Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Disain lünktekst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastandvärv, kursus, disain, oranz, violett, värvused, kogustes, segamise, laused, põhivärvidNewton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on
uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda. Kollane Kollane tundub pehmem kui punane ning oranz, kuid tegelikul on neist tunduvalt mõjukam. Soe värv, mis toob valgust ruumi pimedasse ossa (näiteks pikk koridor) ja teeb tuju erksaks. Liiga kaua kollases viibimine
Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja. Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest (kunstnikuna värvide segamist teha ei saa). Toiduainete puhul halli toorainega arvestada ei saa kes meist sooviks süüa halli toitu. Kuid teisalt silm ise püüdleb tasakaalu poole ja neutraalne hall loob tasakaalu tunde. Seetõttu otsib silm esmalt põhikomponendi
.................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.......................................................
Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise olendi silmade on keeruiline vaadata, aga püüdma peab. Spekter Isaac Newton (16421727) uuris valgust katseliselt ja tõestas, et värvitu päikesevalguse murdumisel prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla)
Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane
Näiteks roheka tooni vältimiseks tuleb lisada värvile natuke punast ning liigse kollase saab ära võtta lilla tooni abil. Primaarvärvide vastandvärvid on: Punane – roheline Kollane – lilla Sinine – oranž Värvide segamisel on tähtis, millises koguses mingit värvitooni segus kasutatakse. Ühe värvuse koguse suurendamisel muutub ka lõpptulemus. Kui segada primaarvärve (kollane, punane, sinine) võrdsetes kogustes ja võrdse kontsentratsiooniga, saab tulemuseks neutraalse halli tooni. Pruunid ja hallid toonid värvuste kettal puuduvad, kuid neid annab luua kolme primaarvärvuse segamisega erinevates proportsioonides. Blonde toone saab kolme põhivärvi segamisel, kus domineerivaks on kollane. Pruune toone saab segades kolme põhivärvi, kus domineerivaks on punane. Pilt 1. Värviring Värvi liik ja toime
värvsuskolmnurgaks) · Põhivärvide rahvusvaheline standard (CIE 1931) lubab kõiki värve kirjeldada kolme põhivärvi kaalutud summana (tegelikkuses pole olemas kolme sellist värvi mis annaksid kombinatsioonides omavahel kõik ülejäänud värvid! - seega on need 3 standard- põhivärvi mitte tegelikud vaid virtuaalvärvid A, B ja C. Aditiivne ja subtraktiivne ja värvide segamine: · Teatud intensiivsustel PUNANE (650 nm), ROHELINE (530 nm) ja SININE (460 nm) on aditiivsed põhivärvid (primaarvärvid). Neid ei saa segamise teel. · Aditiivsed värvid põhinevad valguse omadustel. Aditiivsete värvide segu on alati heledam kui ükski nende individuaalkomp-st. · Summarselt annab põhivärvide aditiivne segu valge valguse. · Kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös /RGB/. · Teatud intensiivsustel TAEVASININE (Cyan), PURPUR (Magenta) ja KOLLANE on subtraktiivsed põhivärvid. · Subtraktiivsed värvid on pigmendid. Subtr
värvikaardil: .5 kuldne; -6 kastan; -65 kastan kuldne; -68 kastan punane; -57 kuldne vask. IGORA Royal Lust Intensiivsed vasetoonid. Tähistus värvikaardil: -7 vask; -77 ekstra vask; -86 punakas pruun (punane kastan); -778 intensiivne vask; -777 intensiivne vask plus. IGORA Royal Rhapsody Sädelevad punased ja jõulised violetsed toonid. Tähistus värvikaardil: -88 ekstra punane; -99 ekstra violett; -887 intensiivne puna vask; -888 intensiivne ekstra punane; -889 intsensiivne puna violett. IGORA Royal Commitment Pruunid, vasksed, punased ja violetsed moetoonid. 100%-line katvus naturaaltooni lisamata. Kasutatakse 9% H2O2. Tähistus värvikaardil: · -05 - 40 · -50 -70 · -80 -90 IGORA Royal Serenity Loomulikud värvid. Tähistus: -0 naturaalne; -00 ekstra naturaalne. IGORA Royal Expression Salduvärvid. hõõguvast iirisest violetse värani tähistus värvikaardil: · 100-0 · 100-33 · 100-4
Ilma valguseta ei ole ka värvust. Silm on väga täpne ja tundlik instrument, mis võimaldab meil tajuda ümbritsevat ning luua koos ajuga kolmemõõtmelise ettekujutuse ümbritsevast. 1.1 Valge valgus Valgeks valguseks nimetatakse päikeselt ja elektripirnidest tulevat valgust kuna see ei paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast juba värvilise valguse ribadena, mis moodustuvad värvusspektri järjekorras: punane, oranz, kollane, roheline, sinine ja violetne. Nimetatud efekt leiab aset seetõttu, et valguskiired peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine
Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju.Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane. Värvi subjektiivsed omadused Värvide soojust ja külmus; kergust ja raskust; kaugust ja lähedust tajuvad
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris.
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on
............................................................... 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ................................................................................................................ 7 kollane.............................................................................................................. 8 roheline............................................................................................................. 9 sinine................................................................................................................ 10
Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed. Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad. soe Värvide kontrast, see on värvide mõju üksteisele. Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone (kollaneviolett, punaneroheline, oranz sinine jne) nimetatakse komplementaarvärvideks.. 1. Järelkontrast pingsal vaatamisel näeme olemasoleva värvi asemel teist värvi. 2. Üheaegne kontrast. Kasutatakse kontrastvärve, et tuua välja teatud kujundit taustast, suunata vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile. Värvide kooskõla. Alati sobivad: 1) Neutraalvärvid kõikide värvidega. 2) Kontrastide põhimõttel valitud värvid, komplementaarkontrast (roheline ja punane,
Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) 7 Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa
ja Kandinsky ideed. 5 1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga ringikujulisi ja kolmnurkseid mudeleid, mille põhieesmärgiks oli värvide liikumise ja elu esiletoomine. Värvide korraldamisel ringiks lähtus ta punasest, kollasest ja sinisest, millest saadakse oranz, violett ja roheline. Värviringi arendas ta värvikeraks, kus on võimalik välja tuua erinevaid liikumisi. Värvide kõikvõimalikud liikumised esitas Klee " Värvi totaalsuse kaanonina"("Canon of Color Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele
optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse liitvalgusest värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Soojad ja külmad toonid Värvitoonid jagatakse soojadeks ja külmadeks. Soojad on värvid, mis meenutavad
Tugev soe kollane võib oma intensiivsuse tõttu olla üsna domineeriv, seega peavad temaga koos kasutatavad värvid olema sama võimsad. Kollase kõrval on hea kasutada valget, sest aitab kollase soojust hajutada. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Punane Suurtes kogustes on punane pretensioonikas värv, sest see on julge ja kirglik ning tekitab võimsaid ja primitiivseid assotsiatsioone. Hoolimata sellest võivad punased interjöörid olla väga rikkalikud ja rahuldust pakkuvad. Punane on värv mis iseloomustab kirge, viha, soojust ja energiat ning ergutab südame tööd ja vereringet. Soojad punased toonid mängivad ruumi kaunistamises nii peent rolli, et neid peaaegu ei märkagi. Neid leidub terrakotas, puidus, vitspunutistes või kivis ja nende
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt
Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või
blondeerimist, punast, triipe, metalli ja tuhakarva. Re-Pair Complex hoolitseb juuste eest taastades ja tugevdades neid, peale värvimist on juuksed terved ja läikivad. Numeratsioon: /0 naturaal /00 intensiivne naturaal /1 ash /3 kuldne /13 liivakarva /4 punane /43 punakuldne /45 punakas mahagon /5 mahagon /74 pruunikas punane /75 pruunikas mahagon /77 intensiivne pruun (sokolaadipruun) /6 violett (lilla) /16 ash violett- kollase neutraliseerimiseks Värv segatakse 1:1 3, 6, 9 või 12% vesinikemulsiooniga Mõjuaeg 30-40 minutit · Püsivärv 12/ sari Värv segatakse 1:2 6, 9 või 12% vesinikemulsiooniga Mõjuaeg 50-60 minutit · Kergvärvina Segatakse 1:2 2, 1% või 3% vesinikemulsiooniga Mõjuaeg 10-30 minutit · Silver Gray Intensiivsed hallid toonid, 7/19 ja 12/18 · Intensive Red Intensiivselt punased toonid
Heraldikas tähistab kollast sõna or. Ladina keeles flavus (hele, kirgas kollane), fulvus (tumekollane). Prantsuse keeles jaune, jaunisse (rohekaskollane), hispaania keeles amarillo, amarillento, itaalia keeles giallo, giallastro, saksa keeles gelb, kreeka keeles chloros (rohekaskollane), vene keeles zolotyi, zolotoi, hiina keeles hwang suh, jaapani keeles kiiro, ki, kariyasu, Punane Kõik teavad, et kollane, oranz ja punane tekitavad mõtteid õnnest ja rikkusest. Delacroix Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega osa. Nanomeetrites on see 625-750 nm, millest pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ei ole enam inimsilmale nähtav. Punane on üks kolmest põhivärvist. Punane on tugev värv, mida kasutati juba koopamaalides, ürgaaegsed jahimehed uskusid punase olevat kõige tähtsama värvi, punasel arvati olevat elujõud.
Keskajal oli lilla maagide, nõidade ja ennustajate värv. Ilmselt seetõttu on lillat kasutanud ka paljud kirikud ja ususektid.Ka alkeemikud kandsid lillasid rõivaid. Lillat värvi on seostatud inimese loominguliste võimetega. Hinduistide järgi on lilla tshakra, mis kontrollib aju ja kesknärvisüsteemi. Lilla on ohtlik värv, seda kandsid kunagi vaid keisrid ja valgustatud ülikud. Violetsega seondub alistumine, ohvrimeelsus, teiste inimeste aitamine. Kristliku sümboolikas on violett patukahetsust, lunastust ja mõtisklevat enesesse süüvimist sümboliseerin värv, mida liturgias kasutatakse advendi- ja paastuajal ning kannatusnädalal. 4 Värvist üldiseltt Violett on punase ja sinise segu. Väljakutsuv,müstiline ja pidulik. Mõnes võib tekitada rahutust. Violetne on veidi kummaline ja lummav paneb mõtted liikuma, pakub
Tallinna Tehnikakõrgkool VÄRVID RÕIVASTUSES Konspekt Tallinn 2010 Sisukord: 1. Kollane 3 2. Oranz 3 3. Punane 4 4. Roosa 4 5. Purpur 5 6. Pruun 5 7. Beez 6 8. Violetne 6 9. Sinine 7 10. Roheline 8 11. Türkiis 8 12. Valge 9 13. Hall 9 14. Must 10 15. Kuld 11 16. Hõbe 11 2 1. Kollane Selle alla kuuluvad: päikesekollane, erekollane, banaani(-koore)kollane kuni kuldkollaseni. Tõstab tuju. Hoiatusvärv. Heas tujus kollast kandes muutub inimene vastutustundetuks
...................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp...................................................................................................... 9 2.3 Oranz isiksusetüüp......................................................................................................... 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp...................................................................................................... 11 3.1 Must................................................................................................................................ 12 3.2 Punane......................................................................................
kollane või sinine. Värvi tugevus kirjeldab küllastatuse astet- erkpunane, segatult musta või valgega, tuhmistub ja kaotab intensiivsust. Põhivärvid on punane, sinine ja kollane. Teoreetiliselt võib kõiki teisi värve saada nende segamisel, kuigi praktikas lõpeb see sageli kaotusega värvi tugevuses ja tonaalses jõulisuses. Sekundaarseteks värvideks nimetatakse kahe põhivärvi segamisel saadud värve. Tertsiaarsed värvid on põhivärvi ja sekundaarse värvi segamise tulemus. Joonis 4. Värviring 3.1. Punased Värvide kontseptsioonid ei ole universaalsed ja tunded, mis meil võivad tekkida ühenduses teatud värviga, ei pruugi teistes kultuurides olla samasugused. Kõikides keeltes on olemas sõna punase jaoks, mis on peale musta ja valget üldiselt kõige sagedamini kohatav värv. Oma vere ja ärevuse ülemtoonidega näib punane olevat värvidest kõige säravam ja ergastavam.
Elegantne on ka koosmõju kassinaerililla, halli ja beežiga. Kuldsega koos jätab lilla luksusliku mulje. Heleda puitmööbliga loob lilla efektse ja kaasaegse kontrasti. Lillat värskete kollaste ja oliiviroheliste toonidega kombineerides muutub värvus külluslikuks ja intensiivseks. Oranž ruum-Oranž värvus muudab inimesed positiivsemaks ja aitab vabaneda hirmudest. Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sagelireklaamides. Oranž toimib ergutavalt, aga suurtes kogustes võib mõjuda ka ärritavat ja rahutukstegevalt. Ruumis jätab see toast väiksema mulje. Suurendab söögiisu. Kollane ruum-Kollane on ergutav, kerge, rõõmus, stimuleeriv, ere ja helge värvus. Kollane on särav värv, mis soodustab suhtlemist ja laiendab ruumi. Seepärast sobib kollane kõige paremini ruumidesse, kus on vähe loomulikku valgust. Helekollased laed tunduvad veelgi heledamad ja säravamad kui valged laed. Kollane värvus särab vaatajale vastu
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt
Lased sammuti kupatusel ära kuivada ja raputad soola maha. Soovitav on lasta kuivada 24 tundi. 6.5.3. Joonistus kumab välja värvist. Vaja: Valget küünalt, vesivärve, A4 paberit. 1. Joonista valge küünlaga pilt paberile. 2. Värvi õhukese kihiga taust taha. 3. Kus vaja, täienda lisades taustale muid esemeid(võib kasutada guasse). Selline viis on väga hea lumetormide ja veealuse kujutamiseks. Sellega lõppeb meie kursus. Te võite proovide tehnikaid omavahel kombineerida. Väga huvitavaid tulemusi saab viimase kahe tehnika omavahel kombineerimisel. 7. Kunsti osa inimese elus.(Lisa 1) 7.1. Kunsti osa inimese elus. Kunstil on inimese elus suur osa. Näiteks optkunst on hea stressimaandaja. Akvarellikunstis paistab välja inimese tunded. Maalikunstis on näha inimese sisemine tasakaal ja oleks. Mida tumedamad
annaabi.ee 
