MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust...
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainl...
Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Vasakul Türgi saun, paremal Madame Rivier´i portree. Jean Auguste Dominique Ingres. Napoleon keisritroonil.
Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31
adsl10586.estpak 4 adsl10573.estpak 2 adsl10565.estpak 1 adsl10564.estpak 1 adsl1042.estpak. 1 adsl1041.estpak. 5 Total Result 413 Serveristatistika 1 Column B dsl1976.estpak. adsl13614.estpak adsl11188.estpak adsl10902.estpak Data kuupäev Count - Nimi Count - kestus arvuliselt 1.aug 6 6 1.dets 3 3 1.jaan 2 2 1.juuni 2 2 1.okt 1 1 10.aug 5 5 10.dets 2 2 10.jaan 1 1 10.mai 3 3 10
soovitakse igal võimalusel näidata riigilipu heiskamisega. Alternatiivsed materjalid Algseks lipuvarda materjaliks oli puit, mis on aja jooksul asendunud erinevate metallisulamitega (valdavalt http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf alumiiniumi- ja rauasulamid) ning tänapäeval ka 8.dets 2013 plastkomposiitmaterjalidega (klaaskiud). Kerimine toimub kindla kiirusega ja samal ajal liigub toru Klaasplast küljelt-küljele, et tagada klaasplasti ühtlane jaotus. Kui Klaaskiu maatriksi moodustab plastik, mille armatuurina mass on kuivanud ja kõvastunud, eemaldatakse see kasutatakse peeneid klaasist kiude
kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 Konto jääk 0 0 0 0 E2-17 02-dets-06 raha sisse: omaniku finantseering $14 000 14 000 02-dets-06 raha välja: kontori üüriteenuse ost $500 -500 03-dets-06 raha välja: arvuti ost $2 000 -2 000 2 000 04-dets-06 kontorimööbli krediitost $3 600 05-dets-06 kontoritarvete krediitost $300 300
USA Osariigid Alabama pealinn: Montgomery liige alates: 14. dets. 1819 (22) lünend: AL Alaska pealinn: Juneau liige alates: 03. jaan. 1959 (49) lühend: AK Arizona pealinn: Phoenix liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware
mai.04 356 mai.04 12 juuni.04 357 juuni.04 14 juuli.04 267 juuli.04 12 aug.04 324 aug.04 16 sept.04 357 sept.04 21 okt.04 367 okt.04 13 nov.04 407 nov.04 14 dets.04 349 dets.04 24 jaan.05 304 jaan.05 19 veebr.05 319 veebr.05 7 märts.05 358 märts.05 10 apr.05 345 apr.05 5 mai.05 404 mai.05 14 juuni.05 304 juuni.05 16 juuli
23.sept Loendus 24.sept Loendus 25.sept Loendus 26.sept Loendus 27.sept Loendus 28.sept Loendus 30.sept Loendus 1.okt Loendus 2.okt Loendus 3.okt Loendus 4.okt Loendus 5.okt Loendus 6.okt Loendus 7.okt Loendus 9.okt Loendus 10.okt Loendus 11.okt Loendus 12.okt Loendus 13.okt Loendus 14.okt Loendus 16.okt Loendus 18.okt Loendus 21.okt Loendus 24.okt Loendus 25.okt Loendus 26.okt Loendus 28.okt Loendus 31.okt Loendus 1.nov Loendus 2.nov Loendus 5.nov Loendus 7.nov Loendus 9.nov Loendus 4.dets Loendus 5.dets Loendus 6.dets Loendus 8.dets Loendus 10.dets Loendus 16.dets Loendus 17.dets Loendus 20.dets Loendus 21.dets Loendus Koguloendus seansside arv lyhike 1 5.jaan 1 6.jaan 4 17.jaan 1 23.jaan 15 24.jaan 1 25.jaan 2 2.veebr 1 24.veebr 1 27.veebr 1 28.veebr 1 4.märts 2 5.märts 1 8.märts 1 10.märts 2 11.märts 1 12.märts
üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) sõda Atlandil 17. dets Esimene suurem merelahing. Briti laevad uputasid saksa
Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust) Prantsusmaa->1893 Venemaa->1904 Inglismaa(andante eordial-südamlik leping) 1888 Willhem II(uus keiser) 20 saj. Iseloom. 1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj. 1917 veebruari revoluts.-ga kukutati tsaar troonilt, kapitalistlikud suhted jäid,Okt revoluts-viis läbi Lenin 1917 okt Nõukogude Venemaa, 1922 30 dets NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,20 aug. 1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene Kuul, TTR ja infokeskonna teke, Tuumaenergia USA 1945 võttis kasutusele,Nõugogude liit 1949 esimene tuumarelv Suur sündimus 1.6 miljard. 20 saj. Alguses 6 miljard. 20 saj lõpuks
rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine
Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida. 1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing)
Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Eestlaste ebaedu põhjused ·
riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ülemjuhatajaks nim johann pitka( lahkub 28 nov 1919) 19 dets langeb valga 21 dets tartu 24 dets tapa soomest saabuvaid vabatahtlike juhib martin ekström neist moodustatakse ,,põhja poegade rügement" mida asub juhtima hans kalm 20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest)
langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna,
· viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21.dets- toomapäev ,algab jõuludeks ette valmistumine Vastlapäev-noore kuu veebruari I teisipäev , viimane lihasöömispäev Järgmine päev- kolmapäev-tuhapäev- algab 40 päevane paast. Palmipuude püha nädal enne(vaikne nädal) paastu lõppu
Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused!
alasid. 1941 NSVL + Jap 14. Aug - Atlandi Apr Sm sõdib Kreekas + Jugoslaavias neutraliteedileping harta Rommel(Kõrberebane) Usa lendlease'i USA(Roosevelt)+ Vebr Sm Aafrikas edukas seadus lubab SB(Churchill) 22. jun Sm tungib kallale NSVL, ,,Bararossa" relvade müümise hiljem(sept) ka 6. Dets NSVL astub Sm vastu. Zukov väejuht ja rentimise. NSVL 1941-1944Jätkusõda NSVL+ Soome. Soome vallutab NSVL põhja poolt 7. dets Pearl Harbor Jap ründab USA sõjabaase 8.dets USA kuulutab Jap sõja 11. dets Sm+ It kuulutavad USA-le sõja
üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le
Katrin Haab Esimene 28.nov.2007 kustukumm 53 4,14 kr 219,42 kr Eve Kask Esimene 29.nov.2007 kustukumm 110 3,65 kr 401,50 kr Jaan Tamm Esimene 06.juuni.2007 kustukumm 81 1,36 kr 110,16 kr Urve Hunt Teine 10.sept.2007 kustukumm 10 5,30 kr 53,00 kr Urve Hunt Teine 10.sept.2007 kustukumm 128 9,18 kr 1 175,04 kr Reet Räim Kolmas 02.dets.2007 kustukumm 88 8,15 kr 717,20 kr Ene Kilu Kolmas 03.dets.2007 kustukumm 64 6,81 kr 435,84 kr Ene Kilu Kolmas 03.nov.2007 kustukumm 102 5,40 kr 550,80 kr Margus Karu Teine 17.sept.2007 kustukumm 102 8,43 kr 859,86 kr Urve Hunt Teine 20.veebr.2007 kustukumm 45 0,70 kr 31,50 kr Ants Kass Teine 06.dets.2007 kustukumm 79 5,40 kr 426,60 kr
Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistEKP 8pleeniumil Karl Vaino19781988 EKPjuht.üdini moskva meelne ja peaaegu umbkeelne Eesti NSVs algas uus venestamisaeg.eriti venekele kasutamise propaganda.haripunkt1980 Boris Jeltsinbene föderatsiooni eesotsas.8.dets.1991.sõlmis gorbatsovi teadmata veneM,valgevene,ukraina omavahelise liidulepingu,moodustades sõltumatute riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov.1988eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,millega sätestati eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23.aug
Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi
aastal Stavropoli krais. 1950 läks Moskva ülikooli õigusteadust õppima. Lõpetas 1955. Alates 1952. a NLKP liige. Tegi kiiret karjääri. 1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing. 11. märtsil 1985 sai Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane. Gorbatsovi võimulolekut võib jagada etappideks: 1. 1985 märts 1986 dets Sisseelamise aeg 2. 1987 1988 sügis Süsteemi kõigutamine 3. 1988 sügis 1989 talv Tagasipöördumine 4. 1989 talv 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine 1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks. · Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti.
ajakirjandus(Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot', sakslased Siegfriedi liinil- ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat. Tulevahtused olid harvad ja mitte kuigi tõsised. Poolale appi tõtanud Suurbritannia kaotas esimese sõduri alles 9.dets. (Istumissõda). 5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg
Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan 28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31
Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
pidanud pärast sõda tagasi maksma. · August 1941 allkirjastas Churchilliga Atlandi Hartaga, millega pandi paika esimesed sõja lõpu tingimused. · Juuli 1941 lasi sõjandusministril Henry Stimsonil hakata ettevalmistama USA täielikku sekkumist sõtta. Sündinud plaan nimega ,,Võidu programm" valmistas USA ette üldmobilatsiooniks ja suurendas abi välisriikidele. / Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast
D (+) K (-) D (+) K (-) D (+) K (-) D (+) K (-) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) 31. dets 04 jääk ? ? ? ? ? ? ? ? ? 0 0 0 2005 03.02
Curriculum Vitae Nimi: LIIS KASEKÄND Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj
Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks
Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4. Eesti polk 600 sõdurit 23.dets.-5.jaan. J.Laidoneri mobilisatsioon-14 000 meest Vabatahtlikud löögiüksused: • Kuperjanovi partisanid, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus Vene valged Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi
1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 1991 sept - Eesti Vabariik võeti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. 8.dets 1991 - Vene Föderatsioon sõlmis Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 25.dets 1991 - Gorbatsov loobus presedendiametist 26.dets 1991 - Nõukogude Liit saadeti laiali
AJALUGU 13.jaanuar Saksamaa laienemine 1941 suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 EUROOPA RIIKI, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid jute kogu EU's. Tapatalguid nim. Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim
· 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8
Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise
g miskadu miskadu kaal % % g 1 2 3 4 5 6 Kartul : toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 puhastatud , keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan 28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31
26kp 29. Potentsiaalse puhkusetasu suuruse leidmisel puhkusereservi tarbeks võetakse aluseks töötaja viimase 6kuu töötasud ja preemiad v lähtutakse teatud juhtudel palga säilitamise põhimõttest 30. Kui töötaja täispuhkuse pikkus on 35 kp, siis 1 töötatud kuu annab 2,92 puhkusepäeva 31. Alaealise seadusega ette nähtud põhipuhkus tööaasta eest on 35kp 32. ¼ koormusega töötavale töötajale ette nähtud põhipuhus tööaasta eest on 28lp 33. Aprill 2009 on 21tp 34. Dets 09 on 21 tp 35. Juuni 09 tööajanorm on 157 h 36. dets 09 tööajanorm on 162h 37. Dets 09 on 3h võrra lühendatud tp 23 ja 31 detsember 38. Tööpäeva lühendatakse 3h võrra enne 23 juunit 39. Millises kuus 09a on kõige rohkem lisapuhkepäevi riigipühade näol? detsember 40. 24.02 iseseisvuspäev, EV aastapäev on rahvuspüha 41. mais on riigipühad ja vabad päevad 01.mai ja 31.mai 42. Töötaja asus tööle 15 veebr ja jäi puhkusele 25 juuni. Millised kuud on puhkusetasu
Jeltsini kätte. · Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine, SRÜ loomine · Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. · 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. · 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. · 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. · 8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. · SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. · SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. · 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ja andis selle üle
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud
DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel
repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir
Juuni 1966 - erinevaid marke - väin - meri - jne. Sündmuste kronoloogia 5.aug.1681- toimub Vitus Jonassen Beringi ristimine Taanis Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari. 1704- Bering asub nooremleitnandina Vene laevastiku ridadesse. 8.okt.1713- Bering abiellub Anna Christina Pülsega. 26.veebr.1724- Bering läheb Vene laevastikus erru. 3.okt.1724- Bering taasühineb Vene laevastikuga esimese järgu kaptenina. 29.dets.1724- Bering määratakse esimese Kamtsatka- ekspeditsiooni komandöriks. 30.apr.1730- Bering teeb ettepaneku korraldada teine ekspeditsioon. 18.apr.1741- Bering lõpetab teise ekspeditsiooni aruande. 16.juuli.1741- Bering silmas Saint Eliase mäest lõunasse jäävalt merelt Ameerikat. 20.aug.1741- kahte meest, nende seas Beringit, tabab skorbuut. 8.dets.1741- Beringi surm. Beringi meri Kasutatud kirjandus - "Bering" Orcutt Frost - http://et.wikipedia
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13
juuli 200,4 31 august 200,3 29,8 sept. 122,5 29,2 okt. 18,5 26 nov. 3 20,3 dets. 10 15,4 2. ülesanne New Delhi, India 250 200 150 sademed Sademed Temperatuur
· trükikodade tsensuur opositsiooni suu sulgemine · riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle · demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga 6. Kolm tähtsaimat sisepoliitilise elu sündmust: a) a) 1920-1934 · · 15.juuni 1920 Esimene põhiseadus - Kõrgeimaks võimukandjaks sai rahvas, kelle kodanikuõigusi laiendati märgatavalt nüüd olid kõik seaduse ees võrdsed ning võrdsete õigustega · · 1.dets.1924 kommunistide mäss Tallinnas seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära · 1933.a. suvi krooni devalveerimine 35% võrra majanduskriisist ülesaamine b) b) 1934-1939 - · 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre vaikiva ajastu algus · 1.jaan. 1938 Kolmas põhiseadus EV riigipeaks sai president (K. Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7
annaabi.ee 
