Hukkus miljoneid inimesi ning kõik riigid, v.a USA, said kogeda suuri kaotusi. Paljud riigi, eesotsas Saksamaa ja Venemaa, ei olnud rahul sõja tulemustega ning see viiski järgmine maailmasõjani. Versailles' rahulepingut peetakse üheks kõige tõenäolisemaks II.maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta.
Pariisi rahukonverents toimus jaan 19-jaan. 1920 · territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. · Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest · Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. · Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st
Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas
David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a
Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3.reparatsioonid-kõigilt sõjakaotajatelt nõuti sõjakahjutasude hüvitamist 4.kaotajate sõjavägede suurust piirati, mõned relvaliigid keelati (allveelaevad) 5.Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas demilitariseeriti-ei tohtinud luua sõjaväebaasi ega tuua sinna sõdureid. 6.Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 7.Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit.(1.jaanuar 1920 ametlik tegevus, juhtorgan Genfis) Peaeesmärk:1. ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd. Eri aegadel liikmeid 63. Eesti I maailmasõja ajal
Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni
Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Revansistlike meeleolude levik Saksamaal
Punkti '' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. • Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Saksa sõjaväe piiramine: vähendati 100 000 meheni, kaotati üldine sõjaväe kohustus, keelati ehitada ja omada allveelaevu, kidralstaap saadeti laiali. Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud: Franz Ferdinand- Austria-Ungari ertshertsog, kes tahtis muuta riigi kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ning oli I MS ajendiks. Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi
juuni 1919 Saksamaa pidi: · loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi; alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (jäi ilma u 1/8 territooriumist) · pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele · ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust · keelati omada lennuväge ja allveelaevu; piirangud laevastiku suurusele · maksma reparatsioone · Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15ks aastaks Trianoni rahuleping 1920 võitjariikide ja Ungari vahel Ungari pidi: · Loobuma u 70% territooriumist · Armee suuruse vähendama 35 000 · Kaotama sõjaväeteenistuskohustuse · Maksma reparatsioone Saint-Germaini rahuelping 10.september 1919 võitjariikide ja Austria vahel Austria pidi: · Loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile · Lubama, et ei liitu Saksamaaga
juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st
Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti '' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. · Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Saksa sõjaväe piiramine: vähendati 100 000 meheni, kaotati üldine sõjaväe kohustus, keelati ehitada ja omada allveelaevu, kidralstaap saadeti laiali. Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud: Franz Ferdinand- Austria-Ungari ertshertsog, kes tahtis muuta riigi kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ning oli I MS ajendiks. Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi.
jah 1920. Versailles'i rahuleping, kirjutati alla selle lossi peeglisaalis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elassi ja Lotringi, ja veel juppe (kokku võeti ära 1/8 Saksamaa territooriumist). Saksamaa pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, kellest ainult 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati lennuvägi ja piirati laevade arvu. Tuli maksta võitjariikidele reparatsioone. Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks. Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi said analoogsed karistused. KODUSÕDA VENEMAAL: - Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel - Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud - Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned:
juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama
a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil: Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine: Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st
George, USA Th.Woodrow Wilson, Prantsusmaa Georges Clemenceau Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit, kes pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada Versailles' rahuleping (28.06.1919): Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest- Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad, kolooniad. Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla. Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri) Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis sõjaväekohustuste keeld. Kindralstaap keelustati Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu, allveelaevu
Suurbritannia ja Prantsusmaa soov oli need kaks riiki omavahel sõdima panna, kuna nad ei tegelenud ise relvastumisega nii ulatuslikult. Lääneriikide lepituspoliitikat võib nimetada üheks Teise maailmasõja alguse põhjuseks. Sõjaplaanid Saksamaa 1. Saksamaa oli kaotanud Esimese maailmasõja. 2. Pariisi rahukonverentsil koostati Versailles' rahuleping Saksamaaga. See nägi ette: * Saksamaa loovutab 1/8 oma territooriumist; * keelati ansluss Austriaga; * demilitariseeriti Reinimaa; * Saarimaa anti 15 aastaks okupatsiooni alla Prantsusmaale; * Saksamaale pandi peale ulatuslikud piirangud; * kehtestati relvajõudude ülempiir; * kindralstaap keelustati; * keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu; * Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale; * Saksamaalt võeti ära kõik tema asumaad; * otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista (ei saanud kunagi teoks).
a Rahvasteliidu haldusesse · Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad 2. Saksa sõjaväe suuruse piiramine · Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest · Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväe kohustuse ja sõjavägi koosnes ainult vabatahtlikest · Saksamaa kindralstaap saadeti laiali · Neil keelati ehitada ja omada allveelaevu · Tavalist laevastikku vähendati oluliselt 3. Reini jõe vasak kannas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Ansluss keelati (Austria riigi anastamine sakslaste poolt). 4. Reparatsioonide maksmise kohustus Saksamaal kui sõjasüüdlasel oli kohustus maksta reparatsioone, see tähendab korvata kõik võitjate sõja kulutused kuna üldsummas ei jõutud kokkuleppele, siis see tekitas Saksamaal reparatsioonide maksmisel probleeme. Austriaga sõlmiti Saint-Germaini rahuleping 1919 1. Austria pidi loobuma: · Lõuna Tiroolist · Pidi tunnustama Ungarit
· Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see · Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga · Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged, mis viisid II MS-ini · 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase koostöölepingu Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed · 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina)
· 10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt ratifitseerimata, vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale. · Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24. juulil 1923 Entente'i riikide ja Türgi vahel Lausanne´i rahuleping. q Sellega pandi alus Türgi rahvusriigile. q Lõpetati varem kehtinud rahvusvaheline kontroll Türgi rahanduse üle, tühistati välismaalaste privileegid. q Bosporuse ja Dardanellide väinad demilitariseeriti, võimaldati vaba läbisõit kõigi maade kauba- ja sõjalaevadele. q Türgi pidi ära andma mittetürklastega asustatud alad. q Kreekale tuli loovutada Egeuse mere saared (välja arvatud Imbros ja Tenedos). q Itaalia sai Dodekaneesi saared, q Suurbritannia Küprose. q Türgi sai Ida-Traakia. Seal elavad kreeklased repatrieerusid Kreekasse, Kreekas elavad türklased Türgimaale. q Lausanne´i rahu lõpetas ka 1919-1922 aastatel kestnud Kreeka-Türgi sõja.
maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist- 28. Juuni 1919. · Versailles'I rahulepingu tingimused ja peamised otsused- Saksamaa nõrgestamine 1. Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 euroopa aladest: Elsass-Lotring tagasi Prantsusmaale 2. Reini vasak kallas okupeeriti, aprem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3. Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine: Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu, kindralstaap saadeti laiali. 4
lovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased: Elsassi ja Lotringi piirkond Pr.le Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale a Tsehhoslovakkiale. 2. Lisaks kaotas Sak. kõik oma meretagused alad (kolooniad) Marjanne Priidik 12.c klass 3. Reinimaa demilitariseeriti (st sealt viidi sõaväed välja) 4. Saarimaa anti 15. Aastaks Pr. Okupatsiooni alla 5. Sak.le pandi peale ulatuslikud, kuid esialgu määratlemata reparatsioonid (reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale) 6. Kehtestati Sak. relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) 7
Roosevelt suri ja Truman sai presidendiks). UK samal ajal, kui konverents toimus, siis olid parlamendivalimised ja esindaja lendas ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee. Kuna Saksamaa oli kapituleerunud, tuli läbi viia 4D (DDDD) poliitika. Sm tuli Denatsifitseerida (natsism kaotada). Demilitariseeriti (relvastus võeti ära) Sm tuli Demokratiseerida 11 Demonteerimine – ettevõtete sisseseade demonteerida. Ettevõtete sisseseadmine uues kohas + sõjatööstus tuli lõpetada Otsustati välja kutsuda sõjatribunal (et välja selgitada ja mõista kohut sõjakurjategijate üle). Poola ja Sm piiriks sai Oder-Neisse jõgi (siiani piiriks). Ida ja euroopa sakslased küüditati Saksamaale (Poolast ära, Ungarist ära, Tšehhoslovakkiast ära)
ning muutus "jututoaks". · Nn. mandaatmaad (endise Osmani impeeriumi osad ja endised Saksa kolooniad). Washingtoni konverents · USA tõmbus kõrvale, · Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus. · Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine. · Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii) ja Jaapani väed viidi välja Vene Kaug-Idast. · USA sõlmis ka 1920. aastate algul separaatrahud Esimese Maailmasõja kaotajatega (Saksamaaga näiteks 21.08.1921), milles reparatsioone ei mainitud. USA poliitika Saksa reparatsioonide küsimuses · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). · 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas
Nankingi vallutamine oli sõja veriseim vallutus. Seal toimusid piinamised ja rüüstamised. 07.12.1941 - Jaapan ründa USA mereväebaasi Vaiksel Ookeanil - Pearl Hearbouri. Sellega sekkus Jaapan II maailmasõtta. Taheti luua suurt õitsengu sfääri. Jaapan kapituleerus 02.09.1945, kui USA laeval "Missouri" kirjutati alla kapitulatsioonile. USA poolt kirjutas alla kindral MacArthur. USA okupeeris Jaapani. Keiser loobus oma jumalikust seisusest. Riik demilitariseeriti. 1946-1954 - Jaapani valitsuse eesotsas oli demokraatlikult meelestatud Shigeru Yoshida. Juhtis kokku viit Jaapani valitsust. 1947 - võeti vastu uus konstitutsioon. 9 paragraf ütleb, et Jaapan ei tohi omada sõjaväge vaid ainult sisemisi kaitsejõude. See vähendas majanduses sõjaväe kulutusi. Majanduse arengule aitas kaasa ka Korea sõda, kui Jaapan müüs USAle relvi. 1951 - San Francisko konverentsil Jaapan taastas oma suveräänsuse. Konverentsist võttis osa 51 riiki
annaabi.ee 
