Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Cristiano Ronaldo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ronaldo, manchester, cristiano, portugal, klubis, finaali, jalgpallur, sporting, naela, koondise, santos, karjäär, noorest, east, pihta, juunioride, alex, vahetanud, ainsa, jääma, kuulsaks, tõusma, hooaja, premier, matchaastal. Idee autor oli Madrid FC (hilisem Real Madrid) president Carlos Padros. Viie meeskonna turniiri finaalis alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe hilisema suurklubi esimene kohtumine, kus Barcelona alistas Madrid FC (Real) 3:1. 1928 sügisel alustati kümne klubi osavõtul meistrivõistlusi. Mängima pääsesid klubid, kes veerandsajandi jooksul võitnud Copa del Rey või jõudnud finaali. Esimeseks meistriks tuli Barcelona. Alustanutest kolm Real Madrid, Barcelona ja Bilbao Athletic pole kunagi kõrgliigast välja langenud. Esimene turniir Antverpeni olümpial 1920 tõi Hispaania koondisele hõbemedali, kuid seda imelikul kombel. Hispaania kaotas veerandfinaalis Belgiale 1:3, kuid võitis lohutusturniiri ja pidanuks saama 5. koha. Kuid finaalis 0:2 Belgiale kaotanud Tsehhoslovakkia protestis ja meeskond diskvalifitseeriti
juuli 2014) Maailmameistrivõistlused Kvalifitseerunud 20 (kõigil) (esmakordselt1930) Parim tulemus Võitja: 1958, 1962, 1970,1994 ja 2002 AJALUGU Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates 1930. aastast, Brasiilia koondise kuldseks ajastuks võib nimetada aastaid 1950-1970, kui võideti kolm korda maailmameistritiitel.1950. aastal jäi Brasiilia finaalis alla Urugaile. 1954. aastal 1958. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga Garrincha, Vavá, Mario Zagalo ja Pele purustati finaalis Rootsi tulemusega 5:2. 1962. aastal Tšiilis võideti peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti MM-tiitel,
Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923
ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli
populariseerida jalgpalli. Lisaeesmärgiks oli meeskonnatöö oskuste arendamine ning ürituste planeerimist ja korraldamise kogemuse saamine. Kuna Ülenurme Gümnaasiumis on loovtööna selliseid turniire ka varem korraldatud, siis otsustasime lisada sellel aastal ka kohtumise jalgpalluriga. Jalgpallurid on nii jalgpalliga tegelevatele kui ka mittetegelevatele lastele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011 aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku eeskuju mõjutada noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks liikumine, toitumine ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine. Loovtöö eesmärgid: Meeskonnatöö oskuste arendamine Turniiri korraldamine Populariseerida jalgpalli 4 2
Charlton, Johan Cryuff, Eusébio, Romário, Ferenc Puskás, Alfredo Di Stefano, Stanley Matthews jne. Antud referaadis peatume pikemalt Franz Beckenbaueril, Eusebiol, Lev Jasinil. 2 Franz Beckenbauer: Franz Beckenbaurit on alati saatnud õnn, mida on väärt ainult temasugused absoluutsed tipud. Saatus naeratas talle läbi sädeleva jalgpallurikarjääri ning veel administratiivalalgi- Beckenbauer viis Saksamaa LV 1986. A Mehhikos MM-turniiri finaali ja jõudis neli aastat hiljem ihaldatud tiitlini finaalivõiduga Itaalias. Seega võib üksnes ,,Keiser Franz" kiidelda sellega, et on hoidnud MM-i karikat käes nii koondise kaptenina (1974) kui ka peatreenerina (1990). Ükski teine jalgpallur pole oma karjääri jooksul tõusnud säärastesse enneolematutesse kõrgustesse. Beckenbauer pidas esimese sakslasena 100 rahvusvahelist kohtumist- pärast seda
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas
vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Tiit Sokk sünniaeg: 15. november 1964 sünnikoht: Tartu Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge
kohtunikuga, 4) lubada mängus teha rohkem kui kaks vahetust. Kahjuks ei läinud tollal veel kõik need määruste muudatused läbi, kuid Eesti poolt toetatud ettepanekud tulid korvpallimäärustesse hiljem ikkagi sisse. Seoses naiskondade väikese arvuga Eesti meistrivõistlustel likvideeriti alates 1937. aastast Liiduklass naistele ja Eesti meister selgus Põhja- ja Lõunasarjade parima naiskonna vahelisest mängust. Neljal aastal järjest, 1937 1940. a, tulid finaali kokku Tallinna Kalev ja Tartu Eesti Akadeemiline Spordiklubi ja kõigil kordadel võitsid tallinlannad. Meeste meistrivõistlused peeti 1939. ja 1940. aastal juba kaheringilistena, detsembrist aprillini välja ja hooaeg muutus sellest pikemaks ning meeskonnad olid kauem ka regulaarses treeningus. Viimasel iseseisvusaastal mängis korvpalli Eesti esivõistlustel juba 52 võistkonda. 15 aastaga, mis oli möödunud esimestest meistrivõistlustest, oli areng olnud silmanähtav.
Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina. Evi Laueri saavutused käsipallis on märkimisväärsed. Ta on on kahekordne Eesti meister, karikavõitja, TRÜ väravpallinaiskonna kapten ja vabariigi koondise liige. Tema treeneriteks on olnud Endel Lõks, Erich Kübarsepp, Leo Häikeläinen, Henn Sepp ja Enno Karrisoo. Evi Laueri juhendamisel on Kehra noored käsipallurid võitnud mitmeid säravaid medaleid. 2004.-2007. aastal tegelesid Evi Laueri juhendamisel käsipalliga ka tüdrukud. Käsipallitreeneri töö lõppes Evi Laueril 2007. aastal, kui ta siirdus Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonda haridus- ja kultuuritalituse peainspektoriks. Seda tööd peab ta mitmekesiseks ja huvitavaks
VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki. Olin nii värske, et järgmisel hommikul oleksin võinud jälle otsast alustada..." Rootsi riigi nimel võistlesid eesti päritoluga Arnold Vaide, kes jooksis maratoni ja sai 11. koha ning Läänemaalt Rooslepast
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
