suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157
Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata (PSJKS § 15) Individuaalkaebused • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud • Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: - isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus (PSJKS §-d 16, 17 ja 18);
on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.Kohtunike
Proportsionaalsed valimised Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“
ministri ja riigisekretäri allkirja. 13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? Riigikohus 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult
Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ja väike riigivapp on riigivõimu tunnus. 7.2.1 Suur riigivapp Joonis 2. Eesti Vabariigi suur riigivapp. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi (vt joonis 2) garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise kirjadel ning isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garatiimärgina. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike 12
Artikkel 44 1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poolt denonsseerimisteate saamise päevast. Artikkel 45 Kui pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osutub, et konventsiooniosaliste arv on denonsseerimise tagajärjel viiest väiksem, siis kaotab konventsioon jõu päevast, mil jõustub viimane denonsseerimistest. Artikkel 46 1. Iga riik võib ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi hoiule andmisel või igal ajal hiljem teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega, et käesolev konventsioon laieneb kogu või osale territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab.
hääletamisele. Kolmandal lugemisel saavad muudatusi ja parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Kolmandal lugemisel tehakse lõplik otsus kiiremini. Seaduse kuulutab välja president, või saadab selle Riigikogusse tagasi. Millistes küsimustes ei saa seaduseelnõu panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Mis saab edasi kui Vabariigi President on Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutanud? Seadus avaldatakse ,,Riigi Teatajas" Millal EV vastu võetud seadus jõustub? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Millised on parlamendi otsese ja kaudse kontrolli vormid täidesaatva võimu üle?
eirnevad? Carter ütles, et peame võtma neid samamoodi nagu teisi leppeid, sama tähtsana. Reservatsioon? Kas on võimalik n-ö tagasivõtta oma allkiri mingilt konvilt? Kui oled ühinenud, siis kas saan tagasivõtta selle? Nii ja naa, mõnedel saab mõnedel mitte. Denonsseerima ehk lepingust väljuma on rahvusvahelise-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused. NB ! Juhul kui leping ei sisalda sätteid lepingu denonsseerimise kohta, tuleb järgida rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklit 56, mille kohaselt: 1. Leping, mis ei 11 sisalda sätteid selle lõppemise kohta ja mis ei näe ette denonsseerimist või lepingust väljumist, ei kuulu denonsseerimisele ja sellest väljumine on keelatud, kui ainult: a) ei ole kindlaks tehtud, et osalised kavatsesid lubada denonsseerimise või väljumise võimalust; või b) lepingu iseloomust ei tulene
esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
Rahvahääletus · Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) · Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. · Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki ,,Uldsätted" ; - PS XV peatüki - ,,Põhiseaduse muutmine" muutmine · Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus · Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. · PS ei näe rahvaalgatust ette · Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv
9. Rahvahääletus (liigitused, mis küsimusi peab/tohib/ei tohi rahvahääletusele panna Eestis) V: liigitused: seaduseelnõu, muud riigielu küsimused. Põhiseaduse järgi tuleb rahvahääletus korraldada PS I peatüki XV peatüki ja PSTS muutmiseks. Teistes küsimustes võib Riigikogu otsustada rahvahääletuse korraldada. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 10. Rahvaalgatus V: rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ning otsustamiseks. Tavapäraselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (eelkõige parlamendile), kes peab kas ise küsimustega tegelema
taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 11. Vabariigi President 11.1 Vabariigi Presidendi funktsioonid 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise, Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/ II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» / 1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused; 3) kolmandas jaos - Vabariigi Presidendi otsused diplomaatiliste esindajate nimetamise ja tagasikutsumise kohta, Vabariigi Valitsuse korraldused välissuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeeriumi teadaanded./ III osa - «Riigikohtu lahendid»./esimeses jaos - Riigikohtu üldkogu lahendid;
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. §106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. §107. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 9. Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded: (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele
erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 25. milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna? Eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukoha kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi (§106). 26. kas euro kasutuselevõtu oleks saanud panna rahvahääletusele? Jah. 27. kas ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse oleks saanud panna rahvahääletusele? Ei, rahvahääletusele ei saa panna välislepingute ratifitseerimise küsimusi. 28. kas rahvahääletuse võib määrata ajale peale järgmisi RK valimisi? 4
teatud üksikotsused, mis on tehtud riigi juhtimiseks.(nt. eelarve kinnitamine). Seadusandlik funktsioon on Riigikogu olulisim funktsioon. Riigikogu seadused ja otsused on kohustuslikud , peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Seaduste vastuvõtmine Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. Lisaks otsustab riigikogu rahvahääletuse korraldamise ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise. Seaduslikku menetlust Riigikogus reguleerivad PS kui ka Riigikogu kodukorra seadus. Uue riigikogu koosseisu kokkutulemisega, tuleb algatada uuesti menetlusja löbida kõik etapid. Muud otsused riigijuhtimises Üksikotsuseid teeb riigikogu otsuste vormis. Otsuseid on kahte liiki: 1. Otseselt PS ette nähtud 2. Teised aga mitte Eelarve vastuvõtmine on tähtsaim üksikotsus. Riigikogu kuulutab välja ka erakorralise
põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 9. Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded: (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
37. Rahvahääletuse mõiste ja kasutamine: Riigikogul on õigus panna seaduseelnõud või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastu võetud seaduse kuulutab välja President. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute raifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse korra kehtestab rahvahääletuse seadus (Vastu võetud 13.03.2002. a) 38. Õigusriigi teooria: Ei ole olemas rõigusriigi mõistet. Euroopa Liit kasutas seda väljendit kuid nüüd see taandub. · Roomaõiguse mõistes: elanikkond teab õigusnorme ja jälgib neid vabatahtlikult. Eesti Vabariigis on kõik toimingud paljaõiguslikud. Käitumine on reguleeritud normidega
kuulutama •Hääletamise objektiks võib olla: -seaduseelnõu -muu riigielu küsimus. •Ainult rahvahääletusel saab muuta: -PS I peatüki –„Üldsätted“ ; -PS XV peatüki -„Põhiseaduse muutmine“ muutmine Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): -eelarve; -maksude; -riigi rahaliste kohustuste; -välislepinguteratifitseerimise ja denonsseerimise; -erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; -riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1.piiratud on rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. 2.4 Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus
sest paljud välislepingud on otsekohaldatavad, s.o neid kohaldatakse siseriikliku seaduse asemel. Välislepingu ratifitseerimisel ja denonsseerimisel teostab Riigikogu seadusandlikku funktsiooni, sest välislepingud muutuvad Eesti õiguskorra osaks ja Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud omavad prioriteeti Eesti seaduste ees. Välislepingu ratifitseerimise vormistab Riigikogu seadusega. Erikorda välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seaduste vastu võtmise jaoks pole kehtestatud. Vastav erikord pole aga mõeldamatu. Riigikaitse alal Riigikogu: 1) ) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 2) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 104. Mida kujutavad endast Riigikogu avaldused, pöördumised ja deklaratsioonid?
järgmise formaalselt mõistetud seaduse määratluse: seadus on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega sätestatud korras vastu võetud iga seaduse vormis ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. Need võivad olla nii õigusnormid kui ka üksikettekirjutused. Põhiseaduse § 106 kohaselt ei saa rahvahääletusele panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Seadus materiaalses mõttes on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme. Seadus formaalses ja materiaalses mõttes on sageli kattuvad mõisted. Reeglina võtab seadusandlik organ (parlament) vastu seaduse vormis õigusakte, mis sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Kuid mitte alati ei lange seadus materiaalses ja formaalses mõttes kokku
järgmise formaalselt mõistetud seaduse määratluse: seadus on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega sätestatud korras vastu võetud iga seaduse vormis ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. Need võivad olla nii õigusnormid kui ka üksikettekirjutused. Põhiseaduse § 106 kohaselt ei saa rahvahääletusele panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Seadus materiaalses mõttes on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme. Seadus formaalses ja materiaalses mõttes on sageli kattuvad mõisted. Reeglina võtab seadusandlik organ (parlament) vastu seaduse vormis õigusakte, mis sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Kuid mitte alati ei lange seadus materiaalses ja formaalses mõttes kokku
Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on kõikidele riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus. Enamikul juhtudel esitab eelnõud Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusele esitavad seaduse eelnõusid ministeeriumid, kes peavad need enne omavahel kooskõlastama. Vabariigi Valitsuse istungil osalevad sõnaõigusega õiguskantsler ja riigikontrolör, kelle
annaabi.ee 
