Karol Pakkas ET11 Deformeeritav Al sulam Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Duralumiinium on AlCu sulam, mis sisaldab vaske 2,2- 5,7% ja magneesiumi 0,2- 2,7%. Duralumiinium on termotöödeldav ja deformeeritav. AlCu lisatugevuse annavad termotöötlemisel legeerivad elemendid Cu, Mg, Si, Zn. Ta on ka korrosioonikindel kuid mitte nii hea kui 1xxx, 3xxx, 5xxx, 6xxx Al sulamid. Duralumiinium on kerge kuid tugev nii toatemperatuuril kui ka kõrgematel temperatuuridel. Kasutatakse lennukitööstuses, autotööstuses ja liitmike tootmisel.
2. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 3. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 4. perliit 5. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu Tagasiside Õige vastus on: vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu , kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu . Küsimus 10 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AW-AlCu4Mg1 ? Vali üks: 1. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 2. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 3. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 4. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg Tagasiside Õige vastus on: deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg . Küsimus 11 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AlSi11 ? Vali üks: 1
00 Question text Mis on eutektikum? Select one or more: 1. perliit 2. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu 3. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 4. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 5. kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu Question 10 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AW-AlCu4Mg1 ? Select one: 1. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 2. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 3. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 4. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg Question 11 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AlSi11 ? Select one: 1. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisandina 11% räni 2
Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu.
Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal.
· Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. · Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. · Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. · Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. · Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu.
kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Alumiiniumisulamid Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Karastamine suurendab tema plastsust, vanandamine tema tugevust. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel. Vasesulamid Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast
Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida d. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d
b. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida d. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d
lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. · Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas Töö ja energia suunas. · Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib · Vedelikusamba rõhk on võrdeline samba kõrgusega. teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. · Rõhk vedelikes on võrdeline vedeliku tihedusega
2. kõrgusest planeedi pinnast 3. sõltub antud maakoha maapinna tihedusest. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust , millel ta asub või riputusvahendit, mille küljes ta ripub. Kaaluta olek- nimetatakse keha sellist olekut, mille korral keha kaal on 0. Võib tekkida: 1. kui keha hõljub vaakumis(kosmos) 2. Kui keha hakkab langema kiirendusega, mis on võrdne raskuskiirendusega. Elastsusjõud. Elastsed ained-kumm-deformeeritav, võtab tagasi oma esialgse kuju Plastsedained-näts. Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta. Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid.
plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2…3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe – see on nn inkubatsiooniperiood, millel on suur tehnoloogiline tähtsus, sest duralumiinium on sel ajal hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4…5 ööpäeva pärast. Kunstlikul vananemisel (T = 100…200 oC) saavutatakse märgatav tugevuse ja kõvaduse kasv aga juba mõnekümne minuti jooksul Kõvaduse muutus duralumiiniumi kunstlikul vananemisel 130 °C juures; d – CuAl2 osakeste läbimõõdu ruu Vananemisnähtuse mehhanism tundub esialgu olevat küllaltki lihtne: üleküllastunud tardlahusest
äravoolule jahtumisel. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. 4.2. Loetlege faasid Fe-C-sulameis, tooge nende määratlused. · Tardlahus ferriit (F) Fe(C) - süsiniku tardlahus -rauas (K8), C-sisaldus kuni 0,02% temp.-l 727 kraadi, temp. vahemik 0...911 kraadi. Sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Kõvadus toatemperatuuril 60-90 HB · Tardlahus austeniit (A) Fe(C) - süsiniku tardlahus -rauas (K12), C-sisaldus kuni 2,14% temp.-l 1147 kraadi, 0,8% temperatuuril 727. Sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt, mittemagneetiline. Toatemperatuuril laguneb A -> F+T= Perliit · Keemiline ühend tsementiit (T) Fe3C - C-sisaldus kuni 6,67% . Habras ja väga kõva 820HB
Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul
Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Joonistel 1.3. ja 1.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2...3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe see on nn inkubatsiooniperiood, millel on suur tehnoloogiline tähtsus, sest duralumiinium on sel ajal hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4...5 ööpäeva pärast. Kunstlikul vananemisel (T = 100...200 oC) saavutatakse märgatav tugevuse ja kõvaduse kasv aga juba mõnekümne minuti jooksul. Joonis 1.3. Al-Cu sulamite vanandamiskõverad (T=130 °C) ja CuAl2 osakeste lõbimõõt d Joonis 1.4. Duraalumiiniumi vananemiskõverad AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused
54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub
3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine Värvlismetallide: puhaste metallide märgitähises näidatakse metalli tähis ja puhtus. Kõigepealt põhielement, seejärel tulevad legeerelemendid. Alumiinium: Puhas Al ja järgneb alumiiniumisisalduse ehk puhtusprotsent. Alumiiniumisulamite üldtähis A. W – deformeeritav sulam; C – valusulam. K – valamine püsivormi (kokilli); S – liivvormi. Vask: PUHAS Cu ja järgneb sidekriipsuga eraldatud tähttähised (vasemargi iseloomustus). Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent.
Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi
peritektne, eutektne ja eutektoidne tasakaal. Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustab süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse.(isel:ruumkeskenduatud kuupvõre K8, väike tugevus ja kõvadus) Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb kui temp üle 1300*C.(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Ledeburiit – eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147.(isel:kõva ja habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%
Student Response Feedback A. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response Feedback A. betoon, keraamika, klaas B. madalsüsinikteraseid C. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. D. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti Student Response Feedback tõmbeolukorras
suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score:3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student ResponseFeedback A. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida Score:3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student ResponseFeedback
Le+T Le tekib temp-il 1147C ja T temp-il alates 1147C 7). Kahjulikud elemendid terastes? Väävel S (kuni 0,035-0,06%) (tekitab kuumhaprust) ja fosfor P (kuni 0,025-0,045%) (tekitab külmhaprust). 8). Malmide liigitus sõltuvalt C-sisaldusest? · Alaeutektmalmid (2,14-4,3%) · Eutektmalmid (4,3%) · Üleeutektmalmid (>4,3%). 9). Sulamite liigitus TT põhjal? · TT-vad (vanandatavad) sulamid · Mitte TT-vad (mittevanandatavad) sulamid 10). AW-AlCu4Mg2 Al-i deformeeritav sulam, mis sisaldab peale Al-i 4% Cu-d ja 2% Mg-d. 11). 12). Tööriistakeraamika liigitus? Ülikõvakeraamika, lõikekeraamika ja kermised. V variant: 1). Lihtsa heksagonaalvõre tähis, k arv ja baas? H6, k=6, n=12*1/6=2 2). Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on kristallivõre baas? 3). Faasidiagramm polümorfismi korral? 4). Eutektoidstruktuuri faasid, millest tekivad, mis temperatuuril A->F+T (=P), 727 C 5). Eutektmuutus
13. Malmide margitähised Malmide EN margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL – liblegrafiitmalm ehk hallmalm GJS – keragrafiitmalm GJM – tempermalm Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 16 14. AL, CU margitähised Alumiiniumi (Al) margitähis põhineb Saksa tähistussüsteemil, nummerdussüsteem ja oleku tähistus aga rahvusvahelistel ISO-standarditel Deformeeritav AW-Al 99,6 Valualumiinium AC-Al99,5 Vase (Cu) margitähistussüsteem põhineb standardil ISO1190-1, nummerdussüsteem eurostandardil EN1412-1, materjali olekut näitav tähis standardil EN1173 Deformeeritav vask Cu-0F Vaskvalu Cu-C 15. Mitteraudmetallid Mitteraudmetallide eelisteks on: hea korrosioonikondlus, lihtne töödeldavus, head elektrilised ja soojuslikud omadused, kergekaalulisus, värvus. Mitteraudmetallid
..500 C, kestusega 0,5...2 tundi Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui viia lõõmutamine temperatuuril350...450 C 10. Alumiiniumsulamite tähistus. Alumiiniumi ja alumiiniumisulamite margitähistus põhineb Saksa DIN tähistussüsteemil, numbrisüsteem ja oleku tähistus aga rahvusvahelistel eurostandarditel. Deformeeritavad EVS-EN573 ja 2. Valusulamid EVS-EN1780 Näiteid: Margitähis Numbritähis Deformeeritav alumiinium EN AW-Al 99,6 EN AW-1060 Deformeeritavad sulamid EN AW-AlCu4Mg1 EN AW-2024 Valualumiinium EN AC-Al99,5 EN AC- 10500 Valusulamid EN AC-AlSi11 EN AC-44000 Tavaliselt tuuakse alumiiniumi sulami margitähis kandilistes sulgudes tunnusnumbri järel. N: EN AW 5052 [AlMg2,5] või EN AW AlMg2,5 Kasutatakse lisaks USA-AA süsteemil euroliidu tähistussüsteemi tähist EN515 alumiiniumi ja alumiiniumsulamite oleku (töötluse) tähistamiseks
Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega , nagu terastel, vaid vanandamisega. 7.1. Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Tema valmistamise menetluse leiutas 1906. aastal saksa insener Alfred Wilm. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Ta on tugev, kerge, korrosioonikindel ja terasele lähedaste omadustega. Seepärast kasutatakse teda lennukites, kaatrites, allveelaevade ja auto keredes. Duralumiinium on alumiiniumi sulam, mis sisaldab kindlasti vaske (2,2- 5,7%) ja magneesiumi (0,2-2,7%) . Selleks , et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb teda karastada ja vanandada. Eriti tugevad on kaks sulamit:
Ferriit (F) - α-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel α- raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse, ja eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust, on süsiniku lahustuvus α -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni 768 °C. Austeniit (A) on raua ja süsiniku tardlahus; süsinikuaatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Tühikute mõõtmed
Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1
Nende peamiseks puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, sest nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus s.o manomeetritoru pikkus. Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Vastutusrikastel seadmetel (survemahutid, katlaseadmed jne) töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks
sideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeri- tavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist
selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, ferriit 727, perliit 0-727 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke
45% massist). Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega ning tugevam kui ehituskips. Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kipssideaine segamisel veega moodustub plastne segu, mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul kivineb. Kipssideainete kivinemise iseärasuseks on mahu suurenemine ja soojuse eraldumine. Seda protsessi saab jagada: voolavuse periood, kui kips on vedel; tardumise periood, kaob voolavus, kuid materjal on deformeeritav tardumise lõpp – moodustunud on kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kipstoodete kuivatamisel nende niiskussisaldus väheneb ja tugevuslikud omadused suurenevad. Kas kipstooted on vees püsivad? Ei. Kips seob endaga vett, mille tulemusel kips pehmeneb ja laguneb. Kui õhu suhteline niiskus on >60% langeb kipsi tugevus ja toimub pehmenemine.
antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid. 8.Võrrelge mehaanilisi ja vedelik manomeetreid nende kasutamise mugavuse seisukohalt? Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nende peamiseks puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, sest nad sobivad
4. Mõju/vastumõju- Kaks keha mõjutavad teineteis jõududega, mis on võrdvastupidised ja omavad sama mõjusirget. Newtoni 3-s: 2 keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 5. Jäigastumine- Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi puhul ei muutu kui keha lugeda absoluutselt jäigaks. Üleminek deformeeruvalt kehalt jäigale on seotud keha liikumisvabaduse piiranguga. Kui deformeeritav keha oli tasakaalus, siis täiendavate kitsenduste rakendamine ei riku tasakaalu. 6. Jõudude liitmine ja komp lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus, selle telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedel. 15. Jõusüsteemi taandamine punkti Olgu meil ruumis jõud F1;...;Fn, rak punktides A1;...;An. Valisime suvalise punkti O, ehk
paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. - ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) (austenite) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku
Tähis "E" A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides. Deformeeritavad alumiiniumid liigitatakse GOST 4784-74: · kõrgpuhas FL (99,98 99,95% Al) · tehniline FL 000, FL00 (99,8 98,8% Al) Samuti DIN1700 järgi primaarse alumiiniumi margid tähistatakse Al 99,99 Al 99,5 s.o.99,5% Al alla 1% lisanditele arvu ei lisata. E Al elektrotehniline DIN1712 T1 valukangidena DIN1712 T2 deformeeritav Pooltoodete (leht, latt, riba, varras, traat jms) valmistamiseks kasutatavad sulamid liigitatakse termotöötluse põhjal: a) termotöötlusega tugevdatavad ja b) mittetugevdatavad Al, Mg, Mn sulamid. Lisandid (Cu, Si jt.) % Mn, Mg, Fe, Ni Duralumiiniumi (D1, D6, D16 karastamisel vees temperatuurilt 500oC. Järgneb 4-7 ööpäevane vanandamine toatemperatuuril või kunstlikult 100-180oC 2-4 tundi. Peale karastamist on duralumiinium plastne ja seda on võimalik töödelda survega.
temperatuurivahemikus 0...911 °C, teine 1392...1539 °C. _-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel _-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust (tühikute läbimõõt on 0,062 nm, süsinikuaatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus _-rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni Curie temperatuurini, s.o. kuni 768 °C. /-ferriidi kristallivõre on ruumkesendatud kuupvõre nagu _-ferriidilgi, kuid kuna ta eksisteerib tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui _-ferriit (temperatuurivahemikus 1392...1539 °C), siis maksimaalne süsiniku lahustuvus temas on 0,1%
- eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´ Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. - Ferriit (F) - süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8) , väike tugevus ja kõvadus , suur plastsus. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ-
töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeritavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ranipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berulliumpronks sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal.
On plastiline. Kasutatakse mootorite klappide , pumpade korpuste, hammasrataste valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinim, nende sulamid. Vask----puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid pehme ja plastiline. Puhast saadakse elektrolüüdi teel. Hea külmalt töödelda ja korrosioonikindel. Mehaanilisi omadusi saab parandada külmtöötlemise ja lisandite sisseviimisega. Sulamitest on tähtsaim valgevaks ehk messing. Koostis 70% Cu ja 30% Zn. Üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab ple 35% Zn, siis ta on mehaanilislet veelgi tugevam ja kõvem. Sobib detailide vlauks. Pronks on Cu sulamid peamiselt tinaga, aga ka selliste AL, Si, Ni, Be,P. Tiugevad, elastsed ja korrosioonikindlamad. Eriti tugev on berülliumpronks (1,9%Be) suur elektrijuhtivus, kulumiskindel ja külmtöödeldav. Kasutamine: elektrit juhtivad vedurid. Pronksi tugevus on tingitud lisandite pretsipitaatide tekkest. Tähtsad on veel Cu sulmaid mikliga, näit konstantaan-suure takistusega
..1539°C (tabel 2.2 lk 68). -ferriit- on sisendustardlahus, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062 nm, süsiniku aatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0.02%, toatemperatuuril ainult 0.01%. Feriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60-90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni Curie' temperatuurini 768°C. -ferriit kirstallvõre on ruumkesendatud kuupvõre nagu -feriidilgi, kuid kuna ta eksisteerib tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui -feriit(temperatuuri vahemikus 1392°C...1539°C), siis maksimaalne süsiniku lahustuvus temas on 0,1%. Ta ei esine
(töötemperatuurile kuni 350 °C ), kuid halvasti valatavad. c) Magnaaliumid, mille põhiliseks legeerelemendiks on magneesium, suure tugevusega, kuid madala kuumustugevusega (töötemperatuurile kuni 100 °C ) ja halvasti valatavad. Standardi EN 573-2 kohaselt tähistatakse puhas alumiinium sümboliga Al, millele järgnev arv näitab alumiiniumisisaldust ehk puhtusprotsenti, näiteks EN AW-Al 99,7 on 99,7% puhtusega deformeeritav alumiinium (lisandeid kuni 0,3%). Alumiiniumisulamite margitähis vastab sulami põhikoostisele. Esikohal on vajaduse korral näidatud standard EN, selle järel alumiiniumi sulamite üldtähis A. järgnev täht näitab, kas tegemist on deformeeritava sulamiga (W), või valusulamiga (C). Seejärel näidatakse sulami põhikoostis põhikomponendi sümboliga Al, millele järgnevad teiste komponentide tähised nende sisalduse vähenemise järjekorras
olekut näitav tähis EN1173. Malmide margitähistus Näiteid: Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on Margitähis Numbritähis malmide margitähiste sümbolid: Deformeeritav GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), vask Cu-0F CW009A GJS keragrafiitmalm, Deformeeritavad GJM (GJMB, GJMW) tempermalm. vasesulamid CuZn37 CW508L Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad Valuvask Cu-C CC040A 2
Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn. Nagu diagrammilt näha, esineb tahke lahus , mis on TTK võrega. -messing on mehaaniliselt tunduvalt tugevam, kuid ikkagi üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab Zn üle 35%, tekib ka ' faas, mis on RTK võrega ja mehaaniliselt veelgi tugevam ja kõvem, kuid vähem plastiline. Mehaaniline töötlemine detailideks toimub kuumalt. Sobib ka detailide valuks. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al, Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed, korrosioonikindlamad.
Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn. Nagu diagrammilt näha, esineb tahke lahus , mis on TTK võrega. -messing on mehaaniliselt tunduvalt tugevam, kuid ikkagi üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab Zn üle 35%, tekib ka ' faas, mis on RTK võrega ja mehaaniliselt veelgi tugevam ja kõvem, kuid vähem plastiline. Mehaaniline töötlemine detailideks toimub kuumalt. Sobib ka detailide valuks. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al, Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed, korrosioonikindlamad.
kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva metalli kalestumise saamiseks ja algseisus teras peab olema hästi deformeeritav. Seda võib saada tingimusel, et metalli lähtestruktuur kujutab ennast peeneteraline perliit. Patenteerimisel teras algul hoitakse temperatuuril 860 940 0C austeniidi piirkonnas ja siis astmeliselt jahutatakse algul pliivannis temperatuuriga 410 - 550 0C, siis õhus või vees. Kõrgsüsiniku (C = 1,2 %) terase korral austeniseerimisel kasutatakse temperatuur 1100 1180 0C . Jahutamisel pliivannis austeniit laguneb isotermilistes
Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn. Nagu diagrammilt (joon 6-12) näha, esineb tahke lahus , mis on TTK võrega. -messing on mehaaniliselt tunduvalt tugevam, kuid ikkagi üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab Zn üle 35%, tekib ka ' faas, mis on RTK võrega ja mehaaniliselt veelgi tugevam ja kõvem, kuid vähem plastiline. Mehaaniline töötlemine detailideks toimub kuumalt. Sobib ka detailide valuks. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al, Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed, korrosioonikindlamad
Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn. Nagu diagrammilt (joon 6-12) näha, esineb tahke lahus , mis on TTK võrega. -messing on mehaaniliselt tunduvalt tugevam, kuid ikkagi üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab Zn üle 35%, tekib ka ' faas, mis on RTK võrega ja mehaaniliselt veelgi tugevam ja kõvem, kuid vähem plastiline. Mehaaniline töötlemine detailideks toimub kuumalt. Sobib ka detailide valuks. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al, Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed, korrosioonikindlamad.
Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Protsess jaguneb etappideks: · Voolavuse periood · Tardumine, kus kaob voolavus, kuid kujus materjal on plastselt deformeeritav välisjõuga kuni tardumise lõppemiseni- tardumise aeg · Tardumise lõppedes on moodustunud kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb. · Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. 05.05.2014 · Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse
Kusjuures mittepolaarsete molekulide vahel on see ainuke molekulide vaheline vastastiktoime. Dispersioonijõud põhjustavad elektronide liikumisel tekkivad hetkdipoolid. Molekuli polariseeritavuseks () nimetatakse molekuli võimet omandada elektriväljas indutseeritud dipoolmoment, samuti muuta elektrivälja toimel juba olemasolevat dipoolmomenti. Dispersioonijõud on seda suuremad, mida polariseeritavam on molekul. Polariseeritavus näitab, kui kergesti on elektronpilv elektriväljas deformeeritav. Aatomid ja molekulid, mis on pikliku kujuga või mille elektronpilv on ruumis rohkem hajali, on üldiselt paremini polariseeritavad kui kompaktsed ja sfäärilise kujuga molekulid. Reeglina - mida suurem on elektronide arv, seda kaugemal on nad tuumast, seda suurem on polariseeritavus ja seega ka molekulide vastastiktoime. Elektronide liikumine molekulides/aatomites mõjutab elektronide liikumist naabermolekulides elektronide liikumine on korreleeritud. Kvantmehhaanikast tuleneb, et
töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeritavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal.
annaabi.ee 
