Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bulgakov "Saatuslikud munad" kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prof, kana, rokk, madu, professor, instituudi, kiires, kanad, moskva, kiirt, konnad, ööd, kiirest, amööbid, gaas, munade, kole, hommikul, kanade, kanamunad, uuest, kroko, valvur, palus, uurima, teadnud, kuulis, käsk, kanu, saata, kõiges, lahkuma, omaette, rikkudes, tigedad, kamber, seekord, konni, ajalehes, kabinetti, lese, komisjon, veetis, tahateRain tundis emast puudust. Rain ei teadnud, kuidas võlga ära maksta. Rain klohmis teise poisi läbi ja ta sai võla masktud. Jan ja silver said onni esimese korruse valmis, nad ehitasid toa keskele laua. Nad külastasid Raini. Raini toksis näpp seljatagant. Rain hakkas poksima ja ta võitis matši. Näpp tahtis teada, mis juhtus. Näpp teadis, et nüüd ta on suures jamas. Näpp ei tahtnud, et karmilt rünnata, vaid ta tahtis, et ta annaks peksa. Rokk tuli nende kongi ja hakkas seletama. Rain tuli vabandama ja nad leppisid rokkiga kokku. Karm õpetas Ranile võtteid. Aleksei oli miilits, kes käis nõukogude armees 3 aastaks üleajateenijaks ja astus pärast seda miilitsakooli. Ta abiellus Marega. Ivanovi tööpiirkonnas juhtus harva midagi tähtsamat. Ivanov külastas Raini. Ivanovanov andis nõu Rainile. Vedurijuhil Jüri oli ees tüütu sõit. Jüri rääkis mis reisiad olid kus otsas rongi. Jan ja Silver silmitsid oma kätetööd
Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära.
Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral pa
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
Isabella endale külla, kus neiu tunneb end nagu kodus. Mainib tütre pildi kohta, et kardab teda. Pärast öö koosveetmist ajab Justus neiu minema, sest kardab, et naabrid näevad. Hommikul räägibki naabriga, kes nagu vihjaks Isabellile, aga pole kindel kaAga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Justus näeb unenägu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud.. Seepeale otsustab Justus selle afääri lõpetada ja ootab Isabellat. Neiu astub taksost välja nii, et see on naabritele näha. Justus vihastab
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m
1950ndatel aastatel tekkis ameerikas huvi nende ainete vastu. Beatnick oli esimene subkultuur 50 lõpus, kuulusid ameerika kirjanikud kes eristusid tolleaegsest üldisest massist sellega et nende jaoks oli materiaalne maailm madal ja tahtsid saada teistsugust maailma. Löödud põlvkond, ei ole mitte midagi loota. Luuletuses ,,Howl" on nende tunded kõik kirja pansus. Selles seltskonnas oli palju kirjanikke ja liikus ta teadlasi seal. Üks teadlane Tomothy Leary, ülikooli prof kes sai ametliku loa katsetada narkootikume enda ja ka oma üliõpilaste peal. Talle meeldisid narkootilised ained ja tema unistus oli luua maailm kus kõik kasutavad narkootikume. Ken Keasy kirjutas raamatu ,,Lendas üle käopesa", tema idee oli korraldada kontserte ja uurida kuidas käivad kokku rock muusika ja narkootikumid. Nende ürituste nimi oli ACID- TEST. Publikule ja bändile jagati narkootikume. Psühhedeelia Muusika mis on tehtud narkootiliste ainete mõju all või kirjeldab
Üheksas peatükk: Tõnu otsustas kurjalt käituma hakata Mariga. Kuid see lõppeb hoopis Tõnu jaoks löögiga. Prillupi käsi ei käi hästi, see on tõsi. Ta peaks härra juurde minema, aga ei lähe. Puudub jõud, puudub lihtsalt jõud, jalad ei kanna. On silmapilke, kus ta äkki ärrituses süttib, võimetus ärrituses, teadmata, mispärast. Siis tõukab ta toorelt koera, kes talle midagi ei teinud, viskab kiviga kana, kes ainult kõketas, vemmeldab hobust, kes kõigiti kohust täitis, ja lööb vikati meelega kivisse. Tõnu hakkab juba alla andma kui korraga üks päev Mari ütleb talle, et mine too oma piimakontraht mõisast ära.". Tõnu ei suuda uskuda mis on juhtunud. Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK................................................................................................ 13 VII PEATÜKK.............
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, kes oli kuulus oma kõneosavuse
9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks. Nad vaidlesid välismaalasega jumala olemasolu üle. Välismaalane, kes ennast professoriks nimetas ennustas, et Berlioz sureb samal õhtul ning tal lendab pea otsast. Berlioz ei uskunud võõrast. Teine peatükk: Välismaalane rääkis ühe loo
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspe
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei m
Mäeküla piimamees Esimene peatükk Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised, kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha
*** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja
Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. M�
Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub. K. saadeti töö
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Äkitselt kostus pimedate puude vahelt ebaühtlased sammud. Ilma hoiatamata lõhestas vaikuse hääl, mis tõi kuuldavale sõnad, mis kõlasid nagu loits: "MORSMORDE!" Ja pimedusest, millest läbi nägemiseks Harry oli silmi pingutanud, paiskus välja midagi hiiglaslikku, rohelist ja veiklevat: see lendas üle puulatvade taevasse. See oli tohutu suur kolp, mis paistis koosnevat smaragdrohelistest tähekestest ja mille suust vonkles keele asemel välja madu. Nende silme all tõusis see üha kõrgemale, kiiskas rohelises uduvines ja joonistus musta taeva taustal välja nagu mingi uus tähtkuju. Äkki kostis nende ümbert kriiskeid. Harry tahtis teada, kes oli sealt puude tagant selle asjanduse taevasse saatnud, kuid Hermione tiris teda tahapoole. Ta teatas, et see on must märk, Voldemorti märk! Harry pöördus ja nad tormasid kolmekesi üle raiesmiku, aga popsatused andsid endast märku umbes 20 võluri ilmumisest, kes piirasid nad sisse
juures Zürichis ja Würzburgis. Röntgen pidas professori ametit Strassburgi ja Giesseni ülikoolis, kus ta avaldas mitu teaduslikku tööd, mis äratasid kohe tahelepanu. 1888. a. sügisel asus ta Friedrich Kohlrausch'i järeltulijana Würzburgi ülikooli füüsikainstituudi juhataja kohale. Töötades siin endise usinusega eksperimentaalfüüsika alal avastas Röntgen 1895. a. lõpu uued kiired, millele ta pani nimeks x-kiired ja mis 23. jaan. 1896. a. esmakordselt nimetati prof. A. Kollikeri ettepanekul röntgenikiirteks. Teade röntgenikiirte avastamisest levis kiiresti. Kuulsaks saanud teadlast kutsusid tööle paljud ülikoolid. Röntgen võttis 1900. a. vastu Müncheni ülikooli pakkumise ja jäi sinna peatuma kuni oma tegevuse lõpuni. Würzburgis assistendi-aastail abiellus Röntgen 1872. a. Bertha Ludwig'iga. Nende abielu .oli lasteta ja nad lapsendasid naise ainsa vennatütre. Õnneliku abielu katkestas naise surm 1919. a. 1920 a
oksjonikuulutuse väravaposti külge ja luges Jürkale sõnad peale, et müüa, tappa loomi ei tohi. Jürka lausu, et keegi siin kandis luegeda ei oska, et pole mõttet pabeilipakal postimküljes aga ametnik oskamata midagi targemat vastada lausu küll keegi kes oskab tuleb. Peale seda jätkus tavaline töö kuni ühel päeval Jürka mõistmatuseks tulid Ants, naabrimees ja hulk võõraid ja hakakasid ta loomadega äritsema mille lõpus jäi Jürkale vaid kaks lammast, kukk ja kana. Kui Riia nutuselt päris miks nende loomad ära viiakse vastas Jürka, kuna Mall käis käed põlle all. Kuid üldist seisu vaadates oli Jürka sesi siiski elatav ja parem kui algus aastatel kui nad Lisetega siia põrgust tulid. Aga siis, saatuslikul päeval tuli Ant skoos naabrimehe ja tunnistajaga ja lõi Jürka välja Pörgupõhalt ja kustsus veel viimast korda enda juurde lihtsast oma vanadusaastaid veetma aga Jürka keeldus ja kui Ants selgks tegi, et temal pole enak kasulik Jürkaga
täidega puu otsa elama, et vanu aegu meenutada. Täid ronisid alla ja tõid neile maast toitu. L sai teada, et Ints on tegelikult emane ja ootab järglasi. Ta oli muutunud paksuks. Seda kuuldes läks ema õhinasse, ta arvas, et ka Hiiel ja L-l on aeg lapsi saada. Ta hakkas titeriideid valmistama. Ints ja Leemet arutasid, mis asi on jooksuaeg ja armastus .... Intsul sündis kolm väikest rästikut ja ka Linda käis neid vaatamas. 17.peatükk Leemet nägi metsas Magdaleenat, keda madu salvanud oli. Ta jalg oli paistes kui pakk ja ta sõimas kõiki rästikuid. Leemet kutsus mao, kes teda salvas, ja lasi mürgi välja imeda. M sai terveks. Ta oli seepärast nõelanud, et tüdruk ei mõistnud tema hoiatust ja hakkas korviga vehkima. M kallistas teda ja kutsus külla kaasa. L läkski. Johannes ei olnud rõõmus, sajatas rästikuid ja kiitis oma jumalat. Madu on jumala vaenlane, ütles ta. Rahvas peab austama võõramaalasi
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasi
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Corneli
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
annaabi.ee 
