1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj
Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja
· AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim · Antiikdemokraatia on otsene demok · Massi e osalusdemok:rahvakoosoleku vormis massiaktsioonid · Tänapäeva demok on esindusdemokraatia · Tuginemine põhiseadusele · Rahvas on kõrgeem võimu kandja · Võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 9. Polüarhia mõiste selgita Kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuÜKga demok vorm, kus võim on hajutatud
Tänapäeva demok ühiskonda isel. *Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, *kodanikuvabaduste *kodanikuõiguste olemasolu Enne I ms oli demok riike Eur vähem kui mittedemok 1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus
võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, kogus jõudu demok. liikumine varsti sai vabariik tehnika konveier toot. 1. lend vennad zeppelinid tsepeliiniga, wrighti lennuk pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933)
a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980.aastad->võimul kristlikud demok, juht Helmut Kohl[Saksamaa ühines, Berliini müür lammutati]. Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit. 3) Saksamaa-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Isel: SLV oli parlamentaarne vabariik.Varem kutsuti Saksamaa Föderatiivseks Vabariigiks. Riigipea->president, 5.a. Valitsuse juht,riigi liider oli tglt kantsler. SLV parlamenti nim Bundestagiks. 8. SLV majandus. V: *Pärast II MS valitses kaardisüsteem toiduainetele. Uute ideedega tuli välja K.Andenauer- sots
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu)
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste
Mõjud:looduse ja keskkonnatasakaalu ohustamine tootmise/tehnoloogiaga. Heaoluühiskond saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Püütud on luua võrdsed tingimused heaoluks. Tekkeaeg: Saksamaa 1880 ja põhja-eur. 20. algus. Riigi küllaldane sissetulek(tulumaks+muud maksud,varad,turism). Tekkepõhjused: 1) tööstusühiskond seab riigile uusi ülesandeid(haridus,töö,meditsiin,elukohad,pendsion) 2) demok. Ja kodanliku ühisk. kujunemine(inimestega arvestamine) Ülesanded: 1)sekkub majandusse ja tulude jaotamisse 2)pakub ühishuvesid 3)ressursside ülekandmine(rikkalt vaesele) 4)pool avalikust tulust läheb sots.sfääri vajaduseks Demokraatlik valitsemine 1)võimude lahusus 2)põhiseadusele tuginemine 3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine 4)reg. Vabade valimiste korraldamine 5)õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees 6)vaba ühiskond ja meedia 7)vähemustega arvestamine
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas
Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigpea.USA areng peale 1 MS-arenes kiiresti,alko keeld,valiti uus president,uued töökohad,tõsteti makse,suurenes riigi võlg,1933 tuldi majandus kriisist välja.ajasid iselotsiooni poliitikat.Diktaktuuri tekke põhjused-euroopas levis demok.kriis;kõikkides hädades süüdistati demok. Riigikorraldust;loodeti ühiskonna kiirele arengule.Autoritaarsed riigid:võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte;poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiiratus;tähtsustati väärtusi,ei propageeri vägivalda;rahvas ei saanud juhte mõjutada.
suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus. Sots - Võim rgiis oli 1 kommunistliku partei käes. Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus.
neljaks(prants.Nsvl.us.ingl?)1949 okt, tekkis kaks riiki;San Fransisco rahuleping;Külm sõda; raudne eesriie;S astus NATOsse.1956-85täielik külma sõja periood;võidurelv.1985-2000. NSVL varises kokku; tekkis demokraatlik Euroopa;tekkisid riigid;solidaarsus+Õpikust 1pg. Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K
parlamentaarne- Est, Lät, Leedu, Swe, T'seh, Saksa, 'Sveits, SB. Rahvas} parla} presid. Presid kõrgeim riigikaitsejuht, vajadusel kuulut välja mobilisatsiooni, sõjaolukorras allub talle osteselt kaitseväejuht, riigi visiitkaart, ol suhtlusoskus, keeled, ül: määrab peaminist kandidaadi, kinnitab seadusi.PROPAGANDA: masside mõj, Goebless natsi saksa prop.minister-õpetatud printsiip-meie ja nemad(negat) vastandamine. nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2)
Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) FAsISTLIK ITAALIA Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fasistide liikumine, juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdetakse erakapitali kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate järgi. Tuleb arvestada avalikus. ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise, keskk.hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada. Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse. 1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü
Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga
Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada eesmärk. Eesmärgid võivad sisalda )oskusi, keha võimekust, teadmised,isiklikud ja sots oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja valdkondade lõimimine õppe- ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted- 1.lapse indiv ja rengupotentsiaali arvetamine 2 lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvaj rahuldamine 3loovuse toetamine 4mängu kaudu õppimine 5humaansete ja demok suhete väärtustamine 6arengut ja sotsialiseerumist soodustava kk loomine 7 lapsele turvatunde, eduelamuse tagmine 8üldõpetusliku tööviisi raknedamine 9kodu ja lasteasutuse koostöö 10eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäradega arvestamine. Integratsiooni lähetalused: *üldõp vaimen isa eestis oli JOHANNES KÄIS tema idee oli et õppeained oleks oma vahel seostatud ja koonduksid peaasjalikult koduloolise teema ümber.
sellesse pahameelega. Islamirevolutsioon Iraanis-1979.a. .. 1960.a anti naistele meestega võrdsed õigused, teostati maareform,arendati tööstust, moderniseeriti tervishoiusüsteem ja haridus, talupojad suundusid linna. 1970.a tekkis rahulolematus mis muutus vastuhakuks mida juhtis homeini. Sahh loobus võimust. Homeini tuli kodumaale tagasi ja iraan kuulutati islamivabariigiks. Tema eesmärk oli taasada sajandeid tagasi olnud elukorraldus. Kehtestati demok kuid võim kuulus homeinile, kuid peagi saadi aru et kehtestatud on diktatuur. Rahval sunniti loobuma läänelikest kommetest.Iraani välispoliitika muutus agressiivseks.islami fundamentalism- äärmine konservatiivsus, moslemite õiguste täpne järgimine,sõjakas sallimatus läänemaailam vastu. Watergate´i skandaal-1974.a nixoni teadmisel oli paigutatud watergate hotelli pealtkuulamisseadmed. Tekkis skandaal. President lahkus ametist.tuli veel välja
oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a
Saj algul: · 1830-1913 suurenes SKT 1 in kohta üle 2x · Maj oli kiirem ja ebaühtlasem kui kunagi varem · Turundussuhted muutusid tähtsamaks ja riiklik reg taandus · Raudteede võrk, sadamate ja kaubandusfirmade areng · Maailm globaliseerus · Inglismaale jõudsid majanduslikult järele usa ja saksa · Uued tööstusharud saksas, eksport kasvas kiiresti, kaubalaevastiku areng Ühiskondlikud liikumised 20. Saj algul: · Ka kõige demok ühisk olid seesmistes vastuoludes · Tööandjate ja tööliste võitlus terve 19 saj, kasvas vahel kodusõjaks, 20 saj taas pingeline · Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: - Revisionistid, Marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada järk-järguliste ref - Vene enamlased, ainus tee sots-le vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine - Tsentristlik suund, püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed otsida, enamlased ründasid
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus
ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2
4) Põhiseaduse väljakuulutatud õiguste ja vabaduste aga ka inimõiguste reaalne tagamise mingi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide tunnustamine ja austamine. 5) Õigusele rajaneva seadusele ülimuslikkuse nõude elluviimine. Kõik seadused ja neist madalama jõuga alluvad seaduse lättele. 6) Seaduslikkuse põhimõtete ,riigiorganite, ametiisikute ja kodaniku käitumise-käitumus vastavus õigus normide sätetele. 7) Demok. Õiguse mõistmine sõltumata kohtu poolt ja igale isikule õiguse kaitsmine tagatud. 8) Inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt. ! Nendest tunnustest lähtudes määratakse õigus riik järgmiselt: õigus riik on selline õiguslik korraldus, mis tegeleb indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse, riigi ja indiviidi võedõiguslikkuse. Politseiriik Riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei
kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel. Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast. Abraham Lincoln- USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“. Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan?:
populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda
kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes
k 8 Eesel + - 0 0 Täkk + - + + Mära + - - + Puder - - ? ? Demok - - ? ? raatia Esimesed viis rida inimese kohta käiv tähendusväli. Palju probleeme. Prototüüpanalüüs Tekkis seoses komponentanalüüsi probleemidega. Prototüüp default. Sõnade tähendused võivad omavahel kattuda, neil on keskosa e prototüüpne esindaja ja perifeeria (perifeeria kõik prototüübi omadused ei ole õiged või ei tule esile). Nt mööbel: prototüübid diivan,
n Diktatuurireziimides revolutsioonid n Valitseva poliitikakursi muutumine: n Teemaseade poliitikakujundamisprotsessis n Erakondade jt poliitiline konkurents valimistel, valitsemisel, avalikes kampaaniates, toetajate motiveerimises ja harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Poliitiline areng Huntington: poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanud stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi
2.Dominantse partei süsteem(üks partei võtab üle 40%häältest,teised nõrgemad) 3.Kaheparteisüsteem(kaks domineerivat parteid,kellest üks võtab üle poole kohtadest) 4.Mitmeparteisüsteem-põhierakondi 3-6 või enamgi a) mõõdukas(töötav)mp.süsteem-3-6 põhierakonda b) äärmuslik mitmep.süsteem-väga killustunud parteimaastik,tihti üle 10 erakonna parlamendis(nt. Sõjaeelne Eesti) Dominantse partei süsteem 1.Demok. süsteem,kuid üks partei võtab reeglina 40% häältest ja reeglina moodustab kõik valitsused. 2. Teised parteid nõrgemad. 3.Reeglina kas ühepartei vähemusvalitsusega või Minimal Winning Coalitions. Näited: Jaapan(Liberaal- Demokraatlik Partei),Rootsi(Sotsiaal Demokraatlik Partei kuni1994a.);Venemaa (Ühtne Venemaa) Dominantse ja Ühepartei süsteemi vahe Üheparteisüst. puhul riik püüab kontrollida riigi majanduslikku,isklikku ja poliitilist elu-totalitaarsus
notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2
1917 eripäraks lätis oli enamuse eriti suur populaarsus ja kiire esiletõus. Enamlasi samastati läti sotsiaal demokraatlikega, 1905 aasta revolutsiooniga samastati seda sots demokr. See kandus üle enamlastele, nendes nähti tõelisi demokraate ja tõelisi kes hoolitsevad läti rahvuse eest. Massiivne propaganda, esindatud loosungid lihtsad ja kaasahaaravad, ,,rahu, leiba ja maad“. Esimene saavutus, võtsid täielikult üle läti sotsiaal demokraatia. Pärast Läti Sots Demok tööliste partei, konflikt viis selleni et enamlased saavutasid enne I MS enamuse ja otsustasid liita venemaa Sotsi Demo Partei. Pärast VR hakkasid enamlased, kohalikke organisatsioone enda kontrolli alla laavutama, vähemlased lahkusid sotsiaal demokraatiast, ja võtsid vana nime Läti Sots Demo Töölis Partei. Enamlaste teiseks võiduks oli revolutsiooni käigus üle võtmine tööliste ja soldatite nõukogude
annaabi.ee 
