millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e. differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos 1 jabunemine 2 jagunemist jagunevad kromatiidid jagunevad kromosoomid kromosoomide arv jääb samaks kromosoomide arv väheneb 2 korda ei toimu geeni vahetust toimub geeni vahetus profaas kestab vähem I profaas kestab kauem
meioosi puhul 4. 5)mitoosis on diploidsed, meioosis haploidsed rakud. Inimese sugurakkude areng: Spermatogenees-meeste sugurakkude areng, toimub munandites. Mehe sugurakud e. spermid arenevad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide eelalsteks on goonid-diploidsed rakud. Spermatogeneesis on 3 faasi:1) Paljunemine-mitoosi teel. Paljunema hakkavad poistel murdeeas. Moodustuvad diploidsed spermatotsüüdid. 2)Kasvamine-Spermatotsüüdid hakkavad kasvama ning sellest algab 3) Differentseerumine-differentseerumise käigus toimub mitoos. 1 spermatogoonist saame 4 haploidset spermatiiti. Differentseerumise käigus kujuneb välja pea, kael ja saba. Tuum on peas. Valmis spermid talletatakse munandimanuses. Liikumisvõime saavad siis, kui neile lisandub seemnevedelik. Testogenees on meessuguhormoon. Ovogenees e. munaraku areng. Suguorganid: munasarjad e. ovaariumid, munajuhad, emakas, emakakael, emakakeha, tupp. Ovogoon(diploidne)- munaraku eellane
Jaotus funktsioonide alusel. Näiteid. 2 33. Obligatoorsed retseptorite paarid T- ja B-lümfotsüütide vastastikusel aktivatsioonil. 2 34. Spetsiifilised lisaretseptorid CD4 ja CD8. 2 35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4 36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4 37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2 38. T-lümfotsüütide differentseerumine tüümuses. Põhiliste protsesside üldiseloomustus. 2 39. T-lümfotsüütide repertuaari ja fenotüübi kujunemine. 4 40. T-lümfotsüütide selektsioon tüümuses. 4 41. preTretseptori osa T-lümfotsüütide arengus. 2 42. Rakkude aktivatsiooni põhiprintsiibid. 2 43. Proteiintürosiinkinaaside (PTK) aktiveerimine ja roll T- lümfotsüütide aktivatsiooni algfaasis. 4 44. PI-PLC ja „virgatsmolekulide” osalemine T-rakkude aktivatsioonil 4 45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e
Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus)
Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus)
derivaatidega. • Imenduvad p.o. manustamisel kiiresti. • T1/2 7 h, toimet pikendavad aktiivsed metaboliidid. • Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi. • Tavaline on kaalutõus 1-4 kg. Kaal stabiliseerub 6-12 kuuga. Toimemehhanism: • Geenide transkriptsioon suurendab lipoproteiini lipaasi, rasvhapete transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu. • Vastunäidustatud raseduse ja rinnaga toitmise korral. - Inkretiinhormoonide (GLP-1) analoogid (eksenatiid)
turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused • Toorme ja materjalikulud ↑, personalikulu ↓, seadmekulu ↑, logistikakulu ↑, väljaspoolt teenused (service) ↑ • Püsikulude kasvule pidev vasturohu otsimine. • Püsikulude absoluutne ja suhteline kasv Т.KARM 26 JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7. TQM KULUDE KASV JA LÄBIPÕIMUMINE 8. LOGISTIKAKULUDE PROTSESSIJÄRGNE ARVESTAMINE Laokulud ↓, logistikakulud ↑ 9. RESSURSI – JA POTENTSIAALI FAKTORITE KONTROLLING • Kuluarvestuselt → tulemusarvestusele • Kuludejärgselt kontrollingult tõelisele, mis hõlmab kõiki tootmisfaktoreid: materiaalseid ja mittemat. • Püsikulude kontrollingu sidumine investeeringute kontrollinguga Т
on vähe - 1:50000-le; HSC in vitro kasvavad halvasti. Hematopoees st punaste ja valgete vererakkude areng algab loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses (embryonic yolk sac), seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini. 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna. Maksal ja põrnal on seega tähits roll vereloomes 3-7 raseduse kuul, seejärel vereloome ja HSCs differentseerumine jätkub juba luuüdis. Peale inimese sündi - maksa, põrna osatähtsus vereloomes nullilähedane. Loote varajases arengustaadiumis tekivad hemingoblastid, mis võivad differentseeruda nii vere kui vaskulaarseteks endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning arenevad välja veresooned (vasculogenesis) Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude
peremeesorganismi (eukarüootsesse rakku) jäänud endosümbiondina. Mitokondrid on kujunenud eukarüootse raku poolt "alla neelatud" proteobakteritest ja kloroplastid sinivetikatest. 9. Hulkraksus - Koloonia: vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!). Differentseerumine: loomadel saagi püüdmine; taimedel kinnitumine 10. Ökosüsteem Populatsioonid: ökosüsteemis minimaalseim ühik, üksikorganismid moodustavad populatsiooni (bakterid, ainuraksed, hulkraksed). Ühist eluala jagavad sama liigi organismid, ühine toiduvaas, toimub mingisugune ristumine. Kooslused: ühte eluruumi jagavad erinevad populatsioonid. Toiduahelad: tagavad populatsioonide stabiilsuse 11. Energiavoo vajalikkus Et luua kord:1)Juhuslikuse kaotamine organismi sisekeskond
Konkurents (lad. konkurro põrkuma) - on turumajanduse osapoolte vaheline rivaliteet kaupade soodsamate tootmise, ostmise ja müümise tingimuste pärast. Konkurents oleneb oluliselt tootjate müüjate ja ostjate arvust. Konkurentsi funktsioonid: · Tootjate sihituse tagamine ostjate nõudlusele, ilma milleta ei ole võimalik saada kasumit · Tootmise effektiivsuse kasvu stimuleerimine, mis tagab tootjate "ellujäämise" · Tootjate differentseerumine (ühed võidavad, teised jäävad enda juurde, kolmandad laostuvad) · Surve tootmisele, ressursside jaotusele vastavalt nõudluse ja kasuminormile · Mittekonkurentsivõimeliste ettevõtete 5 likvideerumine. Konkureeriv turg (hind on madalaim ja Invisible kogus suurim võimalik: Hand tarbija saab max lisakasu)
Ülesanded: Kaitse ja eristamine Juhtimine Energeetika! (kaks membraani= kroomosoome sisaldavad organellid) 5 Üldbioloogia. 1.-2. HULKRAKSUS Koloonia: vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!). Differentseerumine: loomadel saagi püüdmine; taimedel - kinnitumine ÖKOSÜSTEEM Populatsioonid Kooslused Toiduahelad 6 Üldbioloogia. 1.-2. ENERGIAVOOG Milleks? Korda luua: Juhuslikkuse kaotamine Korra laiendamine Kuidas? Erinevad energia vormid Stabiilsus Universaalne vahendaja: ATP Kuidas? 1. Heterotroofselt 2. Autotroofselt Heterotroofne energiaga varustamine: 1 Ananeroobne: käärimine s.l. a
Homogeenset antikehade populatsiooni on võimalik saada B lümfotsüütide liitmisel kasvajarakkudega. Saadud rakuliine kutsutakse HÜBRIDOOMIDEKS. Toodavad ühte kindlat liiki antikehi MONOKLONAALSEID ANTIKEHI (MKA). Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. On identsed antikehad, toodetakse ühe klooni poolt. B-RAKKUDE ARENG hõlmab kahte faasi: 1) AG-sõltumatu B-rakkude küpsemise faas luuüdis; 2) küpsete B-rakkude antigeenist sõltuv aktivatsioon ja differentseerumine perifeerias, mille tulemusena tekivad antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu B-rakud. B-rakkude areng saab alguse lümfoidsetest tüvirakkudest, need prolifereeruvad ja differentseeruvad pro-B rakkudeks, Ig-sid raku pinnal veel pole; sünteesitakse ainult µ-ahelat; on ka pseudo L ahelad, edasi pre-B rakkudeks ja seejärel immature-B-rakkudeks. Kerga ahel on välja valitud. Toimub muutus RNA processingus. Saadakse mature-B-rakud, nende pinnal on mIgM ja mIgD
adhesioonimolekulid. Üks ”master factor” mis osaleb neuraalse ja mitteneuraalse määramisel: REST. REST ja NRSF. Surub maha neuraalsete geenide avaldumise. Mitteneuraalsetes rakkudes tuleb neuraalsed geenid maha suruda. Mitteneuraalsetes kudedes, koos ko-repressorvalguga Co-REST seondub neuraalsete geenide kromatiinile, värbab kromatiini modifitseerivaid valke- püsiv neuraalsete geenide repressioon. • Neuroni eellase differentseerumine neuroniks: REST represseeritakse. Gliogenees. Neuronite eellasrakud lülituvad sünnieelses arengufaasis ümber astrotsüütide eellasteks. Shh, ja Notch -> Sox9 ja NF1A transkriptsioonifaktorid. Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad:
reaktiivsed O, N) Immunoediting on protsess, mille käigus on organism kaitstud kasvaja eest nende immuunsüsteemi poolt. Eliminatsioon (kasvaja kõrvaldamine): faas I põletik, mis põhjustab NK rakkude, makrofaagide ja dendriitrakkude liikumist kasvaja juurde, toimub IFNgamma ekspressioon faas II IFNgamma aktiveerib NK ja T rakke ja CXCL9-11 produktsiooni, kasvaja-antigeen viiakse DC abil lümfisõlmedesse faas III B ja T rakkude differentseerumine faas IV CD4 ja CD8 positiivsed T rakud liiguvad tagasi kasvaja juurde, B rakud toodavad antikehi, tsütotoksilised T rakud hävitavad järelejäänud antigeene kandvaid kasvajarakke Equilibrium (tasakaal): Eliminatsiooni faasis ellujäänud kasvajarakud on selektiivse surve all lümfotsüütide ja IFNgamma poolt. Need kasvajarakud on tavaliselt geneetiliselt ebastabiilsed ja muteeruvad. Escape (põgenemine): Rakud, mis muutuvad eliminatsioonile resistentseks lähevad peale
14.Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. 15.Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 16.Mandrid, nende asukoht ja suurus, reljeefi põhijooni, madalamad ja kõrgemad punktid. Manner: maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid + nende osad koos ümbitsevate saartega= maailmajaod. Geoloogias on mandri piiriks mandilava.
tasakaal. 3. Kathektiline(emotsionaalne) paindlikkus või kathektiline vaesumine- inimesel tuleb teha palju emotsionaalseid kohastumisi seoses perekondade purunemisega, sõprade ärakolimisega, vanade huvide lõppemisega. 4. Vaimne paindlikkus või vaimne jäikus(rigiidsus)- inimestel tuleb võidelda oma mõtteviiside liigse kinnistumise ja usaldamatusega uute ideede suhtes. Jargmised 3 eriti tähtsad vanas eas, kuigi nendega hakatakse tegelema juba keskeas. 5. Ego differentseerumine või töörolli domineerimine- põhiküsimuseks orienteerumine tööle või perekonnale, millest sõltuvad lahendused töökoha muutudes, laste kodunt lahkudes, pensionile jäädes. 6. Keha transtsedentsus või domineerimine- võime omamine mitte keskenduda valudele ja füüsilistele hädadele, mis vanusega kaasnevad 7. Ego transtsedentsus või ego domineerimine- et inimene ei jääks kinni surmamõtteisse, vaid näeksid kõiksuse perspektiivi nooremas põlvkonnas, kes neid üle elab. D
jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 14. Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15
tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani
ehk olelusvõitlus" ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kõikides käsitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile). Spenceri ühsikonnakäsitlus Comte arvas, et ühsikonna liikumapanemiseks on vaja jõude, mis on ühiskonnas olema. Spenceri arvates ühiskonnad liiguvad madalamatelt astmetelt kõrgemale ja keerukamatele vormidele. Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist nii maakera kui kõik teised planeedid on tekkinud kontsentratsiooni tagajärjel. Kõik planeedid on tekkinud udust ja esimesest udu koondumisest. Planeetide moodustamise järgselt jõudis tsivilisatsiooni areng diferentseerumise juurde, mil tekkisid erinevad rahvad ja rahvused laialipaisatud leekide koondumisest. Iga kord, kui ühiskonna areng jõuab uude arenguetappi, hakkavad kaks taset vahelduma
KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE CARL RANSON ROGERS (1902-1989) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968). La Jolla, CA. Hakkas näitama kuidas toimub eneseaktualiseerimise mehhaanika. Mis on see, mis aitab ja mis ei aita. I PÕHIPÜÜDLUS AKTUALISEERIDA. KAASASÜNDINUD (ACTUALIZING TENDENCY): Funktsioonide ja organite differentseerumine. Areng ja kasvamine. Efektiivsuse suurendamine. Reproduktsioon. Tulemus: suureneb sõltumatus, sotsiaalsus ja keerukus (diferentseeritus). II KOGEMUS (EXPERIENCE): Teadvustatud seisund. Hinnang, organismi hinnang kogemusele. Kogemus – ainult see mida antud hetkel tunnetan. Sekund hiljem ei ole see enam kogemus. Avatus kogemusele tähendab seda, et ollakse avatud kõikidele hetkedele, mida tunnetatakse.
Elastsuse tagab elastiini võime koes „keerduda ja sirutuda“. Cutis laxa V. haruldane haigus, mille põhjustajaks mutatsioon elastiini kodeerivas geenis. Põhisümptomiks väga lõtv, rippuv, kortsus ja puuduva elastsusega nahk. Raskematel juhtudel kaasuvad probleemid kopsude ja veresoontega. Fibronektiin: ECMi valk, mis seob rakke (integriinide vahendusel) teiste ECMi valkudega (nt kollageenid) ja GAGidega. Keskse rolli tõttu osaleb paljudes protsessides: adhesion, kasv, migratsioon, differentseerumine, aga ka trombide teke, haava paranemine ja vähi patogenees (vt integriinide osa) 125. Maatriksi metalloproteaasid, seriinsed proteaasid ja proteaaside inhibiitorid. Nende funktsioon ja tähtsus. Liikudes läbi ekstratsellulaarse maatriksi või basaalmembraani, peab rakk aktiivselt ECMi lõhkuma, et endale ruumi teha. ECMi lõhuvad spetsiifilised proteaasid: maatriksi metalloproteaasid (MMP – matrix metalloproteases), seriinsed proteaasid. Lisaks
32. Mis on rakulise diferentseerumise molekulaarseks aluseks? Ulatuslik rakkude eristumine sõltub geeni ekspressiooni kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest muutustest, mida reguleeritakse suures osas transkriptsiooni tasemel mõnes organism muutub transkriptsioon iga vähimagi muutuse peale. Seda tehakse näiteks erinevate signaaliradadega (põhilised on Notch, Wnt), mis määravad transkriptsiooni- faktorite tootmise. Differentseerumine toimub raku sugupuu alusel. Transkriptsiooni faktorid koordineerivad diferentseerumist aktiveerides või represseerides transkriptsiooni. Rakuvälised kasvufaktorid tsütokiinid reguleerivad diferentseerumist andes signaalirajale signaali. Lihasraku moodustamises on väga oluline roll HDAC-itel (inhibeerib) ja HAT-idel (aktiveerib). Kui HDAC on fosforüleeritud, asetseb see tsütoplasmas ja ei saa inhibeerida. Kui DNA-d metüleerida, siis ei saa sealt ka transkriptsiooni teostada.
(2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks? Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks Juure esikasv 1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks: b. Kalüptrogeen juurekübar c. Pikenemis- e kasvuvööde d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned 4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 2 Peritsükkel fellogeen 20. Juure muudendid
Seeppäraast ei saa tarbimist taandada ainult subjektidele, kes kasutavad objekte, kuna nad on omavahel seotud - on nad sellest teadlikud või mitte. Tarbimine on seega protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti (Miller 1987) Näide: Diderot efekt. Tema sõbrale kingiti hommikumantel, mis oli nii peen, et selle pärast pidi ta kolima ümber uude majja, dekoreerima selle kenasti, erinevalt tagasihoidlikkusest, mis valitses muidu. Differentseerumine ja rafineerumine Hegeli ideedest lähtub kaks järeldust: 1. inimloomus ei ole valmis, vaid areneb koos objektiviseerunud maailmaga, mille ta on ise loonud Kui inimese poolt tehtud maailm läheb keerulisemaks, läheb ka inimene keerulisemaks: Kui ma kütin ja korjan, siis mu maialm on söödav/mittesöödav, ohtlik/ohutu vms, kui ma lähen sööma, siis mu maailm on kodus/väljas, kohapea/kaasa, orgaaniline/tavaline, kiire/aeglane jne jne. Ja mitmekesisus on hea
annaabi.ee 
