Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma”
Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10. Mille poolest erinevad kisk-, lagu- ja nugiahel? Kiskahel - Saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Laguahel – Ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik? Mis on troofilised tasandid? Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. 12. Kuidas on seotud ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal
Hingamine: kas süüakse ära või soojus, mis eraldub ladestuvad tulevaste elutegevusest Moodustunud ökosüsteemide jaoks koed (paljunemine) Redutseeritud ühendid lähevad produtsentidele Parasiidi ja detriidi toiduahel Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale. Detriidi toiduahela puhul elavad herbivoorid surnud orgaanilise aine arvel (mis tavaliselt pärineb teistest ökosüsteemidest) ja ei toitu produtsentidest. Näiteks: kõrgemate soontaimede õietolmu toiduks kasutavad putukad, keda omakorda söövad ämblikud. Parasiidi toiduahel Tarbija
(inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks
al., 2006). Ülejäänud marjaterad hukkuvad juba arengu alguses. Inkubatsiooniperiood kestab ligikaudu 12 päeva. Pärast koorumist jäävad merisuti vastsed kuni 20 päevaks koelmule ,siis aga ujuvad Detroidirikastesse jõeosadesse. (Christie et al., 2003) Joonis 2. (a) Kooruvad munast vastsed; (b) Vastsed elavad jõe mudas kuskil 5-6 aastat. Nad filtreerivad orgaanilist detriidi toiduks; (c) Vastsed moonduvad täiskasvanuteks ja rändavad merre; (d) Täiskasvanu elab 4 mere; (e) Täiskasvanud tagasi jõgedesse kudema ja see järel hukkuvad. (Cuddington and Yodzis, 2002) Kudemise ajal kogunevad silmud parvedesse ja ehitavad pesi piklikke ovaalse kujuga lohke. Pesa ehitamist alustab isane. Imedes end suulehtriga kivikese külge, tõstab ta seda tagakehale
¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena) 50. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Kõrge produktiivsus - · 1) teatud liiki troopilised vihmametsad lisaen andjaks tuul ja vihm; · 2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses.
Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga.
protsessi. Flotatsioon · Põhineb osakeste erineval märgumisel · Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga · Kasutatakse lisaks vee puhastamisele ka maakide rikastamisel Naftareostus EI TULE Detriit surnud taimne aine, lagunenud orgaanilised jäänused, vees peamiselt planktiliste organismide ja veetaimestiku jäänused, mis on toiduks bakteritele, kes detriidi lõplikult lagundavad vees hõljuvad v. veekogu põhja sadestunud surnud taimede ja loomade jäänused, pude. BHT biochemical oxygen demand test, biokeemiline hapnikutarbimine. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga.
2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht.
viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega. · Happevihmad fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad.
Tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. Veekeskkonna saastumise põhjused: 1) olmereoveed, 2) tööstusreoveed. Ohtlikumad on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus; 3) põllumajanduses tekkinud reoveed ning taimetoitained, 4) prügila nõrgveed, 5) atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Eutrofeerumine Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide (P, N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja kuhjumise tagajärjel. Eutrophication a process where water bodies receive excess nutrients that stimulate excessive plant growth. , . Antropogeenne eutrofeerumine Eutrofeerumisega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane
vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid
geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17
Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 4. Biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid ehk keskkonnategurid on aine, energia või info vood keskkonnast, mis avaldavad mõju organismidele.
vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias.
tüüp kirjutades numbri vastava tähe järgi vasakus tulbas) 26. · (1) roosteseen kasvab nisu vartel ja saab niiviisi · (a) parasiidi toiduahel produtsendilt energiat; (1), (4) · (2) väikesed putukad ja bakterid elavad mäestikes tuule poolt kõrgele kantud tolmuteradel; · (b) detriidi toiduahel · (3) krabid elavad estuaaris (2), (3) (madal meri jõesuudmes) taimejäänustel, mis on sinna kantud mujalt; · (4) paeluss elades inimese soolestikus saab energiat inimese organismist ning võib olla eluohtlik. · 27. [1 p
populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias,
Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva organismi
Seda tähistatakse G või Y g=kasv/toiduvõtt või G/G+R Kogu efektiivsus = (Yg)n Lagunemisprotsess Kaod, mis põhjustab hingamine tuleb alati maha arvestada. Kõik organismid ei kasva võrdselt. Toiduvõrgul on ka teine algus; toiduahel, mis algab detriitsest ainest. Põhirolli lagunemisprotsessi juures mängivad bakterid ja algloomad. Protsessi käigus tekib CO2, lämmastik ja fosfor. Seda nimetatakse siis (re)mineralisatsiooniks. Detriidi seletus: enamus meres elavaid organisme vabastavad lahustunud orgaanilisi aineid. Lagunemisprotsess algab orgaanilisest tahkest ainest. I etapp: konventeeritakse lahustumatu, mittediffundeeruv (tselluloos, proteiinid, rasvad) madala molekulaarkaaluga aineks rakuväliste hüdrolüütiliste ensüümide abil (ka tuntud kui seedeensüümid). II etapp: enamus hulkraksete puhul tungivad ained tänu diffusioonile läbi maoseina
Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri. Ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud ning liikumiseks kasutatakse kiiri. Nad on detriidi või laibatoidulised, harva filtraatorid. Neil on üsna ruumikas sool, kuid puudub pärak. KLASS MERISIILIKUD Keha on kas rohkem või vähem lamedaks surutud kera kujuline. Paiknevad suuga vastu merepõhja. Keha katab nahk. Selle alla jääv jäik lubiplaatidest skelett, millest ulatuvad välja mõnel juhul isegi väga pikad ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest
Kõrge produktsiivsus on võimalik looduslikes ja kunstlikes ökosüsteemides seal, kus abiootilised (eluta loodusest põhjustatud) tegurid on soodsad. Ning eelkõige seal, kus ökosüsteemi siseneb väljaspoolt peale päikeseenergia veel lisaenergiat. Nt teatud liiki troopilised vihmametsad – lisaenergia andjaks tuul ja vihm. Suudmealad – jõe voolu energia ja tõusuvee energia – vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitainerikast vett toitainete poolt vaesustunud veega. Haritaval maal – kütuse energia (masinad), inimeste ja loomade töö (toidust saadud energia). Eestis nt delta roostikud, segametsades ja okasmetsades. Madal produktiivsus nt kõrbetest. Eestis nt liivaluidetel. 16.NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. NPP = Netoprimaarproduktsioon - alus heterotroofide eksisteerimisel. Produtseerivad foto -ja kemosünteesivad organismid.
Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- kesktoiteline on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Eutrofeerumine- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniiste ainete lisandumise ja akumuleeruvuse tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koossaisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel.
Toitumisahel e. toiduahel ·Toiduenergia ülekandmine primaarprodutsendilt(roheliselt taimelt) mitut järku tarbijatele iga ülekande kasutegur10-20% ·max. võimalik4-5 etappi(ahela lüli) mida lähemal on organism ahela alguseni, seda rohkem jõuab temani primaarprodutsentide poolt fikseeritud energiast. taimedest ühesuguse arvu etappidekaugusel olevad organismid on samal troofilisel tasemel Veekogu toiduahelate komponendid ·Primaarprodutsendid ·Taimtoidulised loomad-herbivoorid ·Detriidi ja bakterite tarbijad ·Kiskjad ·Orgaanilise aine lagundajad ·Fütoplankton- (fütoplankton, väävlibakterid, veetaimed)peamine toiduahelate alglüli koosneb põhiliselt mikrovetikatest paiknevad ülemises veekihis,kuhu ulatub valgus ·Makrovetikad(mänd-ja pruunvetikad)ning kõrgemad veetaimed madalates veekogudes küllaltki olulised ·Anaeroobsed fotosünteesivad bakterid väävlibakterid anaeroobses vees, kuhu jõuab valgus nende osa primaarproduktsioonis enamasti väike
pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea). Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri. Ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud ning liikumiseks kasutatakse kiiri. Nad on detriidi või laibatoidulised, harva filtraatorid. Neil on üsna ruumikas sool, kuid puudub pärak. 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea). Keha on kas rohkem või vähem lamedaks surutud kera kujuline. Paiknevad suuga vastu merepõhja. Keha katab nahk. Selle alla jääv jäik lubiplaatidest skelett, millest ulatuvad välja mõnel juhul isegi väga pikad ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 15.4
Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: · Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). · Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid; Kooslus koos elavad populatsioonid mingis kohas mingil ajal 1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad
edasi teistesse rakkudesse)- Töötlemine toimub peaajus(kesknärvisüsteemis) Loomade elutegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus 3. Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt loomadelt Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid; toitumine: taimede söömine närides, neelates; lihasöömine (laiemas mõttes): küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne.
Esinevus liigi olemasolu mingil maa-alal (koosluses). Etoloogia bioloogia haru, mis käsitleb loomade ja inimeste käitumist. Põhitähelepanu pööratakse liigiomase käitumise, selle kohastumuslikkuse ja evolutsiooni uurimisele. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eurütopism elupaiga vähevalivus (nt. rändrott). Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed
Bakteriaalsete haiguste korral on näidatud, et kroonilisi haigusi põhjustavad biokile bakterid (ägedate haiguste põhjustajateks on enamasti mittekinnitunud (planktoonilised) bakterid). Biokiles olevate bakterite kasv on aeglane ning need on biokile tõttu resistentsed ravimitele. Esineb ka ,,uinuvaid" vorme. Aeg-ajalt biokile bakterid ,,aktiveeruvad" ja võivad põhjustada haiguste ägenemist. Biokile näited: Hambakatt Kiled taimeosakestel ja detriidi veekogudes Veepuhastusseadmete aktiivmuda helbete pinnal olev biokile Biokile mullaosakeste pinnal Biokile taimejuurtel Biokiled veeni- ja põiekateetritel Biokiled kunstlikel südameklappidel ja kunstliigestel Pinna konarlikkus mängib biokile moodustumisel rolli. Siledad pinnad on paremini biokilest puhastatavad. Kui pind on kaua puhastamata, siis bakterid sünteesivad palju 39
Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eesti järvedest ligi 40% on rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides
SAMAMOODI ENERGIAGA, 10% ÜLEMISELE ja arvudega. Energiapüramiid Biomassi püramiid Inimese lihaskude juurdekasv 34,7 kJ Produtseeritud vasikaliha 5*10(3) kJ Produtseeritud lutserni 62,4*10(3) kJ Päikese energia 2,64*10(8) kJ 111. Laguahel Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduah el, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva
annaabi.ee 
