rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
tõkkeid, static - et alamprogramm Main on olemas ja käivitusvalmis kohe rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja · alamprogramme ehk Sub-protseduure Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks
Javas seostatakse parameetrid positsiooni järgi, s.t. oluline on täpne parameetrite järjestus. Ka võtmesõna this võib käsitleda formaalse parameetrina, millele vastab pöördumisel punkti ees olev objekt. Lisaks sellele määratakse meetodi defineerimisel alati nn. tagastustüüp (s.t. mis tüüpi väärtus on meetodi töö tulemuseks). Tagastusväärtuse puudumisel on tagastustüübiks void. Tagastusväärtuse määrab meetodis täidetava return- lause järel olev avaldis (void-meetoditel on return-lause ilma avaldiseta). Sisendparameetrid on meetodile algandmeteks, mida ei muudeta. Väljundparameetrid (Java korral on ainsaks väljundparameetriks tagastusväärtus) on meetodi töö tulemuseks. Sisend-väljundparameetrid on korraga mõlemas rollis (s.t. neid muudetakse meetodi töö käigus), olles Javas siiski süntaktiliselt samaväärsed sisendparameetritega. Kui meetod ei tegele sisendi/väljundiga ning ei muuda keskkonna seisu kaudselt
.........................18 Identifikaator..........................................................................................18 Andmetüüp.............................................................................................19 Väärtus...................................................................................................19 Konstant.................................................................................................19 Muutuja..................................................................................................20 Andmemudel..........................................................................................20 Arvutiga seotud mõisted............................................................................21 Protsessor...............................................................................................21 Mälu....................................................
nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde järgneva funktsiooni. Funktsioonidest konkreetsemalt teeme juttu pärast poole. Seega näeb asi peale muutmist välja nii: II. Lihtsa programmi kirjutamine, muutujad. 1. Nagu igas teiseski keeles, on programmi lahutamatu osa informatsiooni väljastamine. Javas, kui me tahame midagi väljastada, on olemas lause System.out.println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile.
....................................................................................9 ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED.......................................................................................14 OMISTAMISLAUSE............................................................................................................ 15 ÜLESANDED....................................................................................................................... 18 ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS. OPERAND JA OPERAATOR..................................................................................................19 ............................................................................................................................................... 19 SISSEJUHATUS...................................................................................................................19 ...............................................................................................
Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra Tüübiteisendus Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi
et tähtedena (tekstina, stringina) sisestatud tollide arvust saaks vastusesse ka tähtedena sentimeetrite arv. Aga vahepealsete arvutuste juures on vaja andmetüüpi muuta, sest tekstidega ei saa C# keeles matemaatilisi tehteid ette võtta. Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab juba koefitsiendiga läbi korrutada, tulemuse tekstiks muundada ning vastusesildi peal näidata.
419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com Online piltide haldur (rohkem kui 4.000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/
NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2
13.05 05/13/01 14:28:15 a, b, c rol Panel / Regional Options Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. See esitatakse kujul: =avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2!B5, ... - nimed: a, x, x_1, c_, pikkus, palk, ... , Sheet2!palk, ...
küsimustes teadmist, mida enamus ei pruugi enese kohta tõeselt evida (olen üsna alluva iseloomuga). Küsimuste-hinnangute selgitus: Ekspertteadmiseks ongi vastusevalikute puhul tingimused muutujate väärtuste kohta (näiteks see, et 'juht/strateeg' peab kindlasti olema domineeriv ja initsiaator, ent pole oluline, et ta oleks detailidesse süüviv või pedantne). Igale lõppvastusele on küsimuste erinevate väärtuste varieerumisel erinev mõju selle mõju suurust näitab muutuja kindlusteguri (ingl. k. 'confidence') suurus ning muutumine reeglibaasis. Küsimuste/väidete vastusevariandid on antud kolme-valentsel skaalal (soovisin teha viievalentset, ent aja ja arendusvahendi testiversiooni limiteerituse tõttu piirdusin kolmega) tähendustega 'pigem ei', 'ei nii ega naa', 'pigem jah'. Selle skaala ning vastusevalikutele esitatud kriteeriumite alusel jagatakse vastusmuutujatele punkte valitud erialaks saab see, mille kriteeriumitele
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base
õpetav, kergesti loetavad programmid.
Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel.
- Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. ->
suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta"
on raske/võimatu.
Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
Vähene sõltuvus (loose coupling) : Samas on iga klass võimalikult sõltumatu ja seda saab vajadusel kasutada ka mõnes muus süsteemis Miks vähendada sõltuvust? Komponentide taaskasutus Muutmisel on loogika ühes kohas Kuidas sõltuvuse ära tunnete? o Üks klass teab liiga palju teisest Register register = new StudentRegister(); int numOfStudents = register.numOfStudents; Kõige lihtsam juhtum: kasutab teise välju. Lahendus: eraldi meetod > int numOfStudents = register.getNumOfStudents(); Card c = new DebitCard(); if (c.hasFunds()) { if (c.notBlocked()) { if (c.onlinePaymentsAllowed()){ c.makePayment(amount);}}} Teab teise klassi detaile – kas on ikka vaja? Lahendus: intiimsuse vähendamine Card c = new DebitCard(); if (!c.makePayment(amount)) { // do something if payment fails } Kontrolli õnnestumist... try { c.makePayment(amount) } catch (PaymentException e) {
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 15
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsi
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
kindlat andmetüüpi väärtus (arv, tekst, kuupäev, loogiline EI/JAH, vms). Avaldised võivad sisaldada järgmisi komponente • konstante • tehtemärke ja operaatoreid • ümarsulge tehete järjekorra muutmiseks • funktsioone, kasutajafunktsioone • väljanimesid • mälumuutujaid Tähistused andmetüüpidele Neid kasutatakse edaspidi slaididel mingit tüüpi väärtuse näitamiseks • N – Arv, arvmuutuja, arvväli, arvtüüpi vastusega avaldis • C – String, tekstimuutuja, tekstiväli, teksttüüpi vastusega avaldis • D – Kuupäev, kuupäevamuutuja, kuupäevaväli, kuupäeva tüüpi vastusega avaldis • L – Loogiline ehk tõeväärtustüüpi muutuja, väli või avaldis (vastus TRUE või FALSE ehk 1 või 0) Konstandid • Konstantideks kutsutakse avaldistes kasutatavaid mingeid konkreetseid välja kirjutatud väärtusi. • Konstantide esitamisel kehtivad vastavalt andmetüübile
(tühihulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub nulliga 0 ⋅ a ⋅ b ⋅ cL = 0. (1.10) 2. Domineerimisseadus II. Suvalise muutujate hulga disjunktsioon on üks (universaalhulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub ühega 1 + a + b + c +L = 1. (1.11) 3. Idempotentsus- ehk samaväärsusseadus (kehtib ka kolme ja enama muutuja kohta). Argumendi loogiline korrutamine või liitmine iseendaga ei muuda tulemi väärtust a ⋅ a = a; a + a = a. (1.12) 4. Eituse eitamise seadus. Argumendi väärtus tema kahekordsel eitamisel ei muutu a = a. (1.13) 5. Komplementaarsus- ehk täiendiseadus. Argumendi ja tema eituse ehk täiendi
järjestuse. Järjestusega < graaf on paar G = (A,R), kus R = (R a,<)|a kuulub A Ra kuuluvad tipust a väjuvad kaared. Topoloogilise järjestuse ülesanne: Leida tsüklivaba graafi G = (A,R) tippude selline märgendus f: A N, et aRb => f(a) < f(b) ehk leida lineaarne järjestus hulgal A, mis ühtlasi sisaldaks järjestuse R. Puude esitamine raalis: · intsidentsusmaatriksina · viitstruktuurina · sulgavaldisena (ees-, kesk- ja lõppjärjekorras) avaldis sugudest, komadest ja puu märgenditest · Järjestatud puu T eesjärjekord: avaldis lrep(T), kus o kui T juur on a, mille vahetud alampuud on T 1 .. Tk, siis lrep(T) = a(lrep(T1), .. , lrep(Tk)) o kui a on terminaalne tipp, siis lrep(T) = a Juur jääb vasakule vasakrekursiivne sulgavaldis · Järjestatud puu T keskjärjekord: avaldis mrep(T), kus o kui T juur on a, mille vahetud alampuud on T 1 .. Tk, siis
Kasiinos panustades ei tea, mis nr ruletis tuleb. Kas aktsia lähiajal tõuseb või langeb, sõltub tihti hullult paljudest juhuslikest teguritest. Lahenduvus matemaatika mõttes (teoreetilises mõttes): Lahendatavad ülesanded: • Infot on piisavalt: meil on olemas kõik vajalikud aksioomid/programm/täpne ülesanne, nt: Maleseis ja käigureeglid, täisarvude massiivi sorteerituse kriteerium, programmi sisend ja seismajäämise tuvastamise kriteerium • Juhuslikkust ei ole: Malemäng käib täpselt reeglite järgi, sorteerimisel ei toimu juhuslikke muutusi massiivis, programm ei tee juhuslikke tegevusi. Iga täpselt formuleeritud probleemi (matemaatika- ja programmeerimisprobleemid) jaoks ei leidugi lahendavat algoritmi. Vähe sellest: kui võtta „juhuslik“ probleem, siis tõenäosus, et lahendav algoritm leidub, on lõpmatult väike. Intuitiivne seletus lahendamatusele:
ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Kiire ülekandega summaatorid - nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Lahutajad - A-B=V 1) otseteel (kõigi variantide analüüs) 2) matemaatiliselt Vahe avaldis langeb kokku summa avaldisega. Ja kui joonistada skeem, siis teab, et see skeem on võimeline nii liitma kui ka lahutama. M= 0 ,toimub summeerimine + M= 1 ,toimub lahutamine - ALU ( Arithmetic-Logic Unit) Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus nimelt aritmeetika-loogikaseade ehk ALU (Arithmetical and Logical Unit)
roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php. Oma testlehe tegemiseks teen faili test.php ja kirjutan sisse tervituse. ? 1 Salvesta :)
Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Kiire ülekandega summaatorid - nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Lahutajad - A-B=V 1) otseteel (kõigi variantide analüüs) 2) matemaatiliselt Vahe avaldis langeb kokku summa avaldisega. Ja kui joonistada skeem, siis teab, et see skeem on võimeline nii liitma kui ka lahutama. M= 0 ,toimub summeerimine "+" M= 1 ,toimub lahutamine "-" · ALU ( Arithmetic-Logic Unit) Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt aritmeetika-loogikaseade ehk ALU (Arithmetical and Logical Unit)
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi
või mõne muu avaldise väärtus. Nendes avaldistes kasutatakse tihti muutujatena andmetabeli välju, mis igas kirjes annavad vasta avaldise väärtuse. Siit ka järeldus. Andmetabelis säilitatakse ainult sõltumatuid andmeid. Päringud koostatakse kas graafilises päringu dizaini aknas QBE (Query By Example) või nõustaja Query Wizard abil. Accessi QBE-aken kasutab kõiki graafilise keskkonna võimalusi, lastes hiirega pukseerimise teel välju valida ja tabeleid seostada. Pärindu võib hakkata koostama andmebaasi akna tabeli- või päringulehelt. Viimaselt avab nupp NEW ja järgmisest aknast Design Viewuue päringu disainiakana, kuhu tuleb valida vajalikud tabelid. Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse.
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2
Digitaalarvutis teostatavad tehted (Korrutamine) Iseseisev ülesanne Korrutada omavahel 2 kahendarvu A 10011010 B 1011 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 78 instituut. 39 Digitaalarvuti komponendid. ALU ALU (Aritmetic Logic Unit) Kujutab endast nn. protsessori südant milles teostatakse põhilised aritmeetika loogika tehted kahe muutuja ehk kahe operaatori vahel. Klassikalised aritmeetikatehted ALU-s: Summeerimine Nihe Korrutamine Jagamine Loogikatehted ALU-s NING (AND) VÕI (OR) Välistav VÕI (XOR) Invertor Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 79 instituut. Digitaalarvuti komponendid. ALU ALU struktuur A ja B - andmeregistrid R - väljund F - käsukood (instruction) D - Olekusõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
