Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esindusdemokraatia, klassivanem, internet, demokraatiaga, otsedemokraatia, esindusdemokraatiat, otseseks, vastandiks, võimust, kuulnud, väidet, kõiges, demokraatlikus, esiplaanil, ühishuvid, tahe, demokraatias, lühikeseks, tervislikud, uhkust, rahvahariduse, traditsioon, kerkinud, asjal, tehnoloogiad, otsustusprotsessis, liberaalne, osalejate...................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia..................
järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org).
ülekantava meetod. Majoritaarne valimissüsteem: Nende puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enam hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kandidaate esindanud parteide jaoks kaotsi. Praegu kehtib selline valimissüsteem USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda
Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese
"madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui
parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2
võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu
põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid)
valitseja(d), inimeste vahelistes suhetes valitsevad reeglid ning on olemas teatav organisatsiooniline korraldus teenimaks kollektiivseid vajadusi. Kui rääkisime riigi definitsioonist, et tegemist on territoriaalselt piiratud suveräänse üksusega ning seega on kõik riigid õiguslikus tähenduses võrdsed, kuid tegelikkuses selline võrdsus ei toimi. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. (nt: selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelikult aga ei anna Venemaa peaaegu kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele). Suveräänsusega on seotud ka territoriaalne puutumatus – riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust ja on seetõttu kohati üsna hägune mõiste (nt piirivaidlused, USA
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivaduusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. · Poliitiline filosoofia on olnud arenev. · Paljud inimest ja ühiskonda puudutavad küsimused on aegumatud, mistõttu ühiskonna mõistmiseks tuleb neid taas küsida. · Varasemad vastused aitavad mõista ka tänast ühiskonda. Miks tekkis poliitiline filosoofia vanas-Kreekas? Poliitiline filosoofia eeldab: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal- kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud
Minu joonistamisalased võimed olid vaieldamatud just need olid mu isa jaoks üheks argumendiks panna mind reaalkooli. Kuid isa ei lasknud isegi tekkida mõttel sellest, et see võiks saada minu elukutseks. Vastupidi! Kui ma esimest korda, lükanud tagasi isa lemmikidee, küsimusele, kelleks ma ise tahaksin saada, ütlesin kunstnikuks, oli isa vapustatud ja äärmiselt löödud. "Joonistajaks? Kunstnikuks?" Talle näis, et ma olen hulluks läinud või oli ta valesti kuulnud. Ent kui ma täpselt ja selgelt kinni- tasin talle oma mõtet, viskus ta mulle tema iseloomule omase otsustavusega kallale. Sellest ei või juttugi olla. "Kunstnikuks? Ei, ei iialgi, kuni ma elus olen!" Kuid kuna poeg oli muude joonte hulgas pärinud isalt ka tema kangekaelsuse, kordas ta sama ot- sustavuse ja kindlusega oma isiklikku seisukohta. Kumbki pool jäi oma juurde. Isa jäi oma "ei iialgi"-le kindlaks ja mina teatasin veel kord, et "tingimata saan".
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
annaabi.ee 
