punktidel. Üldiselt oli valguse poolest film ühtlane, kuid kõrge pinge ja emotsionaalsete kohtade peal muutusid varjud intensiivsemaks ja tõid tänu kontrastile ka pildis välja pinget. Näiteks kui härra Peterson ja preester vestlesid, ja mõlemad mehed olid meie suunas näoga, ja preester nägi vaid Petersoni selga oli preester seatud rohkem varju ja Petersoni nägu jooksis varju ja valguse poolt pooleks, justkui rõhutada tema sisemist dilemmat. Või siis kui koolipreili vajus loo lõpu kulminatsioons palvesse, ja küsis sellelt kellesse ta oli kangekaelselt keeldunud uskuma, miks ta uskuda ei suuda muutus kaader peaaegu üleni mustaks ja valgeks jäid vaid vaevu naise oma näo profiil. Taas rõhutades tegelase enda moraalset dilemmat, justkui pimedus lasukski ta oma mõtetes.
poistel. Gilligan on aga oma uurimustes leidnud, et naiste moraalne areng erineb väga palju meeste omast ning seda ei saa ühildada mehekesksetesse teooriatesse. 5 Tüdrukute moraalne arusaamine Gilligan kirjeldab Kohlbergi katse läbiviimist kahe lapsega, üks neist oli 11-aastane poiss Jake ja teine 11-aastane tüdruk Amy. Neile esitleti Kohlbergi 'Heinzi' dilemmat. Heinz on väljamõeldud tegelane, mees, kes peab otsustama, kas varastada üks ravim apteegist või mitte oma sureva naise jaoks, kuna tal pole raha, et seda osta. Jake'i arvates peaks Heinz selle ravimi varastama. Ta jõuab sellele järeldusele loogilisel teel, arvestades prioriteetide hieararhilisust. Tema arvates on see moraalne dilemma nagu matemaatiline ülesanne, lihtsalt matemaatiliste figuuride asemel on inimesed. Tema jaoks
Kuidas käituksin Katku Villuna? A. H. Tamasaare teoses on kirjeldatud talupoja, Katku Villu, elu ja dilemmat Kõrboja Anna ja Eevi vahel. Kõrboja Anna tahtis Villut oma tallu peremeheks kuid Villu ei saanud tulla kuna tal oli vallaslaps Eeviga. Villu ei suutnud otsustada kelle juurde ta jääb, sest mõlema otsusega oleks ta Annele või Eevile haiget teinud ning seega tegi Villu enesetappu. Kuidas käituksin Katku Villuna? . Katku Villu oli ühest silamst ilma jäänud Annaga metsas olles. Hiljem jäi ta teiset silmas pool pimedaks ja paremast käest ilma, plahvatuse tagajärjel. Villulu
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja nii pääseks ka kõikidest muudest probleemidest, mida elu toob. See valik tundus väga ahvatlev, kuna oli lihtne väljapääs sellest keerulisest elust: "See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Surm on hirmuäratav, nagu Hamlet ütles: "Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääeseme, - see paneb kõhklema
determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega
lastele, kellel kas ei ole pere, on suured tervisehädad või on vähekindlustatud. Kuigi see tegu oleks surnud mehe soovide vastane, ei suudaks mina leppida olukorragam, kus ma tean, et saaksin aidata paljusid hädasolijaid ning seda võimalust neile mitte pakkuda. Samuti ma leian, et mingis mõttes on utilitaristlikud teod ka oma arvamuse mitte peale surumine ning leppimine suurema hulga inimeste arvamusega, et vältida suuremat dilemmat ning säilitada rahu. Ma usun, Kui tagajärje-eetika mõõtis teo tulemit, siis kohuse-eetika järgi oleneb teo moraalsus motiivist, mitte tagajärjest. Sama teoni võivad viia väga erinevad teod, kuid ka väga erinevte motiividega. Minu arvates on väga suur vahe, kas sooritame heateo soovist teha head või et tunneme end selleks kohutatuna. Just omakasu- püüdmatu heategu on kohuse-eetika järgi moraalne tegu. Kui ma käin supiköögis
siis nn. nõudlus Wedgwoodi toodete kui luksuskaupade vastu kasvas ja tema klientide arv samuti Eriti Wedgwoodi vaaside nõudlus oli suur. Wedgwood nimetas seda ,,vihaseks vaasi hulluseks". Kuna toodete populaarsus tõusis sai ka Wedgwood tõsta kauba hinda ja teenis suuremat kasumit. Kui aga majandus hakkas allamäge 1772. aastal minema, nõudlus vähenes. Raha ei liikunud ja kaup seisis laos ning kulud kasvasid. Wedgwood hakkas uurima oma maksuraamatuid, et oma dilemmat lahendada: Kas vähendada hindu või tootmist? Nii ta tegi toote valmistamise kuluraamatu, kuhu märgiti kõik kulud alates toorainest kuni hetkeni, mil toode läheb müüki. Ta tahtis teada, kui palju kulub ühe toote tootmiseks. Nii sai ta aimu püsi- ja muutuvkuludest. Ta nägi, et suurimad kulutused tootmises tehakse rendile, kütusele, raamatupidajale, palkadele ja tootmistarvikutele.Ta isegi kaalus savikoguse enne töötlusse minekut ja mõõtis pärast vaasi, et
lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. OSALEMISE MOTIIVID Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega. OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma:
Olles eakaga koos ja tunnistades nende emotsioone, milleks on positiivsetele ka hämming, lein, koduigatsus, võib olla raske. Eakas võib väljendada enda valu ja see võib ka teid mõjutada. Kindlasti ei tohiks ennast tunda süüdi ja tuleks ka eakale sisendada, et see pole ka nende süü. Eakaga töötades ise süütunnet ja analoogseid emotsioone tundes, tuleks endale meelde tuletada, et see on haigus. Kaks põhilist eetilist dilemmat, mis dementse eakaga tekkida võib: Kas ma peaksin proovima viia eakat enda vana kodu nägema? On kaheldav, kas selline tegevus võiks teda aidata. Tegelikult see tegevus võib mõjuda vastupidiselt. See võib panna eakat tundma rohkem ärrituna ja kurvana. Seda tunnet võimenda see, kui nad on kodust ära kolimise põhjusest segaduses. Lisaks ei pruugi olla see kodu, kus eakas viimati elasid. See võib hoopis olla kodu, kus eakas
Sellega seoses asetub insener kui inimene dilemma keskele: Individuaalne kasumInsenerÜldine heaolu. Kuidas leida tasakaal, balansseerida isikliku kasu ning ühiskondliku (altruistliku) heaolu vahel? Lihtsustamaks ning abstraheerimaks inseneride ees laiuvaid moraalseid dilemmasid, on insenerid ise loonud hulga reegleid, koodekseid. Neis pannakse üsna jäigalt paika inseneride õigused ning kogustused tööandja, ühiskonna ning iseenese ees. Järgnevalt vaatlen üht hüpoteetilist eetilist dilemmat tööstusdisaini-inseneri ees ning selle lahendust Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Professionaalsete Inseneride Ühingu (edaspidi NSPE) Eetikakoodeksi järgi. Olukorra tutvustus Üks Ameerika Ühendriikides võimendeid tootev firma palkas tööstusliku tootedisaini alal spetsialiseerunud insener-konsultandi, kelle nimi olgu Smith, et too vaataks üle firma poolt arendatava võimendi arhitektuuri. Firma ei olnud seni müügikõlbulikku toodet valmis saanud, nüüd oldi surve all
47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism? Nõrk determinism ei poolda arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. 50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria?
Mõned teod jäävad ka indeterminismi seisukohalt siiski välistingimustest poolt determineerituteks. Näiteks afektiseisundis sooritatud teod. Indeterminismi pooldaja silmis võib deterministlik maailmavaade olla masendav. 2.4 Nõrk determinism Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Sundus võib olla looduslik või ühiskondlik. Sunduse korral ei tunne keegi end vabana. Vabaduse välistab ka teadmatus, sest sellisel juhul polnud valik sooritatud mitte teadlikult, vaid vabatahtlikult. Näiteks võib taoline olukord tekkida mingi kauba ostmisel. Reklaami tõttu jääb mulje, et tegemist on soodupakkumisega ning asi ostetakse ära
Mis järeldusele ta jõuab? Kas sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene? Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?"( lk 56) väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Pikalt mõtiskledes positiivsete ja negatiivsete asjade ning kõige muu üle, mis võib juhtuda või olemata jääda, muudavad hirmu surma ees aina suuremaks. Nagu Hamlet lausus: "Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki..."(lk 56) Monoloogi lõpus jõuab Hamlet järeldusele, et enesetapp ei lahenda tema probleeme lõplikult. Kättemaks jääks ikkagi sooritamata ning selle tõttu ei valitseks õiglus. Sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene. 9
Unenägu on vaid järjekordne mängulisuse vorm, mille abil lavastuse stiilile truuks jääda, aga samal ajal lugu edasi jutustada. Lavastuses pannakse kõik tegelased mingil hetkel proovile. Kõige tugevamalt tuleb see esile Atticuse puhul, kes räägib kogu etenduse jooksul ,,südames sirgeks jäämisest". Kuid kui tema tütar teatab talle, et plaanib abielluda teise tüdrukuga, tahab Atticus öelda, et nii ei saa. Selles stseenis on näha Atticuse sisemist konflikti ja dilemmat, kuidas olukorda lahendada. Lõpuks väidab ta siiski, et jah, ka temal on eelarvamusi. Publikule ei näidata, kuidas see lugu lõpliku lahenduse leiab, kuid oluline oli just näha, kuidas pealtnäha vankumatute põhimõtetega advokaatigi võivad mõjutada kaks väikest tüdrukut. Kogu etenduses olev tinglikkus pakub publikule rohkem võimalusi ennast tegelastega samastada. Näiteks fakt, et ühegi lapse vanust pole etenduses mainitud,
vastuollu, ei katkesta suhteid ega pöördu kõrgema võimu poole. · Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma, samas loodetakse midagi saavutada. Esialgu ei pruugi kumbki pool taganeda, kaitstakse oma seisukohta. Hiljem osapooled siiki oma suhtumist muudavad. Läbirääkimised ei tähenda vaid kompromissi, sest osapooled võivad leida lahenduse, mis rahuldab kõiki eesmärke. Läbirääkimiste kaks dilemmat infosõltuvuse tõttu · Aususe dilemma kas rääkida oma vajdustest, soovidest ja võimalustest.N: Millise summa eest tuleksin tööle? · Usalduse dilemma kas uskuda teise poole juttu. N: Millist summat saavad maksta? Jaotavad läbirääkimised · Jaotavad läbirääkimised võitja/kaotaja läbirääkimised. Kumbki pool tahab piiratud ressursidest võimalikult paju kasu saada. N: korteri ost · Lähtepunkt · Sihtpunkt · Taluvus e
rikkumist, võimuteostaja poolset vara või muu ressursi omastamist, väljapressimist ja ähvardamist, siseteabe ärakasutamist, ametiseisundi jagamist tasu eest või tutvuse alusel, ebavõrdset kohtlemist hangete korraldamisel. Korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Huvide konflikt kujutab endast eetilist dilemmat, kus ametiisiku erahuvi võib mõjutada ametikohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. Õiguslikud huvide konflikti vältimise võimalused üldiselt: - üldised ametikohaga seotud piirangud ehk töökoha- ja tegevuspiirangud, mida kohaldatakse n-ö abstraktselt, mis on Eestis sätestatud peamiselt avaliku teenistuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses (KVS), nt kõrvaltegevusega tegemise keelud, ametist
mitte keegi. ,,Emmi ei pidanud kunagi teada saama, kui lähedal kuristikule ta oli olnud.". (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 240 ). Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist- küpsusaastad. See etapp oli toonud Juuliusele nii palju rõõmu kui ka raskeid katsumusi. Nimetaksin seda ka tema kõige raskemaks eluperioodiks. Küpsusaastad tõid Juuliusele kaasa palju dilemmat. Ta suutis selle aja jooksul oma pereelu paika saada, ent ometi tundis ta, et abielus oli midagi puudu. Ka koolis tuli tal üle elada esimene tagasilöök õpilastelt, mis jäi talle kauaks hinge. Ometi sai ta selle aja jooksul omale suurepärase sõbra- Anna, kes julgustas Juuliust ülikooli lõpetama. Minu meelest olid Juuliuse küpsusaastad täis nii häid ja ka halbu aegu. Kõik raskused suutis mees ületada. Kõige imetlusväärsemaks pean Juuliuse kindlat
Kaplan ütleb, et suur võiks olla mõistlik liit (mitu riiki): on vaja 5 osist (ebamäärane, aga paljud seda minimalism vs maksimalism pakkunud) liit-tugevam! (mitmele sarnasele huvile tuginev) või 6) Kõik vajavad liitlaseid. koalitsioon (ühele huvile tuginedes kokkupandud seltskond) Mudel tuleb panna toimima! 5) Sekkumine teiste riikide siseasjadesse – jõudude Selleks tuleb täita 6 käsku (dilemmat): tasakaalu paikasättimiseks tuleb seda teha. Moraal, 1) pigem läbirääkimised kui võitlus; RV õigus ei tööta, riigid tegutsevad isiklikes huvides. 2) pigem võitle kui lase kaduda võimalusel oma NL tegevus Ungaris 1956 ja Tšehhoslovakkias 1968. võimelisust suurendada; 6) Jaga ja valitse–põhimõte – näib olevat seotud 3) pigem võitle kui lase kaduda riigil; julgeolekuküsimustega. Nt India jagamine neljaks
tagajärg, saabub see erinevatel põhjustel ja võib seetõttu ikkagi olla erineva varjundiga. Nt välistav konstruktiivne dilemma: kui lähen paremal teeharul lamavate katkuhaigete vahelt läbi, jään ma haigeks, ja kui ma lähen vasemal teeharul istuvate gripihaigete vahelt läbi, jään ma haigeks. Ma pean minema vasakult või paremalt, seega jään ma haigeks. Formaalselt on ükskõik, kumba teed ma lähen, ent sisuliselt on seda dilemmat hõlbus lahendada: kui ma soovin pigem surra, siis lähen vasakult, kui ma tahaks pigem elada, siis paremalt. Tõesustabeli abil saab näidata, et lihtne välistav konstruktiivne dilemma on kehtiv ka lausearvutuses. Liitne välistav jaatav moodus (complex exclusive modus ponens):6 esimese eelduse tingimuslikud väited sisaldavad erinevaid tagajärgi. See ei ole kehtiv moodus, kui nõutakse, et ka lõppjäreldus oleks välistav disjunktsioon, ning on kehtiv, kui lõppjäreldus on harilik
tagajärg, saabub see erinevatel põhjustel ja võib seetõttu ikkagi olla erineva varjundiga. Nt välistav konstruktiivne dilemma: kui lähen paremal teeharul lamavate katkuhaigete vahelt läbi, jään ma haigeks, ja kui ma lähen vasemal teeharul istuvate gripihaigete vahelt läbi, jään ma haigeks. Ma pean minema vasakult või paremalt, seega jään ma haigeks. Formaalselt on ükskõik, kumba teed ma lähen, ent sisuliselt on seda dilemmat hõlbus lahendada: kui ma soovin pigem surra, siis lähen vasakult, kui ma tahaks pigem elada, siis paremalt. Tõesustabeli abil saab näidata, et lihtne välistav konstruktiivne dilemma on kehtiv ka lausearvutuses. Liitne välistav jaatav moodus (complex exclusive modus ponens):6 esimese eelduse tingimuslikud väited sisaldavad erinevaid tagajärgi. See ei ole kehtiv moodus, kui nõutakse, et ka lõppjäreldus oleks välistav disjunktsioon, ning on kehtiv, kui lõppjäreldus on harilik
mitmekesisemalt? Võib-olla ei ole kalju- ja öökajaka puhul teistest kajakatest erinev käitumine kaljudele elama asumise tagajärg, vaid hoopis põhjus? Võib-olla osutusid niimoodi käituvad kajakaliigid maapinnal pesitsedes liiga ohustatuteks ja seepärast oli ainsaks lahenduseks asuda pesitsema kaljukarniisidele? Nagu viimasest näitest näha, ei aita isegi mitmeliigilised (liigirühmade vahelised) võrdlused vältida põhjuse ja tagajärje dilemmat. Mida siis teha? Selle probleemi leevendamiseks tuleb võrdleva meetodi kasutamise korral igati vältida tagantjärele seletusi ehk post-hoc seletusi. Kõigepealt on vaja olemasolevate teadmiste baasil ja loogilistest printsiipidest lähtudes a priori ennustada võimaliku võrdluse tulemus ja alles seejärel võrdlev uuring ise läbi viia. 3. probleem: võrreldavate liikide fülogeneetiline seotus. Mingite tunnuste
teha. Moraalse dilemma analüüs Analüüsitavad juhtumid peaksid lõppema enne seda, kui peategelane langetab oma otsuse. Nii saab õpilane ise mõelda, mida peategelane tema arvates tegi. Seda tehes peab ta ette kujutama tegelase motiive, mõtteid ja tegusid. Ärge kunagi küsige õpilaselt, kuidas ta ise oleks toiminud, see oleks õpilase suhtes ebaõiglane ning võib panna ta ennast süüdi tundma; pealegi oleks sel juhul arutelu fookuses õpilane ja mitte ajalugu. Dilemmat analüüsides on loomulik, et õpilane üritab leida võimalust, mis lahendaks kogu olukorra. Väljapääsutee otsimine sunnib teda rohkem teada saama kõnealusest ajaloolisest keskkonnast ja seega kogu kontekstist, milles sündmus aset leidis. Samuti õpib ta eristama ohvreid ja toimepanijaid (rõhutagem veel kord – ohvrid on need, kellel puudub valikuvõimalus). Vastutuse analüüs Ajalooliste tegelaste tegude uurimine ning analüüsimine, mil viisil nemad vastutavad juhtunu eest,
Abistage kliente takistuste ületamisel: keskenduge probleemide lahendamise Teisalt on võimalik liiga kauaks viivitama jääda ja kaotada väljavaade liikuda konstruktiivsetele viisidele ja avaldage pidevat toetust õppimisele. positiivsemasse olukorda. Seda dilemmat ei ole kerge lahendada. Handy esitatud probleem tundub eriti asjakohane praegust tööturgu arvestades. Üha rohkem inimesi hoiab kinni piiratud kestusega töökohtadest või loob tooteid, mille järele valitseb väike
põhjustab elektriliste impulsside ilmnemist inimese nägemisnärvides ), siis kirjeldatakse elektromagnetlainet ainult elektrivälja muutumise kaudu. Valguslaine lainepikkused jäävad 380 kuni 760 nm vahele. Kuid samas kujutatakse valgust mikroosakeste ( ehk footonite ) voona, millel on kvantfüüsika järgi lainelised omadused. Valgus kui elektromagnetlaine ei ole oma olemuselt tingitud footonite lainelistest omadustest ja seega eksisteerib valguse korral kaks täiesti erinevat dilemmat: esiteks, kuidas saab valgus olla üheaegselt elektri- ja magnetvälja üksteise muutumise levimine ruumis ja footonite voog ning teiseks, kuidas saab olla osakestel ehk footonitel lainelised omadused ( või kuidas saab valgus olla üheaegselt nii laine kui ka osakesed )? Joonis 2 Elektromagnetlaine kujutav joonis. Elektriväli muutub mööda z-telge, kuid magnetväli mööda y-telge. (http://upload.wikimedia
) «Te saadate ennast hukatusse,» ütles küree valulikult pead raputades. «Te puudutate kuulsat tahtevabaduse küsimust, mis on surmavaks komistuskiviks. Te lähenete otsejoones pela-giaanlaste ja semipelagiaanlaste õpetusele.» «Aga, auväärne isa...» jätkas Aramis mõnevõrra uimasena pähe sadanud etteheidete rahest. «Kuidas kavatsete tõestada, et ennast jumalale ohverdades tuleb kahetseda maailma?» jätkas jesuiit, andmata Aramisete aega rääkimiseks. «Kuulake seda dilemmat: jumal on jumal, ja maailm on kurat. Kahetseda maailma, see tähendab kahetseda kuradit -- niisugune on minu järeldus.» * Madalamad astmed (ladina k.). 286 «Ka minu järeldus on niisugune,» ütles küree. «Halastust!...» ütles Aramis. «Desideras diabolum 4, õnnetu!» hüüdis jesuiit. «Ta kahetseb kuradit! Ah, mu noor sõber,» ütles ohates küree, «ärge kahetsege kuradit, ma palun teid.» D'Artagnan tundis, et läheb ogaraks; talle näis, et viibib hullumajas ja et ta muutub
annaabi.ee 
