Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kasu saab ettevõte kui tema tooted on sertifitseeritud?
TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE
 
Eesmärk
Kui räägitakse kvaliteedist siis tavaliselt peetakse silmas konkreetseid tooteid. Kuidas aga tagada, et tooode oleks kvaliteetne. Selleks on kõige lihtsam viis valmistada oma toode järgides rahvusvahelisi standardeid või teisi normdokumente. Kuid milliseid standardeid ja normdokumente võtta aluseks toodete kavandamisel see on ettevõtte jaoks kõige olulisem otsus, sest tihti mõjutavad ühte ja sama toodet erinevad nõuded.
Lahendus
Toodete sertifitseerimine 
Sertifitseeritakse tooteid, mille kohta on olemas normdokument . Normdokumentideks võivad olla kas rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest mõõtmistest ja katsetustest. Seega sertifitseerimise alusdokumendi valik on väga lai ja tuleb määratleda alati enne konkreetset sertifitseerimisprotsessi. 
Toodete inspekteerimine 
Kui on teostatud esmane toote sertifitseerimine, siis lähtudes sertifitseerimislepingus ettenähtud sertifitseerimismoodulist tuleb enamikel juhtudel läbi viia sertifitseeritud tootele ja selle tootmisohjele perioodilisi järelvalve auditeid, et kindlustada jätkuv vastavus normdokumentide nõuetele. Sellist tegevust nimetatakse üldistatult inpekteerimiseks ja seda viiakse läbi tavapäraselt kord aastas - vastavalt järelevalvelepingule. 
Integreeritud sertifitseerimine 
Seoses sisenemisega toodete sertifitseerimise turule on Bureau Veritasel tulevikus oma klientidele võimalik pakkuda erinevaid teenuseid ühest kohast. Näiteks kui ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem on meie poolt sertifitseerimisel ning tellides meilt samuti toodete sertifitseerimise, siis saab kokku hoida kulusid, mis oleks vastavaid teenuseid eraldi tellides palju suuremad.
Kas süsteemi sertifikaat tagab automaatselt toodete kvaliteedi?
Ei taga. Kui ettevõte omab juhtimissüsteemi sertifikaati, näiteks ISO 9001 , siis see tagab, et kogu ettevõtte juhtimise sealhulgas tootmisprotsess , on kontrolli all. Seega kaudselt võib eeldada, et ka valmistatvad tooted on kvaliteetsed kuid praktikas vajavad tooted eraldi sertifitseerimist eriti, kui on tegemist inimeste ohutust tagavate toodetega.
Kas ettevõte võib ise deklareerida toodete vastavust CE märgile?
Jah võib. Kui toode mida valmistatakse kuulub mõne direktiivi alla ja tema kohta ei ole direktiivides sätestatud nõuet tüübikatsetuste kohta.
Mis kasu saab ettevõte kui tema tooted on sertifitseeritud?
Kasu ettevõttele ei pruugi alati olla materiaalne. Kolmanda sõltumatu osapoole
poolt sertifitseeritud tooted annavad ettevõttele kindlustunde, et nende tooted
vastavad standardite või normdokumentide nõuetele. Eriti oluline on see toodete
korral, mis on seotud inimeste turvalisuse ja ohutusega.
Kas toodete sertifitseerimine on kohustuslik?
Toote sertifitseerimisele esitamine on oma olemuselt vabatahtlik tegevus,
kuid vabaturu tingimustes annab toote kvaliteeditaseme tõendamine eelise
teiste samasuguste toodete ees. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele,
et sertifitseerimistingimus võib olla ka kohustuslik ning seda läbi erinevate
seaduste ja määruste. Seetõttu peab ettevõte olema hästi kursis oma
tegevusvaldkonda reguleerivate seadusandlike aktidega.
Sertifitseerimise mõiste
Protseduur , millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele.”
Eriti tuleb rõhutada sõnapaari “kolmas osapool”, mis annab tunnistust selle kohta, et tegemist on sõltumatu tegevusega . Sertifitseerimise eesmärk võib olla:
  • Kirjalik tõend vastavuse kohta – Kui ettevõte teab, et süsteemid töötavad, siis tekib varem või hiljem vajadus seda ka välajspoole tõendada. Selleks tõendamiseks sobid sõltumatu osapoole audit ehk sertifitseerimine, mille tulemusena väljastatakse sertifikaat.
  • Tõend võime kohta täita nõudeid – sertifikaadi taotlusprotsessi läbi mitte ainult ei kontrollita dokumentatsiooni olemasolu, vaid veelgi olulisem on, et ettevõtte ka praktikas täidab neid nõudeid. Seetõttu läbi sertifitseerimise kontrollitakse ka loodud süsteemi praktilist juurutamist.
  • Kindlustunne klientidele – Sertifikaadi olemasolu annab lisagarantii klientidele, et ostetud toode või teenus vastab esitatud nõuetele.
  • Kaob vajadus teise osapoole auditite järele – Kaob vajadus teise osapoole, ehk kliendi auditite järele. Sõltumatu osapoole sertifikaat annab garantii vastavuse kohta.
Sertifitseerimisauditi tüübid
Auditeid tuleb nimetada nende õige nimega. Sagedasti võib kohata kuulutusi lehtedes, et otsitakse audiitoreid ja harva võib kuskilt viimaselt realt lugeda selgitust, et audiitoril peab olema finantsharidus. Kui räägitakse audititest, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all finantsaudiitoreid, kuid tegelikkuses võivad olla auditid näiteks järgnevad: finantsaudit , kvaliteediaudit, keskkonnaaudit , siseaudit, välisaudit, osapoole audit, süsteemiaudit, vastavusaudit, protsessiaudit, eesmärkide audit jne. Seetõttu rääkides audititest tuleb selgelt lahti seletada misa uditiga on tegemist.
Sertifitseerimisvaldkond
Sertifitseerida saab tooteid, süsteeme ja ka inimesi. Toodete sertifitseerimine on reeglina seotud inimeste ohutusega seotud toodetega, näiteks individuaalse kaitsevahendid, kiivrid , tulekustutid. Inimeste sertifitseerimise näiteks on keevitajae sertifitseerimine. Teatud liiki tootmistes, näiteks laevade väliskere keevitamisel peavad olema ka tööd teostavad inimesed sertifitseeritud. Süsteemide sertifitseerimise aluseks võivad olla väga erinevad standardid ja eeskirjad. Järgnevalt lühitutvustus enamlevinumatest.
Sertifitseerimisorganisatsioonid
Sertifitseerijaid saab jagada kahte suuremasse gruppi, need on kohalikud rahvuslikud ja rahvusvahelised sertifitseerimisorganisatsioonid. Kohalikud sertifitseerimisorganid kes omavad käesoleval hetkel EAK akrediteeringut on:
AS Metrosert (alates 09.02.1999) tegevusalaga : toiduained, joogid ja tubakatooted; metalltooted ; kummi- ja plastmasstooted, inseneriteenused, ehitus.Keskkonnajuhtimissüsteemid. TÜV Nord Baltik OÜ Sertifitseerimisbüroo (alates 04.02.2000) tegevusalaga inseneriteenused OÜ Tehnokontrollikeskus (alates 11.12.2000) tegevusalagakeevitustööde kvaliteedisüsteemid
EVS-EN 729 järgi
Oluline on vaadata tegevusala , mille peale on antud akrediteering. Selle järgi on AS Metrosert kõige laiema tegevusalaga, mis võimaldab pakkuda teenust erinevatele organisatsioonidele. Rahvusvahelised sertifitseerimisorganid saab omakoda jagada kolme suuremasse gruppi.
Esiteks
Rahvusvaheliste Sõltumatute Sertifitseerimisorganite Liitu (IIOC) kuuluvad sertifitseerijad. Sinna kuulub 7 rahvusvahelt organisatsiooni, nagu näiteks BVQI, DNV, Lloyds, TÜV Cert, SGS. Nende organiosatsioonide iseloomustastamiseks saab öelda, et kõik nad on pikka aega tegutsenud ja neid teatakse tunnustatakse üle maailma. Usaldusväärsus on saavutatud läbi väga pikaajalise kogemuse ja ka läbi ülemaailmsete osakondade. Näiteks BVQI on esindatud 150 riigis. Teine suurem ühendus on IQNet . Sellesse ühendusse kuuluvad rahvuslikud sertifitseerimisorganisatsioonid, kes tegutsevad koos rahvuslike standardiorganisatsioonidega. Näiteks SFS Soomes, SIS Rootsis, BSI Inglismaal. Sellesse ühendusse kuulub 26 erineva riigi sertifitseerimisorganisatsioonid. Ühenduse loomise eesmärgiks oli vastastikune sertifikaatide
Sertifitseerimistegevus koosneb järgmistest etappidest
• Sertifitseerimisprotseduuride esitlemine ja pakkumiste
tegemine;
• Normdokumentatsiooni ja raportite/protokollide analüüsimine;
• Vajadusel katsetuste läbiviimine;
• Juhtimissüsteemi ja/või vastavalt tootmisohje taseme- ja
vastavuse hindamine;
• Vastavuse hindamine normeeritud parameetritele;
• Sertifikaadi väljastamine;
• Järelevalveauditite läbiviimine (vähemalt kord aastas).
Tegevusplaan sertifitseerimisel
TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE #1 TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE #2 TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Uwe Sööt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kvaliteedijuhtimise konspekt
67
pdf

Kvaliteedijuhtimise konspekt

.................................................................................49 7.2.Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).............................................49 7.2.1. Rahvusvahelise standardiseerimise ajaloost.........................................50 7.2.2. ISO koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega..............................50 7.2.3. Eesti koostöö ISO-ga............................................................................51 8. Sertifitseerimine...............................................................................................52 8.1. Sertifitseerimisorganisatsioonid...................................................................52 8.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimine...............................................53 8.3. Kvaliteedialane dokumentatsioon.................................................................54 9. Kvaliteedi edendamise institutsionaalsed alused................................

Inimeste juhtimine organisatsioonis
Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt
224
ppt

Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt

· Protsessidekulude mõõtmine Mõõdetavad kvaliteedinäitajad Kategooriad Toimemõõdud Kvaliteet/ Kliendi rahulolu-indeks, defektid, tõrked, kliendi kliendirahulolu kaebuste arv, korduvate klientide arv Kulud/ finantsid Müük, turuosa, tööjõukulud, tootmiskulud, kasum Kohaletoimetamine Õigeaegsete kohaletoimetuste arv, vastamisaeg Moraal/ Töötajate rahulolu, koolitatud töötajate arv, inimressursid koolituse maht Tootearendus Uute toodete või teenuste arv, tootearenduskulud Strateegiad Kontori asukoht, peakorteri asukoht, äritegevuse laienemine TQM juurutamine Lahendatud probleemide arv, saavutatud eesmärkide arv 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi (ISO 9000:2001) · Kliendikesksus · Eestvedamine · Inimeste kaasamine · Protsessikeskne lähenemisviis · Süsteemne lähenemisviis juhtimisele · Pidev parendamine · Faktidel põhinev otsustusviis

Kvaliteedijuhtimise alused
Tarkvara kvaliteet ja standardid
21
docx

Tarkvara kvaliteet ja standardid

realiseerimist) ja vastuvõtmise testid (Tellijalt, funktsionaalsed). Scrum is an iterative and incremental agile software development framework for managing software projects and product or application development. Scrum focuses on project management institutions where it is difficult to plan ahead. RUP 6. Tarkvara kvaliteet Töökindluse tõstmise üks võimalusi on kvaliteedihaldus. Väga lühidalt on kvaliteet toote vastavus nõuetele. Keerukate toodete puhul tuleb vastavuse hindamisel arvesse võtta ka toote loomise protsessi. Seega seob kvaliteet toote, nõuded tootele ja tootmise protsessi. Standard võtab arvesse kasutus-, välis-, sise- ja protsessi kvaliteeti. Elutsükli protsesside kvaliteet soodustab toote kvaliteedi (sise- ja väliskvaliteedi) parandamist, toote kvaliteet aga soodustab kasutuskvaliteedi tõstmist. Kasutuskvaliteedi atribuudid on tõhusus, tööviljakus, ohutus ja rahuldus. 7

Tarkvara kvaliteet ja standardid
SISEKONTROLL JA –AUDIT
35
doc

SISEKONTROLL JA –AUDIT

uued riskid. 3. Kontrolli tegevused Kontrolli tegevustena mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist selliselt, nagu see juhtkonna poolt on kavandatud. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrolli tegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja funktsioonides. Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1. Autoriseerimine ­ enda toodete võrdlus litsenseeritud ja patendeeritud toodetega; 2. Kinnitamised ja aktsepteerimised ­ alamastme juht ei tohi kinnitada dok-te, mis ei kuulu tema kompententsi (näiteks: summad fikseeritud, üle 1000 euri olevat dokumenti ei tohi allkirjastada); 3. Võrdlused ­ plaanilisi näitajaid tegelike näitajaga, normatiivseid näitajaid tegelikega jne; 4. Varade kaitstus ­ ettevõttess kinnitakse teatud niiöelda mängureeglid kuidas tagada

Raamatupidamine
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet, turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka tulevikus. Säästev areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad, keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab,

Keskkonnakorraldus
Panga organisatsioon
26
doc

Panga organisatsioon

JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada org kui tervik. Tuleb määratleda kuidas käituda olukorras kui puudub formaalne juhis. Sellest tulenevalt on oluline mäáratleda optimaalne juhtimistasandite arv. Mida enam tasandeid seda aeglasemalt inf liigub ja seeorg on raskesti juhitav. Käsuahela mäárab org suurus. Toodete ja teenuste keerulisusning maht v arv. Kontrolli vajaduse massiivsus.töötajate ettevalmistus. Juhtimis tasandite arv sõltub mitut alluvat suudab yks juht juhtida. Juhitavate arv voib sõltuda kui suures mahus delegeeritakse alluvatele erinevaid volitusi st etväheneb juhi kontrollimaht.seda tegevust seostatakse tulemusjuhtimisega. Sellel juhjilpole tarvis keskenduda sygavuti tööprotsessi,vaid tulemuste juhtimiste planeerimisele ning peamiselt onjuhile

Pangandus
Turundusplaani koostamise juhend
51
pdf

Turundusplaani koostamise juhend

rikastatud ja põhjalike meelelahutuslike ekskursioonideni); · toitlusteenused (lihtsast grupimenüüst kuni gurmeeõhtusöökideni); · kultuuriteenused (ajaloolistest pärimusmuusika kontsertidest kuni tuntud muusikute, kunstnike, tantsijate etteasteteni); · tehnilised lahendused (ürituse koht, dekoratsioonid, heli- ja valgusseadmed, eriefektid, printmaterjalide kujundusteenuse ja tootmise vahendamine, õhtujuhid). Meelespea - Toodete kirjeldamisel kehtib reegel (nagu kogu ülejäänud plaani osade suhtes), et vältida tuleb spetsiifilist sõnavara. Keerulisematele / vähem tuntud mõistele tuleb anda definitsioon, et kirjutajad ja lugejad teksti mõttest ühtemoodi aru saaks. - Pakettide lühidaks kirjeldamiseks võib ise luua sobiliku tabelvormi. Kui turismipakettide olemuse selgitamiseks on vaja rohkem ruumi, siis võib kirjeldused paigutada plaani lisasse.

Ainetöö
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun