FOORUM 2 VASTUSED 1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4
kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadust, turvalisust ja õigust säilitada täiel määral acquis communautaire ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide tõhusus. Acquis communautaire on prantsusekeelne termin, mille umbkaudne tähendus on ,,see, mille ühendus on saanud/ saavutanud". Terminit kasutatakse ELi kõikide õigusaktide üldnimetajana, st see hõlmab kõike alates
Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne). Seepärast oli vastavusseviimine Euroopa Liidu kvaliteedistandarditega Eestis üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire'iga (ELi kõikide õigusaktide üldnimetajaga). . 1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998 1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis lõppes 1999. aasta sügisel. Acquis communautaire, kõigi Euroopa Liidu õigusnormide kogu, on jagatud 32 peatükiks. Eesti õigusnorme ja haldussüsteemi analüüsiti selle iga peatüki raames hoolikalt. Sõelumise eesmärk
8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on: Omab rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi tunnuseid? 6. Milline Euroopa ühendustest on juriiidiline isik? Euroopa Ühendus 7. Milline on seos Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse vahel? Euroopa Ühendus on osa Euroopa Liidust 8. Mis on ,,Acquis communautaire"? Euroopa Liidu õigusaktide ühine nimetaja, õigusaktide kogu 9. Mis on ,,kirjutamata õigus"? Pretsedendiõigus ja tavaõigus 10. Mis on ,,teisene õigus"?
Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine; Ajalooline tõlgendamine; Süstemaatiline tõlgendamine; Teleoloogiline ehk eesmärgipärane tõlgendamine 54. Selgita, mida tähendab eesõiguseta hageja Kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee, aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. 55. Mis on acquis communautaire? Acquis communautaire on prantsusekeelne termin, mille umbkaudne tähendus on "see, mille ühendus on saanud/saavutanud". Terminit kasutatakse ELi kõikide õigusaktide üldnimetajana, st see hõlmab kõike alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni jne. Eesti keeles on sõnapaari tähistamiseks välja pakutud termin "ühenduse õigustik". 56. Mis on Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eesmärgid?
Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused.
töötaja töösoovija, kes on töö ka leidnud töötu inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda varimajandus kõrvalehiilimine maksude maksmisest välismajanduspoliitika siseriiklike normide kehtestamine ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine majanduses Teema: Euroopa integratsioon Acquis communautaire = Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum acquis Agenda 2000 Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil avis spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
c. Euroopa Ühenduse asutamislepingud Õige d. Riikidevaheline koostöö Õige Question 3 Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Vali üks vastus. a. Amsterdami ja Nice'i lepingud Väär b. Pariisi ja Rooma lepingud Õige c. Liitmisleping ja Ühtne Euroopa Akt Väär d. Maastrichti ja Amsterdami lepingud Väär Question 4 Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad: Vali üks vastus. a. Esmased, teisesed ja acquis communautaire Õige b. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu allikad Väär c. Ajaloolised ja tänapäevased allikad Väär d. Riikideülesed ja siseriiklikud allikad Väär Question 5 Kas Euroopa Liit on: Vali üks vastus. a. Midagi muud? Väär b. Omab rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi tunnuseid? Õige c. Rahvusvaheline organisatsioon? Väär d. Riik? Väär Question 6 Milline Euroopa ühendustest on juriidiline isik? Vali üks vastus. a
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas 7 - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu
Euroopa Kontrollikoda sai sama taseme staatus Euroopa Liidu Kohtuga, loodi Euroopa Keskpankade süsteem ja asutati Euroopa Keskpank, Parlamentaarne Ombusdsman ja regioonide komitee.Kirjeldati susidiaarsuse printsiip-mis on Euroopa ühenduste pädevuses ja mis .. ja Euroopa kodakondsus.Toodi sisse uued otsustusvaldkonnad:kultuur, rahva tervis, arengukoostöö ja tehti olulisi muudatusi varasemates valdkondades. Acquis communautaire abil pidid liikmesriikides tekkima ühtsed standardid, aga nn cherry pickina tõi õiguse fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid. 1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse
n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta EL-i kesksed institutsioonid n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu n Euroopa Komisjon
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja
raha; – kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kuhu lõpptulemusena kuulub ühise kaitsepoliitika kujundamine, mis aja jooksul võib viia ühiskaitseni; – tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu; – arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja
o Suunatud liituvatele riikidele juhendmaterjal liituvatele riikidele, et millised reformid nad peavad läbi viima Ühinemiseelse strateegia tugevdamine o Kümne KIE riikide kohta tehtud analüüs iga riiki hinnatud teatud punktidega igas teemas Arvamused 10 kandidaatriigi kohta 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted · Objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu · Eesm: 1)Viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused; o 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest; o 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; o 4)Uue liikmesriigi EL osamaksu määramine; o 5)Struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine;
Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: 27 o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest
* Pädevusjaotuse küsimused * Piirjoon kandidaatriikide vahel * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) · majanduse arendamine struktuur; (c) põhimõtted · prestiiz Läbirääkimiste objekt: Ühendatud Kuningriik (1973) - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, · vältida poliitilist isolatsiooni õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. · vältida majanduslikku isolatsiooni kogu Iirimaa (1973) Läbirääkimiste eesmärgid: · järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad · saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom
Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom
Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom
nimetatud tingimustele: demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ning rahvusvähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus, toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus, suutlikkus võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine ning ELi õiguse (acquis communautaire) ühtsete eeskirjade, normide ja poliitika vastuvõtmine. 2. Otsustusprotsess Kandidaatriik esitab avalduse nõukogule, kes teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt, kes otsustab liikmete absoluutse häälteenamuse alusel. Ühinemistingimused ja ühinemisega kaasnevad muudatused asutamislepingutes on sätestatud ühinemislepingus, mille peavad ratifitseerima läbirääkijariik
liitumisprotsess ja läbirääkimised raamistik (30. aprillil 1998 kohtumine kõigi 11 kandidaatriigiga) süvendatud ühinemiseelne strateegia 30.03.1998: Läbirääkimiste ametlik avamine Brüsselis: 5 KIE (I laine riigid) + Küpros Helsingi Ülemkogu 1999: läbirääkijate ringi laiendamine: 5 KIE (II laine riigid) + Malta Läbirääkimiste objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire-EL ühine seadustik (tuhanded direktiivid, tänu millele on riigid harmoneeritud)) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu · LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED Läbirääkimiste eesmärgid 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 15 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
täpsusega, direktiivi osa aga sarnaselt EL-i direktiivide täitmisele). V loengupaar (aine "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid", autor J.Värk, PhD) ----------------- Euroopa Liiduga liitumise põhiprintsiibid. Euroopa Liiduga liikmesoleku põhiseaduslikud eeldused. Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks valitsuse kaudu taotluse esitanud riik peab kohe alguses heaks kiitma kehtiva EL-i seadusandluse ja õiguspraltika, st acquis communautaire, kuid ta võib taotleda selles ka üleminekuperioode ja püsivaid erandeid EL-i seadusandlusest. Viimastesse suhtub EL praegusajal küllaltki range eitusega. Samas teeb EL oma seadusandlusesse nn tehnilisi mugandusi (inglise k. technical adaptions), et oleks võimalik EL-i õigusakte edukalt rakendada ka EL-i uutes liikmesriikides. Paradoksaalselt suur osa läbirääkimiste tulemustest kujutabki endast just selliseid tehnilisi mugandusi EL-i seadusandluse
alljärgnevalt vaatlemegi neid sihtriikide kaupa. Maroko ja EL-i suhted Lõunapoolsetest partnerriikidest on EL-il kõige paremini arendatud välja suhted Maroko Kuningriigiga, kus tänasel päeval elab rahvaloenduse andmeil 33848142 inimest. 2008. aastal andis EL Marokole nn edasijõudnud riigi staatuse ning nüüd pannakse erilist rõhku kahepoolsele poliitilisele dialoogile ning riigi õigusraamistiku ühtlustamisele EL-i seadusandlusega (acquis communautaire). EL soovib hoida Marokoga kui stabiilse ja rahumeelse riigiga eriti tihedaid suhteid ning toetada tema majanduslikke ja poliitilisi reforme. Esmatähtsad on sealjuures rändeküsimused ja hiljuti EL-iga jõustunud uus kalanduskokkulepe. - 26 - 2013. aasta juunis sõlmiti EL-i ja Maroko vahel liikuvuspartnerlusleping. Maroko on esimene Põhja-Aafrika riik, kes on alustanud EL-iga
kõik riigid peavad hääletama poolt. Juba üks vastuhääl tähendab, et otsust ei võeta vastu. Selline kord on 25 riiki hõlmava liidu edukaks toimimiseks keeruline, seepärast rakendatakse ühehäälsuse reeglit eriti tundlikes valdkondades nagu varjupaiga- ja maksupoliitika ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Ühenduse õigustik: eestikeelne vaste prantsuse sõnapaarile acquis communautaire, ning tähendab ELi liikmesriikide ühiseid õigusi ja kohustusi. Õigustik hõlmab kõiki ELi lepinguid ja seadusi, deklaratsioone ja resolutsioone, rahvusvahelisi lepingud ja Euroopa Kohtu otsuseid. Sinna kuuluvad ka liikmesriikide valitsuste ühised ettevõtmised justiits- ja siseküsimustes ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Ühenduse õigustiku ülevõtmine tähendab ELi käsitlemist sellisena nagu ta on. Kandidaatriigid peavad enne ühinemist õigustiku üle
annaabi.ee 
