kirjeldust läbi kasutusmallide (Use Case). Kasutusmallid on toimingute järjepidevuse kirjeldamine, mida süsteem teostab vastuseks kasutajate või teiste programmisüsteemide välismõjudele. Kasutusmallid peegeldavad süsteemi funktsionaalsust, lähtudes tähenduslikku tulemuse saamisest kasutaja poolt. Seega võimaldavad nad korrastada funktsioone, saadava tulemuse tähtsust silmas pidades. 2. USE CASE DIAGRAMM 2.1. Kasutusmallide diagrammide üldinfo Kasutumallide diagrammidel näidatakse näitlejaid ja kasutusmalle, kelle vahel on suhe. Siin saab samuti näidata ka teisi elemente UML (näiteks, klassid võivad näidata millised olemused sündivad ja on kasutatud konkreetsetes ´s vt pilt.1). Operaator avada uus arve füüsilise isiku arve Joonis . Kasutusmallide diagramm 2.2. Näitlejad Näitlejaks nimetame PS-välise olemuse, mis saab mõjuda vastastikku süsteemiga. Näitlejateks võivad olla nii inimesed kui ka välissüsteemid või seaded
.................................................. TÜÜP: ................................................. MÕJU: a) ................................................................................................................................................................... b) ..................................................................................................................................................................... 3. DIAGRAMMIDEL ON KUJUTATUD MULLAPROTSESSE KUJUNDAVAID TEGUREID. NIMETA NEED: 1P - ................................................... _ _ _ _ - ........................................................... KIRJUTA MULLAPROTSESSIDE NIMED VASTAVA JOONISE ALLA. LISA TÄHT KAARDILT, KUS SEE PROTSESS ESINEB
..................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis..........................................................................................9 22.Isohoorne , isobaarne protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerite vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)..................................9 23.Isotermne ja adiabaatiline protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerita vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)................................10 24.Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. )...............................................
y toob näiteid selgroogsetest loomadest, kellel esinevad kehasisene ja kehaväline viljastu- mine ning kehasisene ja kehaväline looteline areng; y hindab kehasisese ja kehavälise viljastumise eeliseid ja puuduseid erinevate selgroogsete loomade paljunemise ja leviku näitel; y analüüsib kehasisese ja kehavälise lootelise arengu eeliseid ja puuduseid; y hindab noorloomade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust nende vanemate poolt sõl- tuvalt loomarühmast; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot eri loomarühmade arvukuse kohta maa- ilmas ja Eestis ning leiab erinevuste põhjusi; y hindab erinevate selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimese jaoks ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest; y teeb teaduslikust, majanduslikust, seadusandlikust ja eetilisest aspektidest lähtudes otsu- seid erinevate selgrootute loomade kaitsmisvajaduse kohta; y uurib arvutikeskkonnas valikuliselt eri kalaliikide kasvu ja arengu sõltuvust vee hapniku
Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga
kultuuritajust. Esteetilisuse puudumist vabandatakse enamasti funktsionaalusse, loetavuse vms nõuete täitmise vajadusega, kuid konkurssidel võistlevad paberkaardid omavahel siiski eelkõige esteetilisusega. 2.4 Kaardi kasutusmugavus Igal kaardil on mingi kasutusotstarve, mis määrab ära tema sisu ja leppemärkide valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil, voltimise, lisatud diagrammidel, leppemärkide seletustel jms otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus ei ole midagi absoluutset, see sõltub kasutaja isikust, kaardi vanusest ja paljudest muudest faktoritest (Jagomägi, 1999). Kaardi kasutusmugavus sõltub (Mõisja 2004): · Paberi formaadist · Voltimisest · Lisainfost · Köitest · Leppemärkide seletusest · Kirjade suurusest jms 2.5 Kaardi sisu korrektsus
moodustada liitkujundi (grupeerida). NB! Palun ärge kopeerige taiest pildiks! Vajaduse korral peab olema võimalus degrupeerida kujund, et oleks võimalik eristada elemente. 5 UML'i diagrammid Selles ülesandes tuleb teha kaks UML diagrammi. Nende tegemisel kasutage tekstikaste (Text Box) ja automaatselt ühenduvaid konnektoreid (Elbow Connector). Vormindada tekstikaste ja konnektoreid oma soovi kohaselt. Valmis diagrammidel grupeerida kujundid üheks tervikuks. Diagramm 1 Valige üks neljast allolevast diagrammist oma matrikli viimase numbri (a) järgi: a 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 skeem 4 2 1 3 1 4 2 3 1 3 Üldised diagrammid 6 7 Diagramm 2
Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas
hulkade ühisosa t hulkade sümmeetriline vahe u A B u I t i t Hulgatehete tulemuseks olev hulk viirutatuna Venni diagrammidel : s A B I n A A B A hulkade vahe " A ilma B-ta "
internetist kuigi palju. Soovisin teada saada, milleks kasutavad 5ndate klasside õpilased enamasti internetti ja kaua nad seal aega veedavad. Uurimuse all oli 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast. Siia tõin välja küsitletavate sihtgrupi: (Joonis 1.)Küsitletavate sooline koosseis (Joonis 2.)Küsitletavate vanuseline koosseis. 2.2 Tulemuste analüüs Järgnevalt on toodud küsimustiku vastused diagrammidel. Veebilehitsejate osakaal on suhteliselt võrdne, nii et pole kindel öelda milline on kõige populaarsem. Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike. Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks. Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle
(kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel. Tingimused ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd.
(kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel. Tingimused ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd.
13 14 15 Legend Keskmine eluiga mõnedes Ida Euroopa riikides Allikad Day, A. (ed.) (1992), The Annual Register 1992, 234, London: Longmans. U.N.E.S.C.O. 1990 Demographic Year Book (1990), New York: United Nations. Riik Mehed Naised Ülesanne Venemaa 64,6 74,0 Mis võiks olla alljärgnevatel diagrammidel teisiti? Tee õieti. Ungari 65,4 73,8 Valgevene 66,4 75,9 Näpunäide: Legendi lisamisel võivad tulla seletuseks tulla sõnad Series1 ja Serie juhtub siis, kui vastava andmeseeria nimetust pole diagrammi koostamisel ära n Ukraina 66,4 74,8 Tingmärkide taga peaksid olema vastavate tulpade nimetused. Aknas Source Dat
TEGURID: TEGURID: KLIIMA AJALOOLISED PINNAMOOD RAHVASTIKU MAJANDUSLIKU LOODUSVARAD PAIKNEMINE D MULLASTIK SORSIAALSED TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika
Järgnevad allkääbused ja allhiiud, õige vähe on ülihiidusid. Läbipõlenud tähtedest on valgeid kääbuseid 5 miljardit ja umbes sama palju leiab diagrammile mittemahtuvaid neutrontähti ja musti auke. HR-diagramm- tähtede mõistmise võti Tähtede pikka eluiga arvestades on kogu meie vaatlev täheteadus nagu momentülesvõte. Sellelt ülesvõttelt selgub, et just praegu, siit Maalt vaadates, kui vähesed erandid välja arvata, on tähtede temperatuur ja heledus selline, et meie diagrammidel moodustub kutsas riba, peajada. Miks nad ei kara kogu pinda, ei jaotu juhuslikult? Miks pole olemas näiteks tähte, mis heleduselt oleks Päikesega võrdne, temperatuuri poolest aga kaks korda kuumem? Tähti on nii palju, et tegemist ei saa olla juhusega. Järelikult- kuna suurem osa tähti asub peajadal, peab olema tegemist kõige pikema perioodiga nende elust (inimesega võrreldes on see imiku- ja raugaea vahepealne aeg). Lõviosa oma elust viibib täht seisundis, mil
a. kordaja a standardviga 0,004, b. determinatsioonikordaja 0,798, c. korrigeeritud determinatsioonikordaja 0,787, d. kordaja a -0,0318, e. vabaliige b 7,368, f. vaatluste arv 20 7. Regressioonanalüüsil prooviti läbi kolm erineva kujuga mudelit. Tulemused: a) y= 187,8x+1728, R2=0,89 b) y= 1699 x0,302, R2=0,95. c) y= 732ln(x)+1626, R2=0,93. Milline on kõige parem mudel? B 8. Millised regressioonmudelid valiksid diagrammidel toodud sõltuvuste kirjeldamiseks? a. diagramm (a) logaritmiline, b. diagramm (b) lineaarne, c. diagramm (c) eksponentsiaalne 9. Regressioonanalüüsil saadi regressioonmudeliks y= - 7,8x2 + 4,5x - 2,1+. Järeldus: kui suuruse x kasvades suurus y kasvab, siis kasvamine on aeglustuv 10. Kuidas iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi? Ei ole konstantne 11. Regressioonanalüüsil saadi regressioonmudeliks y= - 7,8x2 + 4,5x - 2,1
11. klass 20 13 7 12. klass 17 8 9 Kokku 73 39 34 Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi. Naissoost ja meessoost küsitletute vastused kujutatakse diagrammidel eraldi, et luua võrdlus. 15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas Autor viis läbi küsitluse (vaata lisa 1 küsitlus) Kuressaare Gümnaasiumi 9. -12. klasside õpilaste seas uurimaks arvuti kasutamist õpilaste seas ja õpilaste teadmisi arvutist ning arvutiga kaasnevatest probleemidest
kontrollimata? Ei Deklaratsiooni võib kinnitada Joonis 16: Dekanaadi poolne deklaratsiooni kontrollimise tegevusdiagramm (täpsustus eelnenud diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele). Sellised täpsemad tegevusdiagrammid, nagu eelnevalt toodud neli diagrammi, peavad olema iseseisvates töödes kõige kohta, mida käsitletakse antud iteratsiooni üldisematel diagrammidel. Kui juba üldisemal diagrammil on elementaarsammud, ei pruugi täpsemaid diagramme teha. Näidises ei ole seda praegu ära toodud kuid iseseisvates töödes peab tulema välja tervik. 25 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid Olekudiagrammid (seisundidagrammid / state diagrams) tuleks tuua teenuse poolt hallatavate põhiobjektide kohta
26-30 18 8 10 Mõnel tagastatud küsitluslehel oli vastajal mingil põhjusel mõni üksik küsimus vastamata jäänud ja sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid.Järgnevalt võrreldakse tabelite abil vanustevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 3.2 Küsimuste kokkuvõte 1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud? Tabel 2. Küitletute uimastavate ainete tarbitavus (autor). Vanus JAH EI 14-16 30(67%) 15(33%) 17-20 37(100%) 0 (0%)
Seetõttu jäävad nad olulisest informatsioonist sageli ilma ja ei saa seda oma töös rakendada. Taasiseseisvunud Eestis on kooligeograafias toimunud olulisi muutusi, millega seoses on ka õpetajaid täiendkoolitatud. Vene õppekeelega koolides töötavate õpetajate eesti keele oskus vajab olulist parandamist, et nad saaksid võrdselt eesti õppekeelega koolide õpetajatega täiendkoolitustel osaleda ja ei jääks infosulgu. Diagrammidel on kujutatud geograafia riigieksami tulemuste jaotumist. Ootuspäraselt on gümnaasiumide tulemused kutseõppeasutustest kõrgemad (tabel 2). Tabel 2. Eksamitulemused 2010 koolitüübi järgi Koolitüüp Eksaminandide Keskmine tulemus arv Gümnaasium 5063 61,6 Kutseõppeasutus 64 45,1 Kooli asukoha tüübi järgi võrreldes, suuri erinevusi pole, parimad tulemused on
Põlisameeriklased. Hiina: Varrak. 27 LISA Lisa 1. Küsitlus Viisin koolis läbi kirjaliku küsitluse, kus soovisin teada saada, kes ja kunas avastati Ameerika. Peale selle küsisin, mida üldse tähendab väljend Ameerikat avastama. Oma küsitluse illustreerimiseks tegin ka kaks diagrammi. Joonistel jagasin poisid ja tüdrukud eraldi ning samamoodi jagasin kummagi kahte alagruppi, esimene vanuseaste on 13-15 aastat ja teine 16-19 aastat. Diagrammidel lähtusin ma ainult ühest küsimusest: kes avastas Ameerika? Ülejäänud kaks küsimust toon välja tekstis. Joonistel ei ole toodud välja hiinlasi, kuna neid ei olnud keegi vastanud. Kokku tegin 44 küsitlust, millest 28 on tüdrukud ja 16 poisid. Õpilaste arvamine Ameerika avastajast. 12 7 10 6 5 8 Kolumbus
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE 12 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; 4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; 5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Õppesisu: Organismide jaotamine liikidesse
Niiskeõhu entalpia arvutatakse 1kg kuiva õhu ehk (1 + d10- 3 )kg niiske g õhu kohta. Sest d kg antakse. Niiske õhu entalpia võrdub kuiva õhu entalpia ja veeauru entalpiate summana. H = H + H a =1,0t + (2501+1,93t)d10- 3 KJ Kg H a =10 ha d =10 d(2501+1,93t) KJ Kg -3 -3 H =C p t Niiskeõhu entalpia skaala 0 punktiks loetakse kuiva õhu entalpiat 0C 0 (mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3
Impulsi kestvus ti = t1- t2 ; Intervall t2 t3 on skeemi taastumisaeg tts . 1 R1 + - t i = ln = ln 1 + ; Oletame: U välj max = U välj max 1- R2 2 R1 + R 2 siis taastumisaeg: t ts = ln R1 + R 2 112 Ahel: takisti R` ja diood VD2 kasutakse siis, kui on vaja vähendada taastumisaeg tts (ttaas diagrammidel). 113 5.11. Saehammaspingegeneraatorid 114 Genereeritud pinge kvaliteedi näitaja: mittelineaarsuse tegur dU dU ( 0) - (t i ) = dt dt dU dU ( 0) kus dt (0) pinge kasvukiirus dt dU impulsi alguses; (t i ) pinge kasvukiirus impulsi lõpus. dt
Kokku 99 55 44 Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 16 3.2 Küsimuste kokkuvõtte 1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas? Tabel 2 Küsitletute teadlikkus seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest oma tutvusringkonnas (autor). Jah Ei 9
Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse, kus kütus põleb esialgu isohoorselt ning seejärel põlemine jätkub mootori silindris isobaarselt. Kütusena kasutatakse kiirekäigulises diiselmootoris samu kütuseid, mis aeglasekäigulistes kompressor-diiselmootoriski. Segaringprotsessil töötava kolbmootori ehitas vene insener G. Trinkler 1902.a ja selle töö printsiip patenteeriti 1904. Joonis 5.42 Ideaalse Diesel'i ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Segaringprotsessi diagrammidel (vt Joonis 5 .43) kujutab joon 1 2 õhu isoentroopset komprimeerimist rõhult p1 rõhuni p2. Isohooril 2 2` juhitakse protsessi soojushulk q1`, mis Ts diagrammil avaldub pindalana 22`3CA. Teine osa soojust q1" avaldub Ts diagrammil pindalana B2`3CB ja see juhitakse ringprotsessi isobaarselt (joon 2` 3). Kogu protsessi juhitav soojushulk q1=q1`+q1`` avaldub pindalana A22`3CA. Isobaarsele paisumisele järgneb
annaabi.ee 
