Carl Robert Jakobson C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. Ta tegeles ka orkestrijuhina. A. Jakobson katsetas ka kirjanduse alal oma võimeid C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos
Carl Robert Jakobson Koostas: Kevin Pommer Sündis 26. juuli 1841 Tartus ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus C.R.Jakobson õppis: *Noorpõlves sai hariduse Tormas kihelkonnakoolis
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt
Carl Robert Jakobson Pseudonüüm Linnutaja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal. Lapsepõlv Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt. Nooruspõlves oli Carl ka suur looduse ja luulehuviline. Tihti võis teda leida metsast või puu alt peesitamast ning saksakeelseid poeeme välja mõtlemast.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL KOKK 2 Carl Robert Jakobson Referaat Olustvere 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Carl Robert Jakobson võitlejana.................................................................................................4 Kurgja Talumuusem....................................................................................................................5 Rahvuslik liikumine....................................................................................................................6 Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest "Võitlemised eesti vaimupõllul"......................................7 Sakala...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865
Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19
C.R. Jakobson Jakobson jätkas pidevalt edasi õppimist. Ta kasutas Torma riikliku loodust vaatlusteks botaanika ja zooloogia alal, valmistas linnutopiseid ja kogus lindude mune teadusliku süstemaatika alusel. Torma suurtes metsades armastas ta jahti pidada, kuni kohalik mõisnik hakkas selles takistusi tegema. Ta harrastas kodumaa ajalugu ja imetles muistseid mälestusmärke Tormas, eriti Kalevipoja sängi ehk nn. Linnutaja mäge, mille järgi ta hiljem valis oma kirjandusliku varjunime ,,Linnutaja". Ta annalüüsis meie maa põllumajanduse madalat taset ja leidis selle seletamiseks mitut põhjust: rahva puudlik
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse.
Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna.
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869)
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1
...............................lk7 Kokkuvõte...................................................................lk 9 Pildid........................................................................lk 10 Lisa 1........................................................................lk 12 Lisa 2........................................................................lk13 Kasutatud kirjandus........................................................lk14 Jakobsoni lapsepõlvest Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard Magnus Jakobson. Carl Robert elas noorpõlves Tormas ja alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt. Kes pidas kohalikus Torma kihelkonna koolis koolmeistri ametit. Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt
Carl Robert Jakobson 1841 - 1882 v Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. v Ta elas noorpõlves Tormas. v Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes oli koolmeister kohalikus kihelkonnakoolis. seminaris (18561859). otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid v Click to edit Master text styles v Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik hoolimatu käitumisega saavutas · Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri · Põllumees vastuolusid
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865. aastal saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülikooliõpetaja kutse. Liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Hakkas 1865 saatma kaastööd ,,Eesti
Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870
Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja ,,Vanemuise,, seltsi tegevusest. Ta esindas 1870-83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Hurt taotles emakeelset kooli- ja rahvahariduse edendamist. EkmS-i otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta rahvaluule kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862.
Tänu sellele sattus Hurt ühte leeri koos ärkamis-aja radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum
aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson. 19. veebruaril 1873 abiellus Koidula Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. Kaks last - Hans Voldemar, Hedvig jaAnna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa
CV Nimi: Carl Robert Jakobson Sünniaeg, koht: 26.07.1841, Tartu Vanemad ja nende tegevusalad: Isa- Adam Jakobson oli kohalikus kihelkonnakoolis koolmeister. Ema- Elisa Jakobson Õed, ja vennad: üks õde ja üks vend. Õde- Natalie Auguste Johanson-Pärna, vend- Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana
hiljem. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen)1843.(Vana-Vändra)- 1866(Kroonlinn) Lydia lõpetas Pärnu tütarlastekooli ning pärast seda oli oma isal, Jannsenil, abis ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa ärkamisaja sündmustest ning kajastas seda ka oma loomingus. Lydia lisanime ''Koidula'' andis C.R.Jakobson talle, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 1873 ta abiellus Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sündis Lydial Tallinnas tütar, kelle nimeks sai Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale ka teine tütar Anna. Koidula suri 1866. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna, aastal 1946 toodi tema põrn Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Koidula pani oma näidenditega aluse Eesti teatrile. Carl Robert Jakobson(Linnutaja)1841(Tartu)-1882(Kurgja) Jakobson oli eesti ühiskonna tegelane ärkamisajal, publitsist, kirjanik ja
Curriculum Vitae Carl Robert Jakobson Sünniaeg -ja koht :26.07.1841 Tartus Vanemad ja nende tegevusalad : isa oli Adam Jako- bson,kes pidas koolmeistri ametit . Õed ja vennad : Natalie Auguste Johanson-Pärna oli Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele
Välja on pandud Kihnu rahvariided ning näidatud nende arengut ja valmistamise lugu. Tähtsal kohal on Kihnus käibel olnud peremärgid, mida tehti kodust "väljaskäivatele" esemetele, nt viljakottidele, piimanõudele, saagidele, kirvestele jm. Nurgake on pühendatud tuntuimale kihnlasele kapten Enn Uuetoale ehk Kihnu Jõnnile. Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
