M1 Sellesse klassi kuuluvad need ehitusmaterjalid, millest lendub eriti vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid atmosfääri. M2 Selles klassis on ehitusmaterjalid, kust lendub keskmises hulgal ühendeid. M3 See klass näitab, kas tootele on antud test tegemata või ta ei vasta rangetele lenduvuse nõuetele. 6. Mis on ühtlustatud standardite eesmärk? Ühtlustatud standardite eesmärgiks on kirjeldada tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks. 7. Mis on CE märgis? Võimaldab toodet turustada ükskõik millises Euroopa majanduspiirkonna 8. Millised on ohtlike ainete peamised omadused? Püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained 9. Mis juhtud kui tootel ei ole CE märgist? Toode ei pruugi vastata nõuetele 10. Mis on tarbija õigused ehitustoote otsmisel? Seetõttu on õigus küsida müüjalt, kas toode, mida nad toodavad/müüvad,
raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad jäätmeliigid ja nendega seonduvad probleemid. Vahepeal on jõustunud direktiiv 2006/12/EÜ, millega kodifitseeritakse jäätmete raamdirektiiv. Kodifitseerimise käigus ei tehta teksti õiguslikke ega poliitilisi muudatusi
viibimine ja igasugune inimtegevus keelatud. 3 Natura 2000 alad Eestis Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%.
ettevõtte juhtimise sealhulgas tootmisprotsess, on kontrolli all. Seega kaudselt võib eeldada, et ka valmistatvad tooted on kvaliteetsed kuid praktikas vajavad tooted eraldi sertifitseerimist eriti, kui on tegemist inimeste ohutust tagavate toodetega. Kas ettevõte võib ise deklareerida toodete vastavust CE märgile? Jah võib. Kui toode mida valmistatakse kuulub mõne direktiivi alla ja tema kohta ei ole direktiivides sätestatud nõuet tüübikatsetuste kohta. Mis kasu saab ettevõte kui tema tooted on sertifitseeritud? Kasu ettevõttele ei pruugi alati olla materiaalne. Kolmanda sõltumatu osapoole poolt sertifitseeritud tooted annavad ettevõttele kindlustunde, et nende tooted vastavad standardite või normdokumentide nõuetele. Eriti oluline on see toodete korral, mis on seotud inimeste turvalisuse ja ohutusega. Kas toodete sertifitseerimine on kohustuslik?
Chocolate a la taza (tassisokolaadi) nime all turustatakse Hispaanias väljatöötatud toodet, mis koosneb kakaopastast, täiendavast suhkrust ja looduslikut paksendajast nisu-, riisi- või maisijahu või tärklise kujul. Kandilised tumedad sokolaaditükid lahustatakse keevas piimas ning saadakse rikkaliku sokolaadimaitsega paks jook. Hispaanias lastakse jook vana kombe kohaselt pliidilt ära ja tagasitõmbamise abil kolm korda keema tõusta. Kuna tassisokolaad on direktiivides normeeritud ja sätestatud samal tasemel kui kakao ja sokolaad, siis võib arvata, et kunagi jõuab see kõikidesse Euroopa Liidu maadesse. 8 Maarja Lubi Sokolaad RETSEPT Kolme sokolaadi brownies 200 g võid 200 g tumedat sokolaadi 1 ½ dl jahu 50 g valget sokolaadi 50 g piimasokolaadi 3 muna 3 dl suhkrut Sulata tükeldatud tume sokolaad ja või kastrulis kuumaveevannis
See asjaolu näitab nende Euroopa Liidu direktiivide tähtsust ka meie riigi mastaabis. Mõnikord nende direktiivide põhimõte Eesti seadustes on rohkem lahti kirjutatud, kui Euroopa Liidu omas. Meie grupp loodab, et nii Euroopa Liidu direktiivid, kui ka need kajastavad Eesti seadused aitavad luua töötajasõbralikku keskkonda ettevõtetes üle terve Eesti. Tööandjatena isiklikult võtaksid töö autorid üle kõik põhimõtted, mis direktiivides on esitatud, sest töötajate tervis ja heaolu on nii tööandja moraalne kohustus kui ka tema majandustegevusele ilmselt kasulik.
ökosüsteemide omavahelise mõju kohta ning et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid merekeskkonnale minimeeritakse, eelkõige vähendades üldist püügisurvet. 5 - Tagada, et kalanduse juhtimismeetmeid kasutatakse täielikult, toetamaks ELi merestrateegia direktiivis ning elupaikade ja linnustiku kaitse direktiivides määratletud sektoritevahelist lähenemist. Viimasel kolmel direktiivil on oluline osa mere eluressursside juhtimise integreeritud lähenemises, millele EL on pühendunud integreeritud merenduspoliitikas. (Euroopa komisjon) Merestrateegia raamdirektiiv Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis keskendutakse ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile. Selles direktiivis pööratakse tähelepanu Läänemere, Kirde- Atlandi,
2013. Projekte on kaht liiki: LIFE+ Looduse projektid ja LIFE+ Bioloogilise mitmekesisuse projektid. (Natura 2000 portaal) LIFE+ Looduse projektid peavad kaasa aitama linnudirektiiv ja/või loodusdirektiivi rakendamisele nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetama Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranniku- ja mereelupaikade ja -liikide osas. Rõhk on pikaajalistel ning jätkusuutlikel investeeringutel Natura 2000 aladel ning nendel asuvate, direktiivides sätestatud liikide ja elupaikade kaitsel. LIFE+ Looduse projektid peavad olema parimate tavadega (best practice) seotud projektid või demonstratsiooni projektid, see tähendab et projektid peavad olema kooskõlas antud valdkonnas traditsiooniliselt väljakujunenud tõekspidamiste ja töövõtetega või demostreerima hiljuti avastatud uusi looduskaitselisi meetmeid, mida ei ole veel laialdaselt kasutusele võetud, kuid mis on esimeste katsetuste käigus osutunud väga
kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja tuuakse direktiivides ka automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud, sest üldiselt ei ole need kohustuslikud. Siinses õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, sellest tulenevat raha kasutatakse siis vastavalt inrastruktuuri käitmiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu mõte on maksta üksnes vastavalt sellele, kui
lisades EÜ lepingusse sotsiaalkokkuleppe. Pärast sotsiaalpoliitika artiklite numeratsiooni muutmist säilitas Lissaboni leping endise EÜ asutamislepingu artikli 136 jj sätete (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151 jj) põhiolemuse. Laiahaardeline raamdirektiiv ja edasised direktiivid , mis keskenduvad tööohutuse ja töötervishoiu eriaspektidele , on Euroopa ohutuse- ja tervishoiualaste õigusaktide nurgakivid . Nendes direktiivides sätestatakse miinimumnõuded ja aluspõhimõtted , näiteks ohtude ennetamise ja hindamise põhimõte ning töövõtjate ja tööandjate kohustused. Lisaks on olemas mitmed Euroopa suunised, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa direktiivide ning Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud Euroopa standardite rakendamist. Euroopa direktiivid Direktiiv on ELi lepingus sätestatud õigusakt. See on tervikuna siduv ja liikmesriigid peavad
isiklikus elus kaitstud. Isikliku elu alla, mille kaitsele igaühel õigus on, kuuluvad inimese eraelu, perekonnaelu, kodu, füüsilised, vaimsed, moraalsed ja intellektuaalsed vabadused, au ja väärikus, nimi, identiteet, kirjavahetus, aga ka õigus olla kaitstud varjatud jälgimise, vaatluse, ahistamise jms eest. (Nõmper & Tikk 2007: 76) Definitsioonid, mida mõeldakse mõiste “isikuandmed” all, on erinevad nii Euroopa direktiivides kui ka siseriiklikult (Nõmper & Tikk 2007: 76). Eesti isikuandmete kaitse seaduse (2008) järgi on isikuandmed kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed n-ö “tavalisteks” ja delikaatseteks isikuandmeteks. Delikaatsed isikuandmed kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu. Samuti loetakse delikaatseks
TMT 0050 Harjutustöö nr 2 Töökeskkond ja ergonoomika Üliõpilase eesnimi ja prk nimi Aprahimov Rühma nr. XXXX11 Õppejõud Virve Siirak Ülesanne: Leida Euroopa Liidu töötajate kaitset (protection of workers) käsitlevates direktiivides iga direktiivi kohta tööandja (employer) kohustused: Ülesanne: lahendamiseks kasutada linki:http://europe.osha.eu.int/legislation/ Vaadata üle direktiivid A. 1 1.2.15. Mitte tõlkida. Kuna infot on palju, siis kirjutada kõige olulisem. · Töö vormistada ja saata mulle elektrooniliselt [email protected] · Töö lõppu lisada oma isiklik arvamus tööandja osast töötajate kaitsel Euroopa Liidu direktiivides Direktiivi number Tööandja kohustused
vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema. Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi
sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema. Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid
Sügavasse kriisi sattunud seaduslik, kuid rahva hulgas mittepopulaarne valitsus) 4)Legaalne ja legitiimne subjekt (on seaduslik ja rahva poolt omaks võetud) 13.Subjektide tegevuse sisu ja suunitlus? Subjektsuse klassifitseerimise aluseks on ka subjekti olemuslik külg, tema tegevuse sisu ja suunitlus. Sisulise külje alusel võib subjektid liigitada vastavalt nende tegevuse eesmärkidele, mis on formuleeritud programmides ja ideoloogilistes direktiivides (nt. Sotsialistlikud, liberaalsed jne). Mõeldav on ka subjektide liigitus nende tegevuse objektsuse põhjal (nt. Majandus, ökoloogia jne). Sisu järgi võib ka subjekte eristada nende tegevuse mitmetahulisuse järgi (nt. Üldpoliitilised ja nn harukondlikud). Subjekte võib samuti liigitada sise- ja välispoliitilisteks. Poliitika subjektide sisulise liigitamise üheks lahtaluseks on poliitilised teooriad. Poliitiline teooria kujutab endast ühiskonna
· Mänguasjade ohutus · Lihtsad surveanumad 4.8 Vastavusmärgise saamine [14] Kui ettevõte soovib oma tootele saada CE-märki, tuleks ettevõttel läbida järgmised etapid: 1. Tuleb välja selgitada, millised direktiivid ja ühtlustatud standardid toote kohta kehtivad. CE- märgist vajavaid tootekategooriaid kirjeldatakse enam kui 20 direktiivis. Põhinõuded, millele tooted peavad vastama (nt ohutus), on EL-i tasandil ühtlustatud ning kõnealustes direktiivides üldjoontes kirja pandud. Ühtlustatud Euroopa standardid sisaldavad viiteid rakendatavatele direktiividele ning kirjeldavad põhinõudeid üksikasjalikult ja tehnilises keeles. 2. Tootespetsiifiliste nõuete kontroll. Kindlasti tuleks kontrollida, kas toode vastab asjakohaste EL-i õigusaktidega kehtestatud põhinõuetele. Toote täielik vastavus ühtlustatud standarditele annab tootele vastavuseelduse asjakohastele põhinõuetele
Kaubandusvalitsuste peamisteks ülesanneteks oli oma linna kaubanduses kui ka toitlustamises kõrge teeninduskultuuri tagamine, kaubakäive igakülgne arendamine ning riikliku ja kolhoosikaubanduse organiseerimise parandamine. Kui ühiskondlik toitlustamine oligi kohaliku võimu juhtida, siis muu kaubandusvõrk anti 1958. aasta lõpuks kohalike organite alluvusse seoses NSV Liidu liidulis-vabariikliku Kaubandusministeeriumi likvideerimisega. Viisaastaku direktiivides oli kavandatud jaekaubanduse töökohtade arvu kasv 40 protsenti, parandada ettevõtete kaubandusseadmetega varustamist, laiendada progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtmist, pakendada rohkem kaupu, kiirendada kaupade kohalevedu kauplustesse ning rakendada kaupade tsentraliseeritud ja ringvedu. Toitlustussüsteemis nähti ette suurendada sööklate võrku 50 protsenti ja omatoodangu kasv 75 protsenti. Erilist tähelepanu pöörati sööklate avamisele tehastes
3-1-1-7-10 on leidnud, et heas ehitustavast tulenevad mitmed ehitusnõuded, sh ohutusnõuded. Hea ehitustava järgides tehtud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele *riigikohus arvab, et standard ei ole siiski õigusakt *standardite järgimine kuulub hea ehitustava hulka Harmoneeritud standard on eristaatusega Euroopa standard, mis kirjeldab tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks. Ehituse Töövõtu Üldised Tingimused kohaselt osalevad kvaliteedi mõõtmisel mõlemad osapooled. Aluseks Ehs §3 lg 1. Hea ehitustava ja õigusaktide kohane kvaliteet. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile, kehtivatele seadustele ja üldiselt heakskiidetud tehnilisi normidele ja juhendmaterjale. Paigaldama seadmed jms vastavalt paigaldusjuhenditele. Kvaliteet- kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud standardite nõuetele
Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429) * Liikmesriik võib ise kehtestada rangemaid meetmeid * Otsekohalduvus. Otsekohalduvuse võimalikkus sõltub sellest, kui täpselt on kvaliteedimiinimumid direktiivides sätestatud. 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvaheline keskkonnaõigus Õpik lk. 196 206. Kaasaegse keskkonnapoliitika eesmärgiks on biosfääri kui terviku kaitsmine. See, et planeedi ter- viklik biosfäär on jagatud suveräänseteks, vastandlike huvidega riikideks, ning et need riigid jagunevad veel
sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus. Veel kriitikat komisjoni aadressil – miks turukaitseks hakata kriminaalõigust kohaldama, mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust
liikmeks. meelestatud kultuurieliit ja intelligents. keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne- Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel. Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder). 1991 seoses metsamajandite reorganiseerimisega
tegevusprogrammidele, asutamislepingu sätete sisule ja õigusakti eesmärkidele. Õigusakti tekst peab olema liigendatud peatükkideks ja artikliteks. Tavaliselt toimub liigendamine järgnevalt: 1) kohaldamisala ja formuleering 2) materiaalsed sätted 3) korraldus- ja kohaldamissätted 4) üldised lõppsätted (implementeerimissätted, jõustamise aeg, adressaatsätted jne.). Pikkades õigusaktides tuleb peatükid grupeerida alapeatükkideks või osadeks ( inglise k. parts). Direktiivides tuleb detailsed sätted nagu tabelid, loetelud, klassifikatsioonid jne. Avaldada õigusakti lisadena, mis mahuliselt võivad küündida sadadesse lehekülgedesse. EL-i seadusandluse sõnastuses valitsevad EL-i kahe suurima liikmesriigi Prantsusmaa ja Saksamaa traditsioonid. Seal on prantsuse haldusõiguse üldised põhimõtted ja sõnastusviis ning saksa õigusteaduse abstraktsus ja süsteemiühtsuse rõhutamine. Viimasel ajal hakkab sõnastuse stilistikasse
Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 07.02.2002, 15, 83, Entry into force: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54546) · Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 16.01.2007, 3, 11 , Entry into force: 01/03/2007; Reference: (MNE(2007)52936) Minu arvamus ja ettepanekud Ma arvan, et tööandjal on suur osa töökeskkonna kaitsel Euroopa Liidu direktiivides. Ma arvan, et ka Eestis võiks olla rohkem seadusakte, et tagada töötajatele parem töökeskkond.
ja erakondadest. Tarbijaõiguse kesksed mõtted Tarbija Tarbija mõiste täpne defineerimine on võtmetähtsusega isikute ringi piiritlemiseks, kellele võimaldatakse laiendatud õiguskaitset suhtes kauplejaga. Mida laiem on tarbija määratlusega hõlmatud isikute ring, seda ulatuslikum on tarbijaõiguse normide kasutusala ning seda vähem on põhjust rääkida tarbijaõigusest kui eriregulatsioonist. EL õiguses on enamikes tarbijaõiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks
olema täht. Identifikaatori pikkus pole piiratud, kuid assembler arvestab unikaalsuse määramisel vaid esimest viit sümbolit. Transleerimisel võib assembler omistada identifikaatorile väärtuseks mingi mäluaadressi. Sellist väärtustatud identifikaatorit nimetatakse defineeritud nimeks. Identifikaatorit, mis jääb transleerimisel väärtustamata, nimetatakse mittedefineeritud nimeks. Nii käskudes kui ka direktiivides kasutatakse avaldisi. Avaldis moodustatakse termidest + ja − operaatorite abil. Termideks on täisarvud, sümbolnimed ja ülakomadega eraldatud märgijadad. Arvude kirjutamisel võib kasutada 2nd-, 8nd-, 10nd- ja 16-ndsüsteemi. Kahendarvu tunnuseks on arvu lõpus olev täht B, lubatud on numbrid 0 ja 1. 8-ndsüsteemi arvude kirjutamisel kasutatakse numbreid 0,1,...,7, numbrile lisatakse tunnusena 0 või Q näiteks 231Q. Lõputunnuseta arve loetakse kümnendarvudeks
annaabi.ee 
