neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine. Roietevahelised välised lihased lõtvuvad, bronhidevahelised lihased lõdvestuvad. Kaob pidurdavate impulsside saabumine sissehingamiskeskusele ja sissehingamiskeskuses tekib taas erutus. Närviimpulsid sissehingamiskeskusel lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres hapniku likumist mõutavad ..... ioonid, CO2 ja hapnik. Aluseliste ja happeliste ainete suhtes on organismis olemas tundlikud sensorid ehk retseptorid. Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas.
ka mitmesugused steroidid vee tagasiimbumine neerudes, stressi korral suurel glükoosisisaldus veres Sugunäärmed toodavad sugurakke, mees-ja nais suguhormoone Kõhunääre- insuliin ja glükagoon glükoosi sisaldumine veres Ajuripats kasvuhormoon luustiku ja lihaste kasv, mõjutab ainevahetust Hingamiskeskus Asub piklikajus. Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Piklikaju - Ehk '' elusõlm '' reguleerib südametegevust ja hingamist. Asub peaaju ja seljaaju vahel
k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv
sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm) mõtted ja mälu. 1).Suuraju kattab ajukoor, mis on umbes 3 mm paksusega ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Suuraju Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike, liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa kogu ajust ja koosneb kahest poolkerast (parem ja vasak). 2).väikeaju(cerebellum) regoleerib lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi ja on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest
Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak
Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak
Kuna haigel on diagnoositud astma ja seetõttu oleks vajalik hingamisharjutuste tegemine, mille eesmärgiks on hingamise sügavuse parandamine, suutlikus kontrollida hingamisraskusi, harjutuse ajal kopsude ebapuhtuse väljutamine ja sissehingatava õhu soojendamine, õige hingamisviisi omamine ja hingamislihaste treenimine. Selleks oleks vaja õpetada haigele õigeid hingamisharjutusi (seiske/istuge/ heitke selili, nii et põlved on kõverdatud; asetage käsi diafragmale; tunnetage ja kuulake oma rahulikku hingamist; hingake aeglaselt nina kaudu sisse (diafragma tõuseb); hingake aeglaselt suu kaudu välja kaks korda kauem kui kulus sissehingamisele (diafragma langeb); jätkake sedasi umbes ½ - 2 minutit, et hingamine tasakaalustuks ja tunnetaksite kerge koormusega hingamise rütmi; minge uuesti üle tavapärasele hingamisele). Samuti pole haige suuteline iseseivalt voodist tõusma või voodis istukile tõusma, siis tuleks
Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt, rindkere silinderjas). kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist ning kõhuõõne elundite mahukusest Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas Segahingamine e diafragmaal-torakaalne hingamine. Hingamisel osalevad lisaks diafragmale ka roietevahelised lihased. (hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus: tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri.
värativeen + pärismaksaarter - Tunica serosa vena lobi dextri et sinistri tunica fribrosast väljaspool ja moodustab naaberelundile üle arteriae et venae segmentales minnes sidemeid arteriae et venae interlobulares ligamentum coronarium maksalt diafragmale (piirab taga ülal arteriae et venae perilobulares diafragmaga liitunud pinda) maksasinusoidid ligamentum hepatogastricum ligamentum venosumi pinnalt mao väikesele kõverikule venae centrales
inferiores laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacus'sse. Rinnaosa paikneb asümmeetriliselt, vasak vaagus ristub eestpoolt aordikaarega, parem vaagus eestpoolt a subclavia dextra'ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior'i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude. Rinnaosa harud: · N laryngeus recurrens laskunud koos suurte veresoontega kaelapiirkonnast rinnapiirkonda. Rr tracheales trahheale, rr oesophagei söögitoru ülaosale N laryngeus inferior lõppharu, innerveerib kõiki kõri lihaseid (peale m cricothyroideus'e) ja limaskesta allpool häälepilu. N laryngeus recurrens'i ühepoolsel
Rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. · Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid).
Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba. Papilla vateri on ................................................................... Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L Maks- HEPAR kaalub 1.5kg, asub epigastrumi ülemises osas, diafragmakaare all, paremal pool. Ehituselt on ülemine pind kumer ja sobitub diafragmale, alumine pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Verervarustuse iseärasused: Maksa siseneb nii veen, kui ka arter. Põhiline vere varustus on veeni kaudu. Arteri ja veen hargnevad maksa sagarikus ja seal toimub vere segunemine. Maksa Funktsioonid: · Laguproduktide ekskretsioon-eemaldab aminohappest lämmastikku ja töötleb seda uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks.
kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks, mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega. Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks.
· Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades silelihaskoe spastilisi kontraktsioone, valu, koolikuid. Esmalt kliiniline leid perioodiline, hiljem muutub loomade rahutus ja valusööstud pidevaks. · Gaaside väljutamist soolest takistavad spasmid väikese käärsoole ja pärasoole alguses. · Gaasiga täitunud sooled rõhuvad diafragmale, takistades südame ja kopsude talitlust. 14. Iileus- Akuutne motoorse talitluse häire soole läbimatus e. iileus (ileus): 1. Mehhaaniline iileus soolevalendiku sulgumine pitsumise, keerdumise, sõlmumise, invaginatsiooni tagajärjel. Sooleseinas ja mesenteeriumis tekivad verevarustuse häired, mille tagajärjel võib kiiresti areneda nekroos. 2. Dünaamiline iileus soole lihaskesta paralüüsi või spasmi (sagedasem) tõttu tekkinud läbimatus. 15. Kloonilised krambid- Clonic seizure
puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti 21 Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur
parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon - paikneb ventraalsarves - Nucleus dorsomedialis (B12) – dorsaalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventromedialis (B13) – ventraalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventrolateralis (B14) – jäsemete vöötme ja proksimaalse osa lihastele - Nucleus retrodorsolateralis (B16) – jäseme distaalse osa lihastele - Nucleus centralis (B17) – peamiselt diafragmale Valgeaine - müeliinkattega närvikiud, mis moodustavad juhteteid - vahetult hallaine ümber paiknevad fasciculi proprii (B1) - neist väljaspool 3 paarilist vääti, mis koosnevad kimpudest või traktidest: 1. Funiculus dorsalis (B2) dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt paremat ja vasakut dorsaalvääti eraldab septum medianum dorsale (B3) selaaju ülaosas koosneb dorsaalväät õrn- ja talbkimbust – fasciculus gracilis (B4) et
puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast
Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus)
Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus)
porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid väljuvad maksast - vasak- ja parem maksajuha, mis ühinevad kohe peale maksast väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse. Maks asub õhukeses kapslis ja on kaetud mittetäielikult peritoneumiga. Maksa hoitakse ülaval osalt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale, osalt aga toetatakse teda kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Maksa struktuur Struktuurühikuteks on sagarad, segmendid, sagarikud, aatsiinused Tartu Tervishoiu Kõrgkool 19 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Sagarad, lobi (lobus) Maksal on 4 sagarat
· uneaeg võib pikeneda, väsimus suurem · rinnanäärmed suurenevad · kõhule ja reitele võivad tekkida "rasedustriibud" ( eriti ülekaalulistel ), näole "maksaplekid", mis kaovad peale sünnitust · raseduse lõpupoole võivad jalad tursuda ( kasutada tugisukki ) NB ! Tuleneb emaka surumisest vaagnaelunditele ! · kõrvetised raseduse lõpuperioodil mahutab magu vähem, sest loode surub altpoolt ( ka diafragmale, seetõttu ka hingamine raskem) · sagedam WC kasutamine loode surub põiele · kõhukinnisuse vältimiseks toituda normaalselt ja palju liikuda ! · valud seljas , osta apteegist kõhutoetusvöö ! Soovimatu rasedus ja abort Vahel võib neidu või naist üllatada soovimatu rasedus. Loe sellest ja raseduse katkestamise aspektidest Eesti Seksuaaltervise Liidu lehelt: · Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine
epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2. alumine e vistseraalne pind: lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks - terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein
lähendatakse teineteisele. kõri ülesanded: juhtida õhku ja tekitada häält. 89) Hingetoru/ Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 90) Kopsu asend rindkeres Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 91) Kopsu sisestruktuur: Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla- ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks.
taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45
taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH –> 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)?
taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45
· sünnituse I ja II periood lühenevad Sünnituse algstaadiumis, kui valuhood pole veel sagedased, eelistavad paljud naised kõndida, tuhude ajal seisatades ja toetudes millelegi (laud, aknalaud, tooliselg). Kui eelistatakse istuda, on parem seda teha jalad laiali, iste peaks olema pehme, et lahkliha lihased lõdvestuksid. Head on ka põlvitamine, kükkasend, puusaringid valuhoogude vahel. Neljakäpukil asendis ei suru emakas lülisambale ega närvidele, ei pressi diafragmale ning kõhulihased on lõdvestunud. Seetõttu on emal kergem hingata, paraneb väikese vaagna elundite verevarustus, väheneb koormus lülisambale, lapse hapnikuga varustatus paraneb. Sobiv on ka toetamine põlvili olles rinnaga suurele pallile, voodile või tooli äärele, suurele padjale. Laiali asetatud põlved suurendavad vaagna mõõtmeid ning kergendavad lapse edasiliikumist sünnitusteedes. Lõõgastumiseks on hea ka soe du´s´s või vann ning väga oluline on õige hingamine.
korda Heimlichi võtet. Pärast viit Heimlichi võtet proovige suuõõnes olev võõrkeha sõrmega või Magilli klemmidega mehaaniliselt eemaldada. Kui võõrkeha eemaldamine ei õnnestu, alustage BLS-i. Joonis 30.1. Heimlichi võte Heimlichi võte – kannatanul selja tagant ümber haarates tõmbab abistaja seotud kätega jõuliselt üles-enda poole, sellega surudes kannatanu diafragmale ja tekitades tema rindkeres ülerõhu ja väljahingamise, millega eemaldatakse võõrkeha tema hingamisteedest. 416 Kuidas toimida imikute ja laste hingamisteede obstruktsiooni korral Imikud Esmaabi osutaja peaks kas põlvitama või istuma. Imik asetatakse kõhuli küünarvarrele, pead toetatakse käega. Imiku pea peab olema tema istmikust allpool. Esmaabi osutaja toetab oma küünarvarre vastu reit. Lahtise käega lüüakse viis korda abaluude vahele.
annaabi.ee 
