Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja
Stradivari Antonio Stradivari sündis Alessandro Stradivari ja ema Anna Moroni. Tema sünniaeg ei ole teada, kuid usutakse, et see olevat juhtunud 1644. aastal. Oletatakse, et 16581654 töötas ja õppis Antonio Niccolò Amati juures, ehkki selle kohta pole säilinud ühtki tõendit. Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega sai 6 last. Antonio stradivaril oli kokku 11 last. Antonio Stradivari suri 1737 Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud. Mõningaid neist säilitatakse muuseumides, mõnel mängivad kuulsad viiuldajad. Mõned pillid on erakollektsioonis. Viis läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumenti on Stradivari viiulid ja nende eest on maktud üle poolteise miljoni USA
väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.
maailmas sageli esitatakse (muusikakriitiku ja biograaf Harold C. Schonberg`i hinnanguil). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud ,,Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sealhulgas 3 ooperit. Põhjalikumalt Monteverdi`st 3 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
Vergilius Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Kristine Trei 10B Lapse- ja nooruspõlv · Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik. · Ta sündis 15. oktoobril aastal 70 eKr. Põhja-Itaalias Mantua läheduses alamkihist pärineva maaomaniku pojana. · Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. · Algul tahtis ta saada advokaadiks, kuid tal jäi kõnemehele tarvilikust andest puudu. · Kodupaika naastes tegeles põllumajanduse ja kirjandusega. · Teatud aja pärast lahkus taas Rooma, kus tänu annetustele oli majanduslikult kindlustatud elu. · Edaspidi elaski ta osaliselt Roomas ning osaliselt ka Lõuna- Itaalias Neapolises (tänases Napolis).
Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da capoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli
jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ning ehitus. Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma soololõike vaheldumisi orkestri või ansambliga
com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 -
rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi
· H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat
Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho stroofi näidised on XI ja LI luuletus. Pikemad palad on Catullus kirjutanud heksameetris. Vergilius Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas ennast küll ette advokaadikarjääriks, kuid selgus, et paraku jäi tal kõnemehele tarvilikust andest vajaka. Tema kõnelemisviisi kirjeldati kui pikaldast ja ligilähedast harimatu inimese kõnepruugile. Võib täheldada, et Vergilius oli oma noorusaastatel kahest ideelisest suunast mõjutatud. Ühelt
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat- . klassikaline meeshääl, millele vastab naishääleliikidest sopran, metsosopran või kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. Claudio Monteverdi sündis Cremonas. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. 26. Kes oli Antonio Vivaldi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. 27. Johann Sebastian Bach
välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil. Viiuli kiire tõus oli seotud viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal sai viiul endale klassikalise kuju ja ehituse. Sealse meistri Niccolo Amati(1596-1684) ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari (1644 - 1737) pillidega suutsid võistelda ainult Tirooli meistrid nagu Jakob Steiner ja Mathhias Klotz. Instrumentaalmuusika ei hõlmanud barokiajastul ainult kammermuusikat, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid kohtas enamjaolt õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel. 18. Sajandi algul tekkisid tudengite ja
sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele dacapoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Neid kirjutasid tihti samad ning esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistritekoolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.
- Suur tähtsus kooril - laulab rahvahulga osi, mis on kannatusloos väga olulisel kohal. Tuntuimad passiooni loojad: - Heinrich Schütz - J. S. Bach Pillid: Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid. ! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas: - Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi .
aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis "Orpheus" nõudis ta viiuleilt ebatavalisi mänguvõtteid ja muutis pilli väljenduse tunduvalt värvikamaks. 17. sajandi algul kirjutati viiulile kiriku- ja ooperiorkestris väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud
tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele. Libreto-ooperi tekstiline alus. Libretistid: Pietro Metastasio- 57 ooperilibretot Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit Barokiajastu instrumentaalmuusika Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus. Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz. 1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi. 1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat. 1700. sajandi keskel on kammerorkestrite põhiliseks pilliks viiul. Arcangelo Corelli- Itaalias omaaegne kuulsaim orkestrijuht. Viiulivirtuoos, tegutsenud ka Roomas. Helilooja: "Contcerto grosso" ("Suur kontsert") Barokktrio-Kõige levinum ansambel
kõrval kuigivõrd esile. Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik
kõrval kuigivõrd esile. Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik
· Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti
"Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
Alessandro Scarletti 1660-1725, Napoli koolkonna juhtiv helilooja. 114 ooperit, üle 800 kammerkantaadi. Karjäär algas Roomas , kus ta pärast oma esimese ooperi (1679) tohutut menu sai Roomas elava kroonist loobunud Rootsi kuninganna Kristiina kapellmeistriks. Hiljem tegutses vaheldumisi Napolis (õukonna kapellmeistrina) ja Roomas. Claudio Monteverdi ooperid Claudio Monteverdi (1567-1643) alustas Cremonas, kus sai koolituse Mad.maade koolkonna vaimus, oli varakult seotud ka moodsa madrigalikunstiga. Oma hiilgavat karjääri alustas Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis. Gonzaga hertsogi tellimusel valmis karnevalipidustusteks tema ooper "Orpheus" koostöös luuletaja Alessandro Striggioga, kelle libreto toetus vanale Orpheuse omale palju enam kui Rinuccini oma. Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti järgmisel
"Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
Alessandro Scarletti 1660-1725, Napoli koolkonna juhtiv helilooja. 114 ooperit, üle 800 kammerkantaadi. Karjäär algas Roomas , kus ta pärast oma esimese ooperi (1679) tohutut menu sai Roomas elava kroonist loobunud Rootsi kuninganna Kristiina kapellmeistriks. Hiljem tegutses vaheldumisi Napolis (õukonna kapellmeistrina) ja Roomas. Claudio Monteverdi ooperid Claudio Monteverdi (1567-1643) alustas Cremonas, kus sai koolituse Mad.maade koolkonna vaimus, oli varakult seotud ka moodsa madrigalikunstiga. Oma hiilgavat karjääri alustas Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis. Gonzaga hertsogi tellimusel valmis karnevalipidustusteks tema ooper "Orpheus" koostöös luuletaja Alessandro Striggioga, kelle libreto toetus vanale Orpheuse omale palju enam kui Rinuccini oma. Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti
Lossiansambel- Versailles’ loss Bernini- arhitekt ja skulptor Kirjandus Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud Musketäride ajastu (Louis XIII) Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“
· Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike
tekstidel. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. Claudio Montiverdi (1567-1643) alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607
Draama jäi Napoli ooperis tahaplaanile(Veneetsias oli tähtis). Loodi nii tõsiseid oopereid(opera seria), koomilisi oopereid(opera buffa) kui ka meelelahutuslikke vahemänge(intermeediume). Koolkonna tähtsaim helilooja on Alessandro Scarlatti(kirjutas 114 ooperit). Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj pillimuusikas oli oluliseks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas( N. Amati, A. Guarnieri, A. Stradivari). Itaalia barokkmuusikas oli tavalisemaks pilliansabliks barokktrio, mille koosseisus olid 2 meloodiapilli ja basso contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele. Sonaat-ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli
roomlastele eepose „Aeneis,“ mis Homerose eeskujul jutustab Trooja sõja aegsete kangelastegude teemadel Publius Vergilius Maro sündis 15. oktoobril aastal 70 e.m.a. Põhja-Itaalias Mantua (tänase Mantova) läheduses alamkihist pärineva maaomaniku pojana. Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas ennast küll ette advokaadikarjääriks, kuid selgus, et paraku jäi tal kõnemehele tarvilikust andest vajaka. Tema kõnelemisviisi kirjeldati kui pikaldast ja ligilähedast harimatu inimese kõnepruugile. Peagi pöördus Vergilius oma kodupaika tagasi ning asus isakodus tegelema põllumajanduse ning ka kirjandusliku tegevusega. Varsti oli Vergilius oma
annaabi.ee 
