Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb
Energiasambad võivad ulatuda kuni 20 meetri piiridesse. Asukoht ei ole neil stabiilne ega eksisteeri igavesti. Energiasamba energiaväli võib olla harmoniseeriv, hajuv, agressiivne, positiivne või negatiivne. Viibimine energiasamba energiaväljas mõjutab inimese energeetilist seisundit sõltuvalt välja omadustest. Ta võib korrastada kui ka üle doseerida inimese energiavälja, suurendada isiku tunnetusvõimet, aidata saavutada kosmilist ühtsustunnet, aga ka mõjuda destruktiivselt keha energeetilisele süsteemile ja vaimsele seisundile. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Absorptsioon http://docs.google.com/gview?a=v&q=cache%3Am_Oq-lWybTUJ%3Awww.energo.ee%2Fpublic %2Farticle5.pdf+elektriv%E4li+inimeses&hl=et&gl=ee http://www.koolielu.edu.ee/112/112/44.htm
Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maastike iseregulatsioon, aatomite migratsiooni tagasisideme mehhanism, mis määrab ära maastike terviklikkuse ja kvalitatiivse omapära, iseregulatsiooni endagi. 2.Mis seob maastike komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega
põhinevaid suhteid. Sotsiaalset dimensiooni ületähtsustades võib juhil olla keeruline anda väljakutsuvaid tööülesandeid, suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. Võimumotivatsioon. Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. MASLOW INIMVAJADUSTE TEOORIA Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist
väljakutsuvaid tööülesandeid, suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. · Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi.. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. (Mägi 2011)
Sotsiaalset dimensiooni ületähtsustades võib juhil olla keeruline anda väljakutsuvaid tööülesandeid, suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi.. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. 13. Ootuste teooria (Porter, Lawler) Viitab eriti töötaja rahulolu ja töösoorituse vahelisele seosele
esmapilgul tundub ka põhjus olevat selle info hankimiseks. Lojaalsus on truudus ja ustavus. Healt sekretärilt oodatakse lojaalsustnii juhi kui firma suhtes. Püüab alati näha asju poole pealt jagab firma eesmärke ja prioriteete. Lojaalsus puudutab eriti oluliseks, siis kui tegemist on kriis või konfliktsituatsioonidega. Tõeliseks lojaalsuse proovikiviks on sekretäri ja juhi konfliktid. Oluline on, et juhi abi ei hakka käituma destruktiivselt ning firma ja sealhulgas ka iseenda huve kahjustavalt. Destruktiivset käitumist iseloomustab soov teisele poolele võimalikult palju kahju teha või kätte maksta. Usaldus tekib kogemuse pinnal. Suhetes üldse on oluline teada, kuidas meie kolleeg erinevates olukordades käitub või tegutseb ning kas tema käitumine on stabiilne ja sõltumatu hetkemeeleoludest. Oluline on ka usaldatavus tööasjades. Hea sekretär on täpne tööasjades ja täidab oma tööülessanded õigeaegselt.
võistluslikke olukordi ja soovivad vastastikusel mõistmisel põhinevaid suhteid. Kuuluvusmotivatsiooniga inimesed ümbritsevad end sõprade ja meeldivate inimestega. Võimuvajadus – tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.
Allasurumine, eitamine, häbi, enesesüüdistamise, viha, depressiivsus, ärevus* *Häirunud mõtlemine *Iiveldus, une- ja söömishäired, seksuaalfunktsioonide häired, lokaalsed valud Vältimise faas *Ollakse hõivatud kõikvõimalike tegevustega, et vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid *Välditakse traumast rääkimist, surutakse alla vihatundeid,koormatakse end tegevustega, välditakse kallaletungi meenutavaid kohti ja inimesi, käitutakse destruktiivselt(ennasthävitav- alkohol,narkootikumid, riskialdis) Lahenduse leidmise faas *Saab selgeks, et varasem püüd traumat tõrjuda on olnud tulutu *Ollakse valmis trauma läbitöötamiseks *Räägitakse trauma mõjust oma elule, saavutatakse kontrollitunne enda ja oma elu üle, vabanetakse enesesüüdistamisest, töötatakse läbi traumaga seotud tunded. Emotsionaalsed reaktsioonid,mis võivad kaasneda: *kõrgenenud hirmutunne *tujukus, kerge ärrituvus *Segadus
partneri poolt (Kultuuriliselt universaalne; kes esitab palve: kaasaegses peres naine, tradits mees; palvete esitamise viis on kultuuriti erinev; Lääne kultuuri naine ja ida kultuuri mees (Pakistan) esitab nõudmise ennast kehtestavalt; pakistani naine- mitteendkehtestav; selline käitumismudel kandub noorukitele ning mõjutab lähisuhteid peres, kui nooruk esitab nõude ja vanem tõmbub tagasi, siis nooruk on õnnetu peresuhetes ning see mõjutab nooruki suhteid peres destruktiivselt 4. Negatiivse ja positiivse interaktsiooni määr paarisuhetes- kui paar püsisuhtes ja rahulolevad siis 5:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord, kui õnnetud siis 0,8:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord probleemilahenduse diskussioonides. Tõrjutus romantilistes suhetes Tõrjutuse vormid paarisuhtes: 1. Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale. Tavaline kogemus nii noorukieas kui ka täiskasvanuea algul.
juhil olla keeruline anda väljakutsuvaid tööülesandeid, suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist.
Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt looduslike, bioloogiliste protsesside kaudu ja b) teisalt inimese mõistusliku vabaduse vahendusel. Seega peab inimene ise lahendama järgmised küsimused: 1 otsustama ise oma elu üle, 2 nõudma oma surma teistelt,
taimparknahaga neelab parkimata nahk (pärgament), kroompark ning maarjasparknahad vääveldioksiidi tunduvalt (kuni 10 x) vähem. Lisaks paberile ning nahale mõjub vääveldioksiid kahjustavalt ka fotode kujutisele ning alusmaterjalile, aga samuti ka näiteks vahapitseritele Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija. Lämmastikoksiidid pôhjustavad ka tselluloosi, fotomaterjalide ning erinevate värvainete oksüdatsiooni. Lämmastikhape toimib äärmiselt destruktiivselt kõikidesse materjalidesse. Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid. Mõjub halvasti ka rauale, hõbedale, vasele. Hoonetes on osooni eluiga väga lühike.
Vôrreldes taimparknahaga neelab parkimata nahk (pärgament), kroompark ning maarjasparknahad vääveldioksiidi tunduvalt (kuni 10 x) vähem. Lisaks paberile ning nahale mõjub vääveldioksiid kahjustavalt ka fotode kujutisele ning alusmaterjalile, aga samuti ka näiteks vahapitseritele Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija. Lämmastikoksiidid pôhjustavad ka tselluloosi, fotomaterjalide ning erinevate värvainete oksüdatsiooni. Lämmastikhape toimib äärmiselt destruktiivselt kõikidesse materjalidesse. Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid. Mõjub halvasti ka rauale, hõbedale, vasele. Hoonetes on osooni eluiga väga lühike.
Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega
Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega
Kui ollakse ühe organisatsiooni liikmed, siis kaotajapool võõrandub selle tulemusena koostööst ning talle hakkab olema ükskõik mis toimub, sest niikuinii teda ei kuulata. Samas näitavad uurimused, et ebavõrdse võimusuhte nõrgem osapool on potentsiaalselt agressiivne nõudmaks võimaluse korral isiklikku revani. Konflikti arenedes on võimuta jäänud inimestel kalduvus käituda vaenulikult, kibestunult ja destruktiivselt. Konstruktiivse lahendusena soovitatakse võimusuhte nõrgemale osapoolele väljendada oma soove ja seisukohti selgelt, kuulata ära ka tugevama osapoole seisukohad, jääda kõigele vaatamata oluliste isikutega emotsionaalselt seotuks. Pole suhteid, milles võimu ei rakendataks. Tegelikult meil isegi puudub võimalus suhelda võimu kasutamata. Ainus, mida saame teha, on valida, kas kasutada oma võimu ülesehitavalt või lammutavalt
Selle protseduuri ebaõnnestumise korral tekib meil info tohutu ülekoormus, mille tagajärjeks on täielik kokkuvarisemine · Epstein & Meier (1989) märkisid, et on raske leida inimeste universaalseid toimetulekukäitumisi või nende stiile, mida Lazaruse teooria eeldab. Epsteini teooria kohaselt tulevad stressiga tõhusamalt toime need inimesed, kes probleemide tekkimisel mõtlevad konstruktiivselt ning rohkema stressi all kannatavad destruktiivselt mõtlevad inimesed · Epsteini kognitiiv- kogemusliku minateooria (CEST) kohaselt on inimestel kolm igapäevaeluga toimetulekut tagavat süsteemi: ratsionaalne süsteem, mis jämedates joontes vastab kooli-intelligentsusele ja ennustab inimese õppimishindeid kogemuslik süsteem, mis tagab hea vaimse ja füüsilise tervise, head suhted ja edu tööl assotsiatsionistlik süsteem, mis avaldub muutunud teadvuseseisundite korral
erinevate varguste liigitamine. Surmanuhtluse piiramine, hakati rakendama eluaegset sunnitööd. Reformiti karistuse kandmise süsteemi. Auburni süsteem- vaikuse nõue, eraldi kambrid. Londonis loodi oma nõuetele vastav politsei alles 1830ndatel aastatel, varem väga nõrk. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos nähtud vaid kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19.saj hakati mõistma, et keskkond võis mõjuda destruktiivselt ja kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Reformistidel kättemaksuteooria. Baieri kriminaalseaduse autori Anselm von Feuerbachi juhitud koolkond lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta (1813.a). Karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus sai otsustavaks sammuks modernse ühiskondlik- preventiivse mõttekäigu suunas, milles rakendatakse nii individuaalseid kui ka sotsiaal-psühholoogilisi meetodeid.
Teisel pool eesriiet me näeme selgelt hirmu vaimset ülesannet teie reaalsuses. Seepärast palume me ikka ja jälle ärge mõistke kohut. Palun ärge mõistke endas, ega ükskõik millises teises olendis, hukka hirmu ja pimedust, mida see endas kannab. Te kõik olete loodud armastusest ning armastusse pöördute te ka tagasi. Sisenedes ego südameks muutumise teise etappi, tuleb teil esiteks läbida enesesüüdistamise periood, mille käigus võite te käituda destruktiivselt. Võib tunduda, et selle asemel, et liikuda edasi toimub tagasilangus. Sellel hetkel asute te ohtlikul pinnasel ego ja südame vahelisel asustamata territooriumil. Te teate, et peate vabanema vanast, kuid ei suuda veel uut vastu võtta, seepärast kipute te langema endasüüdistamise ja ebakindluse küüsi. Pöördepunkt jõuab kätte siis, kui te lõpetate enda süüdistamise, kasvõi natukeseks ajaks. Vaid siis, kui te olete valmis ennast vaatama huviga ja
kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus
mis ahendab tähelepanu ja suunab indiviidi otsustama kiireima ja lihtsai- ma lahenduse kasuks. On mõistetav, et teatud liiki automaatsete tegevuste puhul on sellisel otsustusel isegi positiivne tähendus ja seega väline moti- veerimine igati õigustatud. Keerulisemaid mõtlemisprotsesse ja kõrgeimal tasemel metakognitsiooni kaasavad intellektuaalsed ülesanded kuuluvad arvatavasti just sellesse kategooriasse, mille lahendamise edukusele ja huvi püsimisele mõjuks väline motivatsioon destruktiivselt. Seesmise motivatsiooniga seoses on uurimuste tulemused näidanud paraku aga ka vanuse suurenemisega kahanevat soovi osaleda intellektuaalses tegevuses lihtsalt lõbu pärast – seda on ilmselt õpetajad ja lapsevanemad märganud eriti keskastme klassides. Koolipraktikas ja koduses kasvatuses on tavaline, et välise motivat- siooni kasutamisega püütakse kompenseerida seesmise motivatsiooni puu-
Aristoteles Hetkeks ma mõtlesin, et nad veavad mind ninapidi. Kuid ei – nad ei teinud seda. Nad andsid endast kõik, et aidata. jätkab siit ja väidab, et meie vihases „käitumises“ on „valiku“ element. Ta seostab valiku sellega, kui kasulikult/kasutult, kui konstruktiivselt või destruktiivselt me oma viha väljendame. Nördimus Ma ei soovitaks siiski kunagi sellises olukorras peatuda, sest ma tean, et võinuks minna palju ja viha on ühisel skaalal ärrituse, raevu ja isegi vägivallaga. See on emotsioon, millega me peame hullemini, kui ma oleksin hakanud kõva meest mängima.
annaabi.ee 
