.................................................................................49 7.2.Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).............................................49 7.2.1. Rahvusvahelise standardiseerimise ajaloost.........................................50 7.2.2. ISO koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega..............................50 7.2.3. Eesti koostöö ISO-ga............................................................................51 8. Sertifitseerimine...............................................................................................52 8.1. Sertifitseerimisorganisatsioonid...................................................................52 8.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimine...............................................53 8.3. Kvaliteedialane dokumentatsioon.................................................................54 9. Kvaliteedi edendamise institutsionaalsed alused................................
· Protsessidekulude mõõtmine Mõõdetavad kvaliteedinäitajad Kategooriad Toimemõõdud Kvaliteet/ Kliendi rahulolu-indeks, defektid, tõrked, kliendi kliendirahulolu kaebuste arv, korduvate klientide arv Kulud/ finantsid Müük, turuosa, tööjõukulud, tootmiskulud, kasum Kohaletoimetamine Õigeaegsete kohaletoimetuste arv, vastamisaeg Moraal/ Töötajate rahulolu, koolitatud töötajate arv, inimressursid koolituse maht Tootearendus Uute toodete või teenuste arv, tootearenduskulud Strateegiad Kontori asukoht, peakorteri asukoht, äritegevuse laienemine TQM juurutamine Lahendatud probleemide arv, saavutatud eesmärkide arv 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi (ISO 9000:2001) · Kliendikesksus · Eestvedamine · Inimeste kaasamine · Protsessikeskne lähenemisviis · Süsteemne lähenemisviis juhtimisele · Pidev parendamine · Faktidel põhinev otsustusviis
realiseerimist) ja vastuvõtmise testid (Tellijalt, funktsionaalsed). Scrum is an iterative and incremental agile software development framework for managing software projects and product or application development. Scrum focuses on project management institutions where it is difficult to plan ahead. RUP 6. Tarkvara kvaliteet Töökindluse tõstmise üks võimalusi on kvaliteedihaldus. Väga lühidalt on kvaliteet toote vastavus nõuetele. Keerukate toodete puhul tuleb vastavuse hindamisel arvesse võtta ka toote loomise protsessi. Seega seob kvaliteet toote, nõuded tootele ja tootmise protsessi. Standard võtab arvesse kasutus-, välis-, sise- ja protsessi kvaliteeti. Elutsükli protsesside kvaliteet soodustab toote kvaliteedi (sise- ja väliskvaliteedi) parandamist, toote kvaliteet aga soodustab kasutuskvaliteedi tõstmist. Kasutuskvaliteedi atribuudid on tõhusus, tööviljakus, ohutus ja rahuldus. 7
uued riskid. 3. Kontrolli tegevused Kontrolli tegevustena mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist selliselt, nagu see juhtkonna poolt on kavandatud. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrolli tegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja funktsioonides. Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1. Autoriseerimine enda toodete võrdlus litsenseeritud ja patendeeritud toodetega; 2. Kinnitamised ja aktsepteerimised alamastme juht ei tohi kinnitada dok-te, mis ei kuulu tema kompententsi (näiteks: summad fikseeritud, üle 1000 euri olevat dokumenti ei tohi allkirjastada); 3. Võrdlused plaanilisi näitajaid tegelike näitajaga, normatiivseid näitajaid tegelikega jne; 4. Varade kaitstus ettevõttess kinnitakse teatud niiöelda mängureeglid kuidas tagada
saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet, turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka tulevikus. Säästev areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad, keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab,
JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada org kui tervik. Tuleb määratleda kuidas käituda olukorras kui puudub formaalne juhis. Sellest tulenevalt on oluline mäáratleda optimaalne juhtimistasandite arv. Mida enam tasandeid seda aeglasemalt inf liigub ja seeorg on raskesti juhitav. Käsuahela mäárab org suurus. Toodete ja teenuste keerulisusning maht v arv. Kontrolli vajaduse massiivsus.töötajate ettevalmistus. Juhtimis tasandite arv sõltub mitut alluvat suudab yks juht juhtida. Juhitavate arv voib sõltuda kui suures mahus delegeeritakse alluvatele erinevaid volitusi st etväheneb juhi kontrollimaht.seda tegevust seostatakse tulemusjuhtimisega. Sellel juhjilpole tarvis keskenduda sygavuti tööprotsessi,vaid tulemuste juhtimiste planeerimisele ning peamiselt onjuhile
rikastatud ja põhjalike meelelahutuslike ekskursioonideni); · toitlusteenused (lihtsast grupimenüüst kuni gurmeeõhtusöökideni); · kultuuriteenused (ajaloolistest pärimusmuusika kontsertidest kuni tuntud muusikute, kunstnike, tantsijate etteasteteni); · tehnilised lahendused (ürituse koht, dekoratsioonid, heli- ja valgusseadmed, eriefektid, printmaterjalide kujundusteenuse ja tootmise vahendamine, õhtujuhid). Meelespea - Toodete kirjeldamisel kehtib reegel (nagu kogu ülejäänud plaani osade suhtes), et vältida tuleb spetsiifilist sõnavara. Keerulisematele / vähem tuntud mõistele tuleb anda definitsioon, et kirjutajad ja lugejad teksti mõttest ühtemoodi aru saaks. - Pakettide lühidaks kirjeldamiseks võib ise luua sobiliku tabelvormi. Kui turismipakettide olemuse selgitamiseks on vaja rohkem ruumi, siis võib kirjeldused paigutada plaani lisasse.
mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil
Kõik kommentaarid