. , , . : , ( LastByteRead , RcvWindow , etc) . . CongWin , : CongWing , RcWindow , LastByteSent LastByteAcked <= min ( Congwin, RcvWin) - . : , . : SlowStart : CongWin = 1 , CongWin++ , CongWin . 2 CongWin / 2 , Slowstart and CongWin=1 = W * MSS / RTT(B/s) W - RTT , MSS max segment size, RTT round trip time : 25. UDP user datagramm protocol , . , . , ( «»). , , , UDP , TCP IP . UDP , , . «» , UDP . : TCP , UDP DNS - 8 vs 20 TCP - UDP , UDP . 26. Datagramm and virtuaalahelatega vorgud - , . , . . , . , . : 1) . 2)
allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms
Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks
Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite Rakendus(applicatio järjekorra(nii saatmisel kui vastuvõtmisel), tegevused n) vastuvõtmisel. Transport Juhib kommunikatsiooni:1)süntaks – formaat, keelereeglistik;
Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul. Erinevus transpordikihi ja võrgukihi kanali loomise vahel on see, et võrgukihi puhul on ruuterid otseselt ka kaasatud ühenduse loomisesse, vastupidiselt transpordi kihile, kus ühenduse loomisesse on kaasatud ainult lõpp-punktid. Datagramm võrgud erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27
ip Eksam- Eksaminternet protocol tcp Eksam– Eksamtransmission control protocol udp Eksam– Eksamuser datagram protocol kapseldamine (mis mille sees). TCP/IP Eksammudel Eksam- EksamKeerukam süsteem jaotatud lihtsamateks osadeks – kihtideks Alumine kiht pakub ülemisele teenuseid. Andmeühik PDU(Protocol Data Unit) • Kanalikihi kaader • Võrgukihi pakett (datagramm) • Transpordikihi segment (või datagramm) Teenuse juurdepääsupunkt SAP (Service Access Point). • Kanalikihi LSAP • Transpordikihi port (Päiste detailide kohta ei küsita.) 10 Eksamiks: lahenduvus Eksamteoreetilises Eksamja Eksamtavamõttes, mis on lahenduvad Eksamülesanded. 1. Lahenduvus Eksam- Eksamehk kas üldse ülesannet saab lahendada 2
Datagrammvõrgud erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad pakettid läbida erineva teekonna. Datagrammvõrgud kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) 27. Marsuutimine Võrgukiht peab otsustama, millise teekonna paketid läbivad. Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" tee alguspunktist lõpp-punkti. Headuse mõõtmine võib
Bitisegajad sobivad hästi, et purske vigade mõju vähendada. Võttes piisavalt suur jada on võimalik purske vead eraldada ning tekitada sarnane olukord, mis on juhuslikul kanalil. 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid ISO/OSI - International Standards Organization - Open Systems Interconnection Funktsioonid: Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal); Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline adresseerimine); Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste
26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4.Kihid, teenused, protokollid, andmete liikumine läbi kihtide olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 õigem valida
erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP’sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP’de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad paketid läbida erineva teekonna. o Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid, millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel
Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi
sumto = isum kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks baiti), kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) , andmeosa (varieeruva pikkusega RETURN hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri Begin
gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm:
Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP) Veatuvastus ja diagnostika IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena:
suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP
või UDP protokolli. Process-process data transfer. Segment. Suhtlus protsesside vahel Internetikiht Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutusel IP ja ICMP protokollid. Source to destination marsruutimine. Datagramm. Suhtlus hostide vahel. Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi
Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll. Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata?
Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht. /////// DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) . // EHK Kautatakse, et saada datagramm ühest liidesest teise füüsiliselt ühendatud (samas võrgus asuvasse) liidesesse. 48-bitine aadress kõrvetatakse ROMi sisse. Igal adapteril, mis on LANis on oma unikaalne aadress. Aadresside jaotust administreerib IEEE. Tootja ostab hulga MACi aadresse, et tagada unikaalsus. Analoogia: MACi aadress on nagu isikukood, IP aadress nagu postiaadress. //// MACi aadress on lame (hierarhiat ei ole) => see on tõstetav teise võrku ja panna sinna üle. IP aadress on hierarhiline
Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP- protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht. /////// DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) . // EHK Kautatakse, et saada datagramm ühest liidesest teise füüsiliselt ühendatud (samas võrgus asuvasse) liidesesse. 48-bitine aadress kõrvetatakse ROMi sisse. Igal adapteril, mis on LANis on oma unikaalne aadress. Aadresside jaotust administreerib IEEE. Tootja ostab hulga MACi aadresse, et tagada unikaalsus. Analoogia: MACi aadress on nagu isikukood, IP aadress nagu postiaadress. //// MACi aadress on lame (hierarhiat ei ole) => see on tõstetav teise võrku ja panna sinna üle. IP aadress on hierarhiline
Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus.9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid
andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks
Mida pikem on pakett, seda suurem on ka tõenäosus, et see rikneb. See tähendab, et ei ole mõislik liiga pikki pakette saata. Samuti pika paketiga hõivab kasutaja kanali pikaks ajaks ning see häirib teisi kasutajaid, kes soovivad võib- olla ainult korra kanalit kasutada. Lühikeste pakettide puhul peab alati olema nende saatmise vahel ka mingi ajaline vahe ning ka selleks kulub teatud aeg. Pakettedastusel on kahte sorti edastusviise: 1) puhas pakettedastus (datagramm võrgud) iga pakett liigub omaette ehk pakett on sõltumatu üksus. Kui pakett jõuab ruuterisse kohale, vaadatakse paketi päist ja seal on kirjas, kuhu sihtpunkti ta jõudma peab. See tähendab seda, et marsruut on paika panemata ja igal ristteel võetakse vastu otsus ehk iga pakett marsruuditakse igas võrgusõlmes eraldi. Kui fail koosneb kolmest paketist, siis iga pakett võib eri teid mööda lõpp-punkti kohale jõuda. Siin IP aadress määrab ära sihtpunkti aadressi
· impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu.
Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: S/N dB Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob S mW marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita
mittemarsruuditavad nt NetBEUI. Host, marsruuter Host - IP võrgus olev seade, millel on unikaalneIP aadress o nt lauaarvuti, server, võrguprinter,... Marsruuter on seade, mis ühendab erinevaid IP võrke o on ise ühe liidesega igas võrgus o igas võrgus unikaalne IP aadress o vahendab pakette erinevate võrkude vahel IP protokoll Kasutusel kaks versiooni - IPv4 ja IPv6 Pakett on datagramm lisaks hulk abiprotokolle o ICMP (Internet Control Message Protocol) o IGMP (Internet Group Management Protocol) o ARP(Address Resolution Protocol) o RARP (Reverse Address Resolution Protocol) Iga seade omab võrgus olemise ajal unikaalset IP-aadresso IP-aadresside kasutust reguleerib IANA (Internet Assigned Number Authority) Ühenduseta protokoll IPv4 pakett Versioon - 4 bitti (IPv4=4, IPv6=6)
Pakettkommutatsioon ehk packet switching tahetakse tootlemisaega (uhenduseks reserveeritakse kindel fuusiline kanal kokku hoida (puudub vajadus saata lisainfot ,mis jaab pakettide paigutuse jne hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks · Datagramm(sõnum,segment)1400 baiti üle pordinumbrid ja vajadusel ka kontrollsumma. võrgu, kus MTU (maximum transfer unit) Pordinumbrid voimaldab on 620 baiti? eristada erinevaid kasutajanoudeid ja -Marsruuter fragmendib kontrollsumma abil saab · 600 baiti, 600 baiti,200 baiti (20 baiti IP kontrollida kas sonum joudis vigadeta kohale.
UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP(Transmission Control Protocol) Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid
Korrastab segmentide järjestuse .Unustab dublikaadid .Kontrollib voo mahtu ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 UDP •Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi •Ei taga usaldatavust •Datagrammi ehitus: .lähte-ja sihtport (kumbki kaks baiti) .datagrammi pikkus (kaks baiti) .kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) .andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) •UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. •Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm •Rakendused: DNS, NFS ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/f/ff/Osi_model_trad.jpg Liidesed ja protokollid •Liides (interface) .Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel •Protokoll (protocol) .Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 Ülemine Alumine Ülemine Alumine Protokollipered
annaabi.ee 
