i Hulgaalgebra (Cantori algebra). Hulgaaritmeetika n pidev objekt diskreetne objekt e h — Graafid i t Diskreetset matemaatikat nimetatakse "diskreetseks", et vastandada teda t nn. "pidevale" matemaatikale. u — Algebralised struktuurid v Poolrühmad. Rühmad. Ringid. Integriteetkonnad. Väljad. r vs. A
0 Xs = 0 - seadesuurus 0 Umax=24 V - Maksimaalne pinge ±0.05 rad - Täpsus Tmax = 2s - Reageerimise aeg 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused td=0.1 - diskreetimissammu valik. Diskreetimisamm on valitud nii, et saaks kasutada pideva aja mudeliga sarnaseid parameetreid nii, et olulised näitajad (reageerimisaeg) ei muutuks. [Ad Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus [Ad Gd]=c2d(A,G,td), kus c2d konverteerib pidevajast diskreetseks Z=exp(P*td) - teisendab pidevad poolused diskreetseks Kd=place(Ad, Bd,Z) - regulaatori maatriksi arvutus [Ad Bhd]=c2d(A,Bh,td), kus Bh=[B G] 4. Regulaatori süntees pidevajas ksii=0.8 - sumbuvus wn=2 - omavõnke sagedus P=roots([1 2*ksii*wn wn*wn]) - omaväärtuste paigutus K=place(A, B, P) - regulaatori maatriksi arvutus
tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskreetseks ning mitte sekkuda laste mängule vahele, seejures aga jälgides, et lastel oleks turvaline ja stressivaba koos olla. Kindlasti on oluline uurimust läbi viies, et laste isiksus jääks anonüümseks. Samuti tuleks tagada uurimuses osalemise vabatahtlikus, kui lapsevanem ei soovi, et ta laps osaleks antud vaatluses või soovib seda katkestada, peab tal olema selleks õigus. Vaatluse käigus ning analüüse tehes
Matemaatika Statistika Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N . Jooniseks saadakse tulpidagramm e. histogramm.
Kui juhusliku katse võimalike tulemuste arv on mitteloenduv, kuid tulemused võrdvõimalikud saab sündmuse tõenäosuse arvutamiseks kasutadageomeetrilise tõenäosuse valemit Binoomjaotus-Binoomjaotus on diskreetse juhusliku suuruse soodsatest sündmustest moodustuv tõenäosusjaotus Diskreetne juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks Juhuslik suurus-Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust X, kui iga x R korral eksisteerib tõenäosus P(X < x) Pidev juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks Poissoni jaotus-Diskreetse juhusliku suuruse X esinemise tõenäosus ajaühikus on Poissoni jaotuse järgi.
(samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk pideva elektripinge väärtusteks. Siia kuuluvad ka mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks kindel arv kordi, et neid lihtsam oleks täpselt mõõta, samuti pingejagurid kõrgete pingete vähendamiseks kindel arv kordi selleks. et neid oleks ohutum mõõta. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog- digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või
ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)“ Sämplimine; „Sämplimine, diskreetimine ehk kvantimine on signaalitöötluses pidevsignaali redutseerimine diskreetsignaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogsignaali, näiteks analoogse helisignaali, konverteerimine ajaliselt diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples) ehk digitaalsignaaliks.Sämpel tähendab sämplimisel aeg- ruumilise punkti väärtust või väärtuste hulka.“ „MIDI; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad
Sekretär/juhiabi puutub kokku paljude dokumentidega, mis võivad olla konfidentsiaalsed ning sealkohal peab meeles pidama, et neid ei tohi mitte mingil juhul edastada kellelegi võõrale, kes võib selle informatsiooniga organisatsioonile kahju tekitada. Samuti on sekretär/juhiabi idevas suhtluses ka kaastöötajatega, kes võivad muuhulgas ka taga rääkida, see aga ei tähenda seda, et sekretär/juhiabi peaks seda edasi levitama, tema ülesanne on jääda diskreetseks ning mitte kaasa minna kuulujuttudega, mis võivad kaastöötajatega suhteid halvendada. Sest tema ülesandeks on hoiduda liigsest lobisemisest. Klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega. Sekretär/juhiabi hoidub alati ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest. Minu arvates on need kaks punkti koodeksis väga tähtsad, sest, nagu juba eespool öeldud, abiline peab olema esinduslik ning
nõuandeid meelsasti o kuulamine ja informeerimine iga tööline soovib olla informeeritud, kasutan informeerimist selleks, et töötajad oleksid huvitatud oma tööst, pakun töötajatel võimalust osaleda otsustamisel, leian aega kuulamiseks, ma kuulan oma töötajaid nagu üks profesionaal teist o alluvate kohtlemine professionaalselt oma alluvaid tuleb võtta nii nagu sa tahad, et sind võetakse, aga sama tuleb jääda diskreetseks. o töötajate aregu võimalus iga inimene on huvitatud oma tulevikust ja kui sa tahad teda oma ettevõttes hoida peab tal kindlasti olema areguvõimalus näiteks tõusta kõrgemale ametikohale. (TCM) Ettevõttes kus ma hetkel töötad puuduvad enamus nendest eelnimetatud punktides, meie ettevõttes ei suhelda ja tänu sellele puudub meeskonnatöö. Kõik istuvad oma laudade taga ja
See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu. Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva
Seega P(X
ümberarvutamiseks kasutades teadmist, et sündmus A toimus. Vastavaid uusi tõenäosusi nimetatakse aposterioorseteks tõenäosusteks. 11. Grupis on 30 õpilast. Kui suur on tõenäosus, et 2 õpilasel on samal päeval sünnipäevad? P= 2/30 12. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, nende jaotusfunktsioonid. Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks. Tõenäosusjaotus. Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks. Tihedusfunktsioon. 13. Diskreetse juhusliku suuruse tõenäosusjaotus. Diskreetse juhusliku suuruse X tõenäosusjaotuseks nimetatakse funktsiooni p(x), kus p(x) = P(X = x). See funktsioon omandab positiivseid väärtusi ainult nende argumentide korral, mis on juhusliku suuruse võimalikeks väärtusteks
See jaotusfunktsiooni definitsioon on üldine ja kehtib ka pideva juhusliku suuruse korral. 21. Juhusliku suuruse põhilisi arvkarakjteristikuid: keskväärtus, dispersioon ja standardhälve. Pilt !! 22. Pideva juhusliku suuruse jaotusseadusi: ühtlane ja kolmnurkjaotus, normaaljaotus, nende arvkarakteristikud PILDID!! 23. Diskreetse juhusliku suuruse jaotusi: tõenäosuse ühtlane jaotus; Poissioni jaotus. Juhsuliku suuruse nimetame diskreetseks juhuslikuks suuruseks, kui tema väärtuste hulk on lõplik või loenduv.Praktiliselt vaatleme ainult niisugusi diskreetseid juhuslikke suurusi, mille võimalikud väärtused on 0, 1, 2, 3 ...(mittenegatiivsed täisarvud) Poisson'i jaotus: Diskreetse Juhusliku Suuruse jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse k - P( X = k ) = e valemiga k! , k=0,1,... . . Tõenäosuse ühtlane jaotus:Kui katse tulemuseks
Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 61. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 63. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupi määrab ära grupi suurus, omavahelised kommunikatsioonisuhted, juhtimine. 64. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 65. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas
). Kui n on kombinatsioonide arvutamiseks väga suur on hiljem näidatud viisid, kuidas taandada teistele valemitele (jaotustele). Ülesanne: Kuuseistiku kasvamaminemise tõenäosus on 0.8. Kui suur on tõenäosus, et 10 -st istikust läheb kasvama a) 10 puud b) 8 c) 5 d) vähemalt 2 puud. 7 Diskreetne juhuslik suurus (DJS) Def: juhuslikuks suuruseks nimetame suurust, mis katse tulemusel omandab ühe oma võimalikest väärtustest (varem mitte teadaolev). Def: JS nimetame diskreetseks juhuslikuks suuruseks, kui tema väärtuste hulk on lõplik või loenduv. Juhuslikku suurust iseloomustab tema väärtuste hulk ja iga väärtuse tõenäosus. Jaotustabel on iseloomustav X 1 3 4 7 9 P(xi) p1 P3 p4 p7 p9 Def: Juhusliku suuruse tõenäosusfunktsioon (jaotusseadus) on eeskiri, mis seob
i suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, E3)=1/6 : P(EiEj)= et P(Ei) P(Ej| i =1 nimetatakse diskreetseks. Diskreetset P(A)=P(Hi)P(A|Hi) Ei)=1/3:1/2=1/6 : P(E1E2 E3)= Näide25. Tsehhis töötab kolm juhuslikku suurust kirjeldatakse tema P(E1E2) P(E3|E1 E2)=1/6 P(E3|E1 E2): automaattööpinki H1, H2, H3, millede panus tõenäosusjaotuse kaudu. P(E3|E1 E2)=1 ja P(E1E2 tsehhi kogutoodangusse jaguneb suhtes Jaotusfunktsioon
Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 56
Bayesi valem näitab tinglikku tõenäosust P(H k|A), et sündmus A toimus just nimelt P(H k )∙ P (A∨H k ) P ( H k| A )= n sündmusega Hk. ∑ (P ( H i) ∙ P ( A|H i ) ) i=1 DISKREETNE JUHUSLIK SUURUS 21. Mis on juhuslik suurus? Juhuslik suurus on suurus, mis sõltuvalt juhusest võib omandada erinevaid väärtusi. 22. Mis on erinevus diskreetse ja pideva juhusliku suuruse vahel? Diskreetseks juhuslikuks suuruseks nimetatakse juhuslikku suurust, mis võib omandada lõpliku arvu või loenduva hulga väärtusi. Pidevaks juhuslikuks suuruseks nimetatakse juhuslikku suurust, mis võib omandada lõpmatu hulga väärtusi(reaalarvud mingite reaalarvude vahemikust). 23. Mis on diskreetse juhusliku suuruse jaotus, kuidas seda anda? Diskreetse juhusliku suuruse jaotuseks nimetatakse eeskirja P(X), mis seab igale juhusliku
ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus
- Rahvusvaheline kilogrammi prototüüp kui lepingu alusel valitud artefakt. 7. MÕÕTETULEMUS KUI JUHUSLIK SUURUS. MÕÕTETULEMUSTE PÕHILISED JAOTUSEADUSED (ei ole otse konspektist) Juhuslikuks nimetatakse suurust, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. Juhuslikku suurust, millel võib olla lõplik või loenduv arv väärtusi, nimetatakse diskreetseks juhuslikuks suuruseks. Diskreetne juhuslik suurus on määratud, kui on teada tema võimalikud väärtused ja nende väärtuste ilmumise tõenäosused, st. kui on antud jaotustabel. Korrastatud mõõtetulemused on väärtused suuruse järgi, mis on aluseks jaotusseadusele ja jaotusfunktsioonile F(x). Jaotusseadus - väärtus xk ja temale vastav tõenäosus pk=ni /ni (või teiste sõnadega - Diskreetse juhusliku
Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mis muudab digitaalandmed analoogsignaaliks. Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetseks signaaliks. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlal ajahetkel. DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent, sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd. PILET 2. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. LCD ehk vedelkristallkuvar (liquid-crystal display). Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on
Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] 2.3 Diskreetne ülekandefunktsioon Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes diskreetse konvolutsioonisumma avaldisest. Saame Y(Z) = Valime uue muutuja n=m-k, seega m=n+k; Y(z)= Viimases avaldises on moodustunud h[nT] ja u[kT] z-kujutise avaldised. Nüüd defineerime diskreetse impulsskaja z-kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate z- kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile. Et s-kujutistele vastavad avaldise 2.1.4 alusel z-kujutised, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid u(s)-+u(z) ja y(s)->y(z), siis peab kehtima ühene
suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] Diskreetne ülekandefunktsioon- Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes diskreetse konvolutsioonisumma avaldisest. Saame Y(Z) = Valime uue muutuja n=m-k, seega m=n+k; Y(z)= Viimases avaldises on moodustunud h[nT] ja u[kT] z-kujutise avaldised. Nüüd defineerime diskreetse impulsskaja z-kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile. Et s-kujutistele vastavad avaldise 2.1.4 alusel z-kujutised, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid u(s)-+u(z) ja y(s)->y(z), siis peab kehtima ühene vastavus ka ülekandefunktsioonide jaoks
Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y(k)=CX(k) + DU(k) Diskreetne ülekandefunktsioon: Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes diskreetse konvolutsioonisumma avaldisest. Valime uue muutuja n=m-k, seega m=n+k. Moodustusid h(nT)ja u(kT]) z-kujutise avaldised. Nüüd defineerime diskreetse mpulsskaja z- kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saame avaldise Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate z-kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile. z-kujutised, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid u(s)-+u(z) ja y(s)->y(z), siis peab kehtima ühene astavus ka ülekandefunktsioonide jaoks Seega on võimalik antud süsteemi ülekandefunktsiooni tundes otseselt
Nõuab 2 juhet: 1) infojuhe, 2) ,,maajuhe". Väikestel vahemaadel on tegu paralleelinterfeisidega. Kokku on n bitti. Antakse edasi piki lintkaablit. Kuidas valida n ? n 1) Mõõtetäpsuse aspekt. n biti puhul on võimalik 2 erinevat nivood, n s.o. mõõdetava suuruse täisskaala (täisulatus) jaguneb 2 erinevaks diskreetseks väärtuseks. Seega samm ühelt diskreetselt väärtuselt teisele võrdub: täisskaala täisskaala n Olgu n = 8. 2 = 256. Samm = 0,4% 2n 256 Seega kvantimise (sammudeks jaotamise) viga on +/- 0,2%. täisskaala Juhul kui n = 10, 2 = 1024; samm = 1024 0,1% ; 10 Kvantimise viga on +/- 0,05%.
On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva, sagedusmodulastioon, mis on parem, nt. FM raadio kasutab seda. 76. Analoogandmed ja digitaalsed signaalid. Andmed kodeeritakse kasutades mingit koodekit, et saada digitaalne signaal. Näiteks kõne edastus – kõne on muidu analoogsignaal aga telefonivõrgus edastatakse seda digitaalsena. Analoogandmed tuleb teisendada digitaalseks ehk need tuleb teisendada pidevast diskreetseks. Diskreetimissagedus määrab millise ajavahemiku tagant loetakse analoogsignaali. Digitaalheli ehk cd plaatide puhul on selleks sageduseks näiteks 44100kHz. See number pole täitsa suvaliselt valitud vaid seda tehti Nyquisti reegli järgi. Nyquisti reegel ütleb, et diskreetimissagedus peab olema suurem kui kahekordne diskreeditava signaali sagedus, seega kui inimese kuulmise ribalaius on 20kHz siis on vaja seda diskreetida sagedusega 2*20khz + midagi. 77. Sünkroon- ja asünkroonedastus
Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel. Tunnuste jaotumine pidevateks ja diskreetseteks on mõnel juhul tinglik, sest sisuliselt pidev tunnus võib osutuda diskreetseks väikese mõõtmistäpsuse tõttu. Kvalitatiivne tunnus mittenumbriliselt väljendatud tulemused. Mittearvulised tunnused jaotatakseomakorda kolmeks. Järjestustunnus (enamasti psühholoogilise mõõtmise tulemus). Tavaliselt on järjestustunnuse puhul vastusevariandid ette antud, kusjuures need variandid on sisuliselt järjestatavad. Näiteks on loogiliselt järjestatavad inimeste haridustasemed: alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus
deks. Definitsiooni 1.1 n˜oudest 10 j¨areldub, et t¨ uhi hulk ja ruum X ise on iga hulgal X antud topoloogia suhtes lahtised hulgad. 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon 7 N¨aide 1.1 Igal hulgal X saab vaadelda topoloogiat T1 = {∅, X}, mis koosneb vaid t¨uhjast hulgast ∅ ja hulgast X, ning topoloogiat T2 = P(X), mis koosneb hulga X k˜oigist alamhulkadest. Topoloogiat T2 nimetatakse diskreetseks topoloogiaks hulgal X. N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul- kade hulka T ⊂ P(R), mis koosneb t¨ uhjast hulgast ∅ ja k˜oigist sellistest mittet¨ uhjadest hulkadest A ⊂ R, mis rahuldavad omadust: iga x ∈ A jaoks leidub lahtine vahemik ]a; b[⊂ A nii, et x ∈]a; b[. Saadud hulk T rahuldab topoloogiale esi- tatavaid n˜oudeid 10 − 30 . N˜ouete 10 ja 20 t¨aidetus on ilmne. N˜oude 30 t¨aidetus tuleneb aga j¨argnevast arutelust. Olgu A1 , . .
väljundsignaaliks on erinevalt kodeeritud impulsid. Juhtimissüsteemis kasutatakse diskreetse toimega kontrollereid ja juhtraale, mille väljundiks on kahendarvuna esitatud juhtsõna. Paljud täiturid nagu elektrimootorid on jällegi pidevatoimelised. Seega tuleb seadmete ja protsesside juhtimisel muundada pidevatoimelisi signaale diskreetseteks ning vastupidi. Pidevatoimelisi suurusi saab esitada alalispingena või ajaintervallina. Kõige sagedamini kasutatavaks diskreetseks suuruseks on 8421 kahendkood. Juhtimisel kasutatakse nii analoog-digitaalmuundureid ehk A/D-muundureid kui ka digitaal- analoogmuundureid ehk D/A-muundureid, kusjuures mõlemal juhul võib analoogsuuruseks olla kas alalispinge või ajaintervall. D/A-andurite ehitus on mõnevõrra lihtsam ning nad kuuluvad sageli analoog-digitaalmuundurite koosseisu. Protsessi juhtimiseks võib koostada universaalprotsessorist ning erinevatest signaali- muunduritest süsteemi
annaabi.ee 
