Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Skannerite liigid Ka veebikaamera ja videokaamera on spetsiaalne skaneermisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Siiski kasutatakse videosüsteemides paljude sensorite massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Liigitada võiks skannereid järgmiselt: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner
sünkroonselt prindivad proportsionaalse koguse spetsiaalsele paberile. Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Samuti on ta üks personaalarvuti sisendseameid. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Skannerite liigid: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner · Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme kassaskanneri - või lähendatakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta.
Populaarsed taskuarvutitel ja infokioskites, pangaautomaatides. Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud koneskoop või vedelkristall kuvarile. Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul. kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks. Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja valgustundlik pulk ning ekraan. Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Enamus digitaatorid on 2D ehk x ja y koordinaadid. Kuid eksisteerib ka 3D digitaatoreid, mis dekteerib x,y ja Z koordinaadid pliiatsiga objekti puudutamisel. · Magnetkaardilugeja: seade, mis loeb jadana krüpteeritud informatsiooni magnetiliselt ribalt. Salvestab väikest andmehulka. Tüüpilise magnetkaardi formaat on 54x86mm. Aluseks on õhuke plastmaterjal. Kasutuvaldkond pangakaardi
Sideliinideks olid tollal peaaegu eranditult kahekiulised vaskkaablid või siis puitpostidel rippuvad terastraadid, nagu need mõnes kohas veel praegugi pruukimises on. Just neidsamu telefoniliine hakati sageli kasutama ka arvutite ühendamiseks. Seepärast tuli digitaalinfo edastamiseks mööda telefoniliine kasutada spetsiaalseadmeid, mis teisendaksid bittide jada ehk digitaalinfo enne liinile saatmist telefonivõrgule sobivale kujule ning pärast ka arvutile arusaadavale digitaalkujule tagasi. Lisaks sellele tuli hoolitseda, et häired ei kahjustaks edastatavat digitaalsõnumit, vaid oleksid sellest hõlpsalt eristatavad. Taolisi tegevusi võimaldavaid seadmeid nimetatakse modemiteks. Kui kuulata modemi teisendatud digitaalsignaali pealt, sarnaneb ta kahinaga: umbes sellise kahinaga, mida võib kuulda ultralühilaine (FM) raadiot laine pealt ära keerates. Aga vaatamata sellele on tegu signaaliga, millel on palju ühiseid omadusi inimkõnega - nimelt
kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav (hind alates 1200 kroonist) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. 1.6.4 Slaidiskanner Slaidiskannerid võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. 12 1.6.5 Käsiskanner Käsiskannerid on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes
andmeedastuskiirus · Moduleerimine ja demoduleerimine, modem: · MODEM · Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule. · See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator · Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK
XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel. Näiteks 3-8 dekooder, 8-3 kooder, BCD rakendus 7 LED segmendi dekooder LED displeile jne. Komparaator - Tuntud ka kui võrdlusskeem – ette nähtud kahendarvude omavaheliseks võrdlemiseks.
omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+)
levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal- diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas. = 2 f; x(n) = A
sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud
41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel
heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda suurem. Bittide arv, mis kulub analoogsignaali iga kvanditud väärtuse esitamiseks, sõltub täpsusest, mida soovitakse saada. Multipleksor, demultipleksor 00 MUX
41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel
sõnumid uudisgruppides, mille sisu ei anna midagi antud teemale juurde). Müraallikaks võib olla raadiolained, lähedal asuvad elektriliinid, äike, viletsad ühendused. Näiteks fiiberoptilised kaablid on müradele vähemtundlikud kui metallkaablid. Kanalis võib olla erinevat tüüpi mürasid: termiline müra ("valge" müra), intermodulatsioonimüra, ülekostvus, impulssmüra. 51. Kodeerimine Kodeerimine on andmete viimine analoog kujult digitaalkujule, st tegelikele andmetele seatakse vastu mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas meediaid, mis edastavad just analoogsignaale näiteks kiudoptika, raadiolained ja analoogtelefonivõrk. Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut.
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale
üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74. Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine? Kuna helid, värvid jms. on meid ümbritsevas keskkonnas analoogkujul ning arvutites ja paljude teistes tänapäevastes seadmetes on nad digitaalkujul, siis on vajalikud spetsiaalsed meetodid andmete muundamiseks nende kahe tehnoloogia vahel. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsete numbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digiteerimiseks (ka digitaliseerimiseks) (digitizing ehk ka sampling) ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). 75. Mida tähendab digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks? Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to Analog Converter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. 76
liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta.
Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus 29.Magnetmälu seadmed. Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli
digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 6. PILET 1. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid
info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikes, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Pilet 6 1. Multipleksor, demultipleksor. 2. Adresseerimise viisid. Vaata Pilet2 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor on andme kommutaator, mis võimaldab edastada mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on
kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skännerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Mikrofon on elektroakustiline seade helisignaalide muundamiseks nendega võrdelisteks elektrisignaalideks. Ta on sisendseade ja võimaldab arvutisse juttu sisestada, aga eeldab sügavat vaikust arvuti vahetus läheduses. Digitaatorid on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Jooniste ja visandite sisestamiseks mõeldud seade koosneb tavaliselt tahvlikesest (aluslauast) ja litri taolisest kursorseadmest või nõelataolisest sulepeast. Litter on niitristiga varustatud luubitaoline seade, mis võimaldab positsioneerida punkti ülitäpselt. Nõelsulepea kasutab tindiasemel elektroonilist otsikut. Magnetkirjalugeja - seade ja meetod arendati välja 1950. aastail pangadokumentide jaoks.
poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli (ja ka video) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. PILET 6 MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära
arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 26. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käsukood ja aadresside arv käsus Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, midatuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat.Operandi leidmise ja resultaadi
2) säiliv (nonvolatile): ROM, PROM, ERPM, EEPROM, FlashEPROM 2) Magnetmälu (magnetic) 2.1) säiliv (nonvolatile) 2.1.1) Ferriitmälu (Ferrite core) Jadapöördusmälu 1) magnetmälu (magnetic) 1.1) säiliv(nonvolatile) 1.1.1) mullmälu (bubble) 1.1.2) pehme ketas (Floppy disc) 1.1.3) kõvaketas (Hard disk) 1.1.4) Magnetketas 1.1.5) Lint (tape) 2) optiline mälu (optical) 2.1) säiliv: CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to AnalogConverter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. Mõlemaid protsesse (ja seadmeid) kasutatakse üksikult või koos erinevates multimeedia komponentides, näiteks:
Heli salvestamiseks on ADC-d, sest mikrofonist tuleb info analoogkujul, mida ei saa arvutis salvestada ega töödelda. Kuna heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus, mis määrab heli kõrguse, ja amplituud, mis määrab heli tugevuse. Diskreetimissagedus peab olema vähemalt 40 000 Hz. Loomulik heli -(ja ka video, mikrofon ADC-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikes, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Helikaardil on veel digitaalsignaali protsessor DSP, mis kujutab endast spetsiaalset signaaldise töötlemmiseks ettenähtud protsessorit. DSP vabastab protsessori audiosignaali töötlemisest. Kui DSP puudu, täidab ta funktsiooni protsessor. Helikaardil on mälu töö kiirendamiseks.
tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. · Modem (Modem) Hulk arvuteid, mis asuvad üksteisest kaugel, saavad olla omavahel ühenduses telefoniliinide kaudu juhul, kui nad on modemi abil ühendatud arvutivõrguga. Modem on arvutit telefoniliiiga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseteks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist aga demoduleerimiseks
annaabi.ee 
