Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug Haug on ilusa valge rasvavaese ja tugeva, võrdlemisi valgurikka lihaga kala. Sobib väga hästi dieettoiduks. Angerjas Angerja liha on erakordselt maitsev ja väga kõrge rasvasisaldusega. Liha moodustab valdava osa üldkaalust. Rasvas sisaldub märkimisväärselt rasvlahustuvaid vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Lest Lest madala rasvasisalduse ja kalorsusega, kuid suurepärase maitse ja õrna lihaga kala. Tatra ja kalaga ahjupaprikad
ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.
meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. LÕPETUSEKS Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.
Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu,
hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas. Iidsetest aegadest on kurgimahl tuntud kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike. Üldine info Harilik kurk on üks vanemaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas. Vanimad ajaloolised tõendusmaterjalid pärinevad Egiptusest, kus väljakaevamised hauakambrites
Kala kasulikkus · Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt isheemia tekkimise ohtu. · Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks, mille tõttu võib tekkida infarkt või insult. · On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel. · Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64% glükogeeni ja ei sisalda liigselt rasva. · Kaloreid saab kalast 4-5 korda vähem, kui loomade lihast. · Kala sobib väga hästi dieettoiduks. Kala eesti noorte toidulaual · ¾ Eesti noortest söövad kala vähemalt korra kuus. · Väga noored söövad rohkem kalapulki ja burgereid. · Väga palju süüakse ka forelli ja lõhet, mida peetakse väga headeks toidukaladeks. · Kalakonserve jms. süüakse üsna harva. · Seega enamik noori eelistab odavaid ja lihtsasti valmistatavaid kalapulkasid või burgereid või väga heade kulinaarsete omadustega vääriskalu nagu lõhe ja forell. Kalad Eesti vetes.
10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant, veresooni ning närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega Rasvata(0,5%), väherasvane(1,0-2,5%), suure rasvasisaldusega keefir (3,2%) Hapupiim Saadakse piimhappebakteritega kääritamise teel Selle käigus rikastub hapupiim B-grupi vitamiinidega Rjazenka Rjazenka ehk ukraina hapupiim Kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode, saadakse lehmapiima hapendades
mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas. Iidsetest aegadest on kurgimahl tuntud kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike. Kasulikkus inimese toimele ja tervisele Kasu tervisele Kurgi viljaliha koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka askorbiinhapet (C-vitamiini), mis
mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Liiginimi eesti Haug keeles Liiginimi ladina Esox lucius (L.) keeles Rahvapäraseid Havi, aavi, avi, purikas, purik. nimesid Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad
Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10...25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanusena. Ohustatus ja kaitse Haugi võib ohustada hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini. Kasutamine Haug on meie sisevete tähtasamaid püügikalu, ta liha on rasvavaenene ja sobib hästi dieettoiduks. Haugi lihal on aga eripärane lõhn ja eripärane maitse, mis pole küll liiga tugev, kuid eristab haugiliha selgelt kõikidest teistest kaladest. Sõnadega haugi lõhna ja maitset kirjeldada on üsna võimatu, ent ütelgem, et need on natukene kirbed ja natuke imalad. Suuremate haugide puhul lisandub maitsele lihakudede tuimus, kuivus, aepurusus.(Vladislav Korzets, www.opikook.ee) Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult.
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre marja areng kestab 4 kuni 6 päeva. Vastne koorub 6 mm pikkusena ning suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanuselt. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20 kuni 30 aastani. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Tugeva ja suure kalana haugil looduses vaenlasi pole ning röövkalana hoiab ta järvede kalaelustiku tasakaalus ning on laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2 kuni 3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Haug on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger leiab kasutamist maitsva liha tõttu, see tähendab, et kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Aeglase kasvu tõttu on koger kalakasvatuslikult vähe hinnatud. Umbjärvede kalamajandamisel on ta asendamatu
nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoi 6 Kalad meie toidulaual 5. PILDID latikas kaheksajalg 7 Kalad meie toidulaual
kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. LAITIKAS Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud
Lillkapsa roosaks värvumine on täiesti ohutu. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas-lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad. Tänu õrnale rakustruktuurile on lillkapsas kergesti seeditav köögivili ja sobib väga hästi dieettoiduks seedetrakti haiguste korral. Sisaldab rohkesti paljusid vitamiine ja mineraalaineid. Lillkapsa valk on organismile kergesti omastatav ja selles on palju asendatavaid aminohappeid. Lillkapsas küüslauguvõiga Tooraine: suur lillkapsas 1 tk petersell 1-2 kimpu küüslauguküüs 3-4 tk või 75 g sink 200 g Valmistamine: 1. Lillkapsas keeta tervelt. 2. Või sulatada potis nõrgal tulel. 3
Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks haugi, kes on meie sisevete levinumaid kalu, mõnes järves on ta kogune ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu. 4 Bioloogia Süstemaatiline kuuluvus Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv
Loomast lihaks saamise protsess hõlmab lisaks ka looma tapaks ettevalmistamist, transporti, tapmist ja algtöötlemist. Edasi toimub müügietapp, kus on algselt saadaval rümp. Rümpa osad on väga erineva kvaliteediga, ning igal rümba osal on oma kasutus eesmärk (Loomakasvatus). Rümba väärtuse hindamisel määratakse ka mittesöödavate osade väärtus, nahk, narusnark ja rasv. Lambalihas puuduvad süsivesikuid, ning sobib dieettoiduks. Tapasaagis on nuumlammastel ja talledel 50-54%. Rümba tekstuuri on võimalik täpsemini määrata, kui elusloomal. Lambaliha kvaliteet sõltub lamba vanusest, kes liha saamise eesmärgil tapeti. Liha kvaliteedi määrab liha omadust summa, mis on oluline toiteväärtuse, vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt (e-ope.khk.ee) Noore looma liha on kvaliteetsem kui suure looma liha. Lamba, kelle vanus jääb alla 12 kuu
ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm TOITUMINE Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Osa info raamatust ´´Matk kalariiki`` Ervin Pihu 1987 ja lk 79 Haugi suurus- ja vanusepiiri kohta on välja pakutud vägagi mõjuvaid arve, kuid kõige suuremaid neist ei maksa tõsiselt võtta. Üheks klassikaliseks näiteks selle kohta, kui suureks ja vanaks võib kala saada, on legendaarne haug, kes olevat keiser
..4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. Joonis 5. Tursk Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti
..4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. 2.4 Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine
Käharus tingitud kiudsoonte aeglasest kasvust, pea kuju ümmargune või lapik. Sisaldab rohkem min.aineid ja valke kui valge peakapsas. rooskapsas ehk brüsseli kapsas pika varrega, millel lehtede kaenlas väikesed peakesed, rohkesti C-vitamiini. spargelkapsas e. broccoli - sarnane lillkapsaga, rohkem toitaineid kui lillkapsas. Valmimata õisiku kasutamine, õisik roheline lillkapsas söödav osa valmimata õisik, millel hargnevad õisikuvarred. On vähe kiudainet, kergesti omastatav. Dieettoiduks, toitainetelt kõige rikkalikum kapsaliik, eriti valke ja vitamiine. Värvuselt enamasti valge, vahel ka rohekaskollane ja violetne. nuikapsas ehk koolrabi- söödavaks osaks tugevasti jämenenud vars. Sisaldab palju C-vit. rauda ja fosforhapet. lehti saab kasutada nagu spinatit Hiina kapsas ühe nimetuse all kaks liiki : pekingi ja hiina kapsas. lühikese kasvuajaga, toiduks mahlakat leherosetti. - pekingi kapsas meenutab aedsalatit, kuid sellest kõrgem. Nimet, ka salatikapsaks
..4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde
laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk kasvab harilikult 40–60 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. -11- -12- 5. Lõhi Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5- meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga . Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka
samuti kuumtöödeldult, süsivesikuid ja konservitult. vitamiine. Lillkapsas on dieetköögivili ning sobib hästi laste- ja dieettoiduks. Spargelkapsas Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkelt Toiduks Sobib hästi ehk õisikuga. Välimised valku, A- ja C- tarvitatakse konserveerimiseks asparkapsas ehk lehed peavad olema vitamiine, brokoli õisikut ja brokoli sügavrohelised ning kiudaineid, koos lihakate sügavkülmutamisek varred tugevad
C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis. Mineraalainetest leidub valminud viljades enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne. Soodsa biokeemilise koostise ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu on kõrvitsad väga 54 sobivad dieettoiduks. Toiduks tarvitatakse ka õlirikkaid kõrvitsa seemneid, mis röstitult on väga maitsvad. Neid lisatakse ka sepikute ja leibade taignatesse toiteväärtuse tõstmiseks. Allikas www.eestitoit.ee Kabatsokk e tsukliini Kabatsokk on kõrvitsa lähedane sugulane. Kasvab puhmana, ei aja võrseid laiali, viljad on piklikud,suurt kurki meenutavad. Värvilt kollased, valged, rohelised, ühevärvilised või triibulised.
mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Jõeforell Jõeforelli elab Eesti paljudes jõgedes. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks
Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad. Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g
tooteid saavad tarbida ka inimesed, kes ei talu värskes piimas leiduvat piimasuhkrut laktoosi. Piimhappebakterid on võimelised lõhustama laktoosi, valke ja lipiide, muutes need organismi jaoks kergemini omastatavaks. Piimhappebakterid on võimelised stimuleerima immuunsüsteemi. Keefiri valmistamisel toimub üheaegselt piimhappelise käärimisega ka alkoholkäärimine (alkoholi on keefiris 0,6%). Keefir sobib hästi dieettoiduks, parandab isu, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant ja veresooni ja närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega. Hapupiim valmistatakse piimahappebakteritega kääritamise teel. Käärimise käigus rikastub hapupiim mitmete B-grupi vitamiinidega. Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Enamiku petist moodustab vesi, kuid lisaks sisaldab pett veel piimasuhkrut, valke, mineraalaineid B-rühma vitamiine.
neid tooteid saavad tarbida ka inimesed, kes ei talu värskes piimas leiduvat piimasuhkrut ehk laktoosi. Piimhappebakterid on võimelised lõhustama laktoosi, valke ja lipiide, muutes need organismi jaoks kergemini omastatavaks. Piimhappebakterid on võimelised stimuleerima immuunsüsteemi. · Keefiri valmistamisel toimub üheaegselt piimhappelise käärimisega ka alkoholkäärimine (alkoholi on keefiris 0,6%). Keefir sobib hästi dieettoiduks, parandab isu, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant ja veresooni ja närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega. · Hapupiim valmistatakse piimahappebakteritega kääritamise teel. Käärimise käigus rikastub hapupiim mitmete B-grupi vitamiinidega. · Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Enamiku petist moodustab vesi, kuid lisaks sisaldab pett veel piimasuhkrut, valke, mineraalaineid B-rühma
annaabi.ee 
