagi ujuma üksinda, vette minnes, ütle seda oma kaaslasele · Ära uju ülekuumenenult
ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. 4.LIBLIKUJUMINE EHK DELFIINIUJUMINE Liblik- ehk delfiiniujumine toimub kõhuliasendis. Kätega tuleb teha paaristõmbeid. Ka jalad peavad töötama paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 5.STARDIHÜPE 1
teatejooksu esimestel etappidel. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi „kohtadele“ ja „valmis“ oma emakeeles või inglise/prantsuse keeles. Kui võistleja alustab starteri või abistarteri arvatse liikumist enne stardipüstoli pauku, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva
11b Tallinn 2008 Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Mitmevõistlusi peetakse: * Kümnevõistluses (mehed) * Seitsmevõistluses (naised) * Viievõistluses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised
SEB Tallinna Maratoni start antakse pühapäeval, 14. septembril Pärnu maanteel Draamateatri lähedusest. Stardigrupid I värav 1-100 II värav 101-300 III värav 301-500 IV värav 501-1000 V värav 1001-2000 VI värav 2001-3000 VII värav 3001-jne Viimane 10001-... (10 km käijad värav ja kepikõndijad) Stardigrupid on koostatud stardinumbrite järgi. Sisene stardikoridori vastavalt oma stardinumbrile. Vales kohas startinud võistlejad diskvalifitseeritakse. 7 2.8 Rada: Rada kulgeb asfaltkattega teedel ja on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluskorraldajate ja kohtunike märguandeid. Rajal tohivad liikuda vaid võistluse stardinumbriga jooksjad. Raja läbimiseks ei tohi kasutada liiklusvahendeid (jalgratas, rulluisud vms). Kõrvalistel isikutel on rajal viibimine keelatud. Lemmikloomade kaasavõtmine rajale on keelatud. 2.9 Teeninduspunktid:
allergia. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne
starteri arvamusega, valelähte süüdlast ei määrata ja kõigile jooksust osavõtjatele näidatakse rohelist kaarti. Valelähted - peale lõpliku stardiasendi fikseerimist ei tohi võistleja seda muuta enne, kui ta kuuleb stardipüstoli pauku. Kui võistleja alustab starteri või abistarterite arvates liikumist varem, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (välja arvatud mitmevõistluse jooksualad) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Peale valelähet peavad starteri abid (välja arvatud mitmevõistluse jooksualadel) näitama igale valelähte teinud võistlejale diskvalifitseerimise märgiks (diagonaalselt poolitatud) puna-musta kaarti ja aktiveerima punase märgise tema rajal oleval starditumbal. Kui valelähte põhjustasid kõrvalised asjaolud ja see ei toimunud võistlejate süül, näidatakse kõigile võistlejatele rohelist kaarti. Distants:
110 m tõkkejooks 1,067 13,72 9,14 14,02 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 meeste 400 m 0,914 45 35 40 tõkkejooks naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel, iga jooksja peab püsima oma rajal kuni jooksu lõpuni. Võistleja diskvalifitseeritakse, kui ta viib jala tõkke kõrvalt mööda tõkke ülaserva mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal
tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne
Ainult sel juhul jääb võistkond eemaldamata, kui enneaegselt vette hüpanu ujub ujula seinani tagasi ja puudutab seda enne etapile minekut (suurvõistluste praktikas sellekohane pretsedent puudub). Individuaalvõistlusaladel peab lähetaja pärast esimest ja teist valelähet võistlejad peatama ja neile meenutama, et enne signaali startida ei tohi. Kolmanda valelähte puhul võistlejaid enam tagasi ei kutsuta, vaid valelähte sooritanu (sooritanud) diskvalifitseeritakse sellest sõltumata, kas ta (nad) eelmise kahe valelähte tekkimises oli (olid) süüdi või mitte. Eelujumisest osavõtjad loositakse. Vahe- ja finaalujumistes on üldreegliks, et parima aja saavutanu saab neljanda raja, järgmine viienda, kolmas kolmanda, neljas kuuenda jne. (vastavalt tulemustele parimast vaheldumisi vasakule ja paremale). 10 KOKKUVÕTE
käimisdistantsil aga kuni 5 km. Kergejõustiku mitmevõistlus on ka kergejõustiku ala. mitmevõistlusi peetakse: kumnevõistluses (mehed), seitsmevõistluses (naised), viievõistluses. Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui ka 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Pärast teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksus paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised
kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. UJUMISSTIILID Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne
Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse. Pärast seda diskvalifitseeritakse automaatselt selles jooksus iga jooksja, kes edaspidi valestardi teeb. 5 3. kiirendus sprinter jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Ta jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. 4. maksimumkiirus kiirendus jätkub jooksusammude sagenemisega, kuni üldiselt umbes 60. meetril jõutakse maksimumkiiruseni
Mitmevõitlus Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Mitmevõistlusi peetakse: · Kümnevõistluses (mehed) · Seitsmevõistluses (naised) · Viievõistluseses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu.
et vastase tegevust kontrol¬lida ja jälgida. KEELATUD ON... a) vastasmängija käest palli ära tõmmata või lüüa; b) blokeerida või takistada vastasmängijat käte, käsivarte või jalgadega; c) vastasmängijal ümbert kinni haarata, teda hoida, tõugata, talle otsa joosta võ i h ü pata; d) määrustevastaselt takistada, tõkestada või ohustada vastast (palliga või ilma) mõnel muul viisil. Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse, kui ta a) lööb või tõmbab enda kõrval või taga oleva vastasmängija viskekätt; b) teeb mõne liigutuse, mille tulemusena vastasmängija saab löögi pähe või kaela pihta; c) lööb tahtlikult vastasmängijat jalaga või põlvega või mõnel muul viisil (või paneb talle jala ette); d) lükkab jooksvat või hüppavat vastasmängijat või ründab teda nii, et vastasmängija kaotab kontrolli oma keha üle
Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e
stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3). Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all.
KOHTUMISE PIKKUS Kohtumine kestab nii juunioridel kui ka täiskasvanutel kaks perioodi, kummagi pikkus on kaks minutit. Perioodidevaheline puhkeaeg ei tohi kesta üle 30 sekundi. Lisaaeg algab kohe pärast normaalaja lõppu ja kestab maksimaalselt kaks minutit. Kahe kohtumise vaheaeg peab olema vähemalt 15 minutit. Viivituse korral kutsutakse maadlejat matile kolm korda 30sekundiliste vaheaegadega, kui ta selle aja jooksul pole ilmunud, siis ta diskvalifitseeritakse. Sel juhul ei saa ta neil võistlustel üldse kohta. Vastane saab mõistagi loobumisvõidu. KOHTUMISE PEATAMINE JA JÄTKAMINE Kui maadlus katkestatakse püstiasendis, siis jätkatakse samuti püstiasendis. Maadlemine peatatakse (ja jätkatakse mati keskel püstiasendis), kui vähemalt üks jalg puudutab kaitseala ja on matilt väljas või kui maadlejail on võte sees ja nad liikudes sisenevad passiivsustsooni ilma võtet lõpuni viimata, jäädes sinna seisma. KOHTUMISE TULEMUS
Tehnika ja taktika. Tallinn, lk. 5 3 Samas, lk. 6 Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast
kontakt. Kuna reeglite järgi on lubatud teistes kickboxingi osades, et jala peksmine on tavaline olukord ja, et ei juhtunud õnnetust peab oleme kaitse. Jalad peavad olemapaljas. On võimalik kasutada trikotaazist põlve- ja küünakaitse vahendid. Kui kohtunik leidis mingit viga või varustuse puudumine või carastuse rikkumised, siis nõuakse varastuse asendus. Võitlejale antakse aega selle jaoks, aga mitte rohkem kui üks raund.Kui selle aja möödudes võitleja ei ole valmis, ta diskvalifitseeritakse. Nii kõrged nõudmised kaitsevarastusele on loodud, sest vähendada traumaatilise riski, luu murdmist ja nii edasi. 7. KICKBOXING KINOS Välimus kickboxing USAs aasta teisel poolel XX sajandil langes kokku perioodiga video turul. Kickboxing oli uue pealtvaatajate võidelda oli nõudluse zanri action film, kõige tuntuv staar on alates 60-ndatest oli Bruce Lee. Kickboxers, kes on lõpetanud karjääri ring, muutub reklaamitrikkiks, kaskadööris ja näitlejaks, näidates
üldse loobuda. Suured kofeiinikogused 0,5 g ja rohkemgi võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda. Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult kui võistleja uriinis on kofeiini üle lubatu (12 mg/l), siis vastavalt ROK-i seadustele sportlane diskvalifitseeritakse. Osade maade sportlasi on lausa hoiatatud, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 23 tassi kohvi ega teed. Loomulikult ei sobi kofeiinirikkad joogid ka laste toidumenüüsse, sest nende närvisüsteemile on niigi omane kõrge erutatavus ja nad väsivad suhteliselt kiiresti. Nii võib liigne kofeiin lapse organismi lihtsalt kurnata. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 5.Huvitavaid fakte
annaabi.ee 
