põhjuseta“, terve ilma suurim filosoof, kaotas opis 1 silma ja 1 kõrva, oskas hästi kirjutada + rehkendada, ulpis koos C-ga plangu peal kaldale, tõi C-le kaevust vett, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj sanbenito e patukahetsusrüü + mirta e müts – ülaspidi leegid + sarved/saba kuradid), poodi üles – märg nöör, elus! „Kõik sündmused selles parimas võimalikkudest maailmadest on omavahel seotud“ • Bulgaarid vs Preislased sõda • Nekruti võitjad – sinine vammus, 5jalga5tolli, lõuna, rüglement • Bulgaarid – 6jalga, 2000in rüglemendis, kas kadalipp/12kuuli • Dioskorides – vanakreeka arst, leiutas pehmed võided, nädalaga terveks • Haavatohter – tubli, aitas, kasutas dioskoridese võtteid. • Abaarid vs Bulgaarid – bulgaarid võitsid, tapsid kõiki, kapten tappis 1 mehe, sest ei austanud Cu-d vägistades kaptenit.
saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine,
toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal.
ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad Välisvaenlased: lõunaslaavlased, langobardid, bulgaarid, araablased, türklased-seldzukid SLAAVLASED JA VANA-VENE: Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. 988. võttis vürst Vladimir vastu ristiusu. Hiilgeaeg Jaroslav Targa ajal, vallutas tartu 1030, koostas kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Kodusõjad viisid riigi killusemiseni. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Slaavlased asustasid tänase Poola, Tsehhi,
talupoeg sai rendi makstud, sai ta vabaks (pärisorjust ei kujune). Maa kategooriad: 1. kuninga maavaldus domeen 2. benefiits see maa, mille senjöör andis vasallile, kuid kui ta suri, siis pidi selle tagasi andma. Pärandamisõiguseta maa 3. feood ehk lään pärandamisõigusega maa Bütsants Territoorium Balkani poolsaar ja Väike-Aasia, lisaks Aafrika põhjaosa ning Ida- Rooma alad. Rahvastik Kreeklased, slaavlased, bulgaarid Keel Alguses oli riigikeel ladina keel, hiljem sai selleks kreeka keel. Sisse tunginud slaavlased kasutasid slaavi keelt. Valitsemine Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga keiser, keisrile nõu andis senat. Keiser oli Kristuse asemik maa peale, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses
nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.
Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi
ja nad on kõige tähtsamad. Iseloomusta Bütsnatsi kultuuri.Iseloomulikud joooned? V:Rajati kloostreid ja kirikuid. Tegeleti Vana-Kreeka kirjameeste teoste uurimise ja ümberkirjutamisega. Konstantinoopolis oli ka ülikool. Iseloomulikud jooned:- suurejooonelised ehitised,kirikud olid kuplitega,seest mosaiikidega ja ikoonidega. PATRIARH-õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis BULGAARIA-Balkani poolsaare põhjaosas asuv riik. Riigis elasid türgikeelt rääkivad rahvad bulgaarid. PHOTIUS-õpetlane kes tõusis Konstantinoopoli patriarhiks. Tema eestvõttel levitati ristiusku bulgaarlaste ja slaavi rahvaste seas.Juhtis antiikkirjanduse ja sõnastikkude koostamist. MICHAEL PSELLOS-filosoof ja ajaloolane, kroonikate kirjutamise kõrval tegeles ka riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt
· araablased Bütsantsi vaenlased · Langobardid- tungisid 568. Aastal Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle · Slaavlased- tungisid 6. Sajandi lõpul Balkani poolsaare põhjaossa ning said seal paikseteks põlluharijateks · Pärslased- 628. Aastal võitis keiser Herakleios pärslasi tehes lõpu pikale sõdadeperioodile · Araablased- 633-641 a vallutasid Süüria, Mesopotaamia ja Egiptuse; 693-698 vallutasid Tuneesia Põhja-Aafrikas · Bulgaarid- Türgi päritolu 7. Sajandil Bulgraaria riik Balkanil, sulasid ühte slaavlastega Bütsantsi ajalooperioodid- · 4.-7. sajandorjandusliku ja keskaegse ühiskonna kujunemine; majanduslik stabiilsus · 7.-13. saj. feodalismi kujunemine ja areng · 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja)
mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Miks ja kelle tõttu hakka Bütsantsi territoorium vähenema? Lõunaslaavlaste sissetung 6.saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke
bütsantslasi lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikalaks oli Väike- Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega. Sissetungijad võtsid vastu ristiusu ja kreekastusid. Slaavlaste poolt säilitatud Balkani põhjaosasse tungisid Aasiast bulgaarid, ning lõid Bulgaaria riigi. o 7 sajandil ründasid Bütsants 'i araablased, vallutasid Vahemere alad, Egiptuse, Küprose, Kreeta, rüüstasid Väike- Aasiat ning korduvalt ründasid Konstantinoopolit. Keisrid tugevdasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile 10 sajandiks oli võidetud kindlalt tagasi kõik maad, ning lisaks laiendati riigipiire idasse. Keiser Basileios II all vallutati Bulgaaria riik.
bulgaaride, türklaste kallaletungidega. Millised olid riigi valitsemise ja majanduse iseloomulikud jooned, tähtsamad valitsejad ja linnad. Millised olid Justinianus I valitsemisaja saavutused (Hagia Sophia katedraal, Corpus Juris Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest). 13 km müüri sees oli Hagia Sophia katedraal ja keisriloss (säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis- Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud
kaitseks. Lääne-Rooma oli värvanud nt. germaanlasi, kes polnud nii usaldusväärsed. - Materiaalsete ressursside rohkus. Kaubandus ja rikkus kogunes itta. Sõjaväele maksti palka ja piiride kindlustamiseks leidus piisavalt raha. Bütsantsi pealinnaks oli Konstantinaapol ja keeleks kreeka keel. Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid: 1) 6. saj teisel poolel saabusid Itaaliasse langobardid. 2) 7. saj hõivasid Balkani põhjaosa bulgaarid 3) 7. saj kekel läks Egiptus araablastele 4) 11. saj Väike – Aasia seldžukkide e. türklaste kätte 5) 15. saj Balkan, türklastele. KEISER- sõjaväe juht, ülemkohtunik, ülem seaduseandja, algul pärandus võim kaasvalitsejale, hiljem pojale. Määras ihukaitseväe Määras Patriarhi. Määras senati määras hipodroomi parteid
Jeanne d´Arc talutüdruk, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka bulgaarid, kes rajasid bulgaaria riigi, hiljem sulandusid slaavlastega. Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi
samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e. lääneslaavalsed poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas. Katoliku usk 2. Sklaviinid e
seadustekogu Rooma õiguste ja Justinianuse seadustest. d) Välisvaenlased 6 saj. teisel poolel Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaalia germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. Kreekasse tunginud slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid Bütsantsile. Balkani põhjaosas säilitasid slaavlased oma keele ja püsisid tänaseni lõunaslaavialadena. 7 saj tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid, kes allutasid Doonau lõunakaldal olevad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid vaenulikud. Bulgaaridest vallutajad sulandusid kokku slaavlastega ja võtsid oma slaavi keele. Selle tulemusel kujuneski bulgaaria rahvas. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. 7 saj valllutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad ründasid mitmeid
Enamik talupoegi kirjaooskamatud. Platoni ja Aristotelese tekste seoti ristiusu tõdedega. Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa. Üritas taasstada rooma impeetiumi muistset hiilgust. 5 saj 2 pool balkani poolsaarele lõunaslaavid ja itaaliasse germaani langobardid. Kreeka slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid bütsantsile. Balakni põhjaosa slaavlased jäid. Lõunaslaavi alad. 7. saj türgi päritlolu bulgaarid, vallutasid doonau lõunakalda ja rajasid bulgaaria riigi. Ajalugu Page 23 Islamiusk 2. detsember 2009. a. 10:49 Enamus elanikkonnast beduiinid ehk rändkarjakasvatajad. Üksikud oaasid. Peamine kaamel. Esile tõusid Meka (usu ja kaubanduskeskus) ja Jeemen. Mõlemad oaasides. Põhitõed: · 1 jumal Allah · 5 korda päevas palvetada · Elu jooksul 1 kord mekasse või 3 korda mediinasse. · Paastukuu · Annetused
saj), 395. pkr Rooma riigi jagunemine, 476. pKr Rooma riigi langus. Eesti rauaaeg 450. a alates. RAHVASTERÄNNE - 6.-7. saj uued hõimud, kes haarasid endale asulaid (slaavi) lõunaslaavi hõimud liikusid Balkanile (üks osa tänapäevani slaavi keelt kõnelev), idaslaavi hõimud liikusid kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel. Neile järgnevad bolgarid/bulgaarid, kellest üks osa rajab Volga keskosal uue riigi, teine aga Bulgaaria aladele ning rajab seal oma riigi. See on aeg, mil kujuneb ka Frangi riik · Muististe kadumine, uute muististe tekkimine. Täheldatakse asustuse vähenemist (u 6. saj) ümberkorraldused põllumajanduses? 1990datest on loodusteadlased selle üle arutlenud. 536. a loodusnähtus on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad
hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Mõjutused tulid varasemast roomaaegsest rahvastikust, kes Balkanil elas ja neid mõjutas ka 7. sajandil Balkanile sisse rännanud türgi päritolu bulgaaridest. Bulgaarid võtsid üle slaavi keele. 860 tõlkisid kaks munka Kyrillos ja Methodius vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri. 3. Ida poole, Dnepri jõe keskjooksule asusid elama antid. Neid peetakse ida-slaavi hõimude eellasteks. Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dnepri jõge põhja poole, aga seal elasid soome-ugri hõimud ja idaslaavlased said mõjutusi ka soomeugrilastelt, aga ida-slaavlased
sajandit, kui germaani hõimud Roomat ründasid. Osad uurijad pakuvad aasta 395, mil Rahvasterännu alguseks loetakse perioodi, mil Lääne-Euroopat ründavad hunnid. So rändrahvas, kes tuleb Hiina aladelt, nemad panevad liikuma ka gootid. Kõige olulisem daatum on aasta 476, mil kukutati viimane Rooma keiser, sellest ajast alates lõpetab oma eksistensi Rooma riik. Seda on sageli peetud ka keskaja alguseks. Ka järgmine sajand on tähtis, tulevad avaarid, mõnevõrra hiljem bulgaarid (türgikeelne rahvas, kes panevad aluse Bulgaariale).6.-7.sajandil olid slaavlased üldse väga aktiivsed. Nn lõunaslaavlased liikusid Balkanile ja Doonau aladele. Ka järgmiseid sajandeid võib nende hulka lugeda. Rootsis ja Soomes on 5-6saj rahvasterännu aeg. Selle aja muististest leiti väga rikkalikult kuldesemeid. Ei teata, miks need nii levinud on. Võib-olla leiti neid seetõttu, et in peitsid sõda eest oma asju ära. Sel aastal avastati
rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad. Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks. Lõpuks ründasid ka hunnid Roomat. Hiljem tulid avaarid, kes rajasid riikliku ühenduse Euroopas. Tulid ka bulgaarid. Leedu arheoloogid on avastanud jälgi, et üks hunnide ränne on olnud ka Leedu kaguosas. 5.-6.sajandil oli slaavi hõimude suur aktiivsusperiood. Slaavi hõimud asustasid osalt germaanlaste alasid, osad olid Rooma territooriumil. Ka tänapäeva Ida-Saksamaal olid slaavlased. Üks osa slaavlasi liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi
rünnaku all ja impeerium hakkas vähenema, olid ka Rooma siseprobleemid. Kõik see viis Rooma lagunemiseni. Peale germaani hõimude osalesid rahvasterännakus mitmed rändrahvad, kes saabusid ida poolt, eriti hunnid, kes olid sõjakad. Hunnid ründasid ka Roomat, nende tulekut on nimetatud rahvasterände alguseks. Rändrahvaid oli veelgi ja nende rünnakud Euroopas jätkusid hiljem (nt amaarid tulevad 6. saj ja rajavad oma riigi). Tulvad ka bulgaarid. Baltikumis nimetatakse seda rahvasterändeks, sest need sündmused puudutasid ka meie ala, nt ühes hunnide sõjakäigus on vallutati ka Leedu alasid. Alates 5. Saj olid ka slaavi hõimud aktiivsed. Slaavi hõimud asustavad ka germaanlaste alasid nt Ida - Saksamaal. Üks osa slaavlasi liigub Balkanile ja mitmed siinsed piirkonnad asustatakse nendega. Kolmas osa (idasllavlased) jõuavad Nepri jõe äärde ja hakkavad seal laiali liikuma. See mõjutas ka balti rahvaid. Põhjapoolses
??? 2. Bütsans ·1453.a vallutasid Konstantinoopoli türklased. Valdav oli Kreeka keel, ennast nimetati roomlasteks. ·Bütsantsi võib pidada ka keskaja Kreeka riigiks, riigituumikala oli Balkani poolsaar ja Väike - Aasia ·Justinianus (527-565) - 6.sajandil tungivad Balkanile Lõuna-Slaavlased. ·Balkani lõuna poolsed slaavlased sulandusid Bütsantsi riiki - põhjapoolsetest kujunesid lõuna slaavlased (Slaavlased jagunevad lõuna, ida ja põhja) 7 saj. tungisid Balkani aladele sisse Bulgaarid, doonau lõuna kallas, rajasid sinna riigi. ·7 saj. vallutasid Araablased Vahemere ida ranniku Egiptuse. ·Vallutati Kreeka - 1071.a. ·Bütsants palus abi Euroopa valitsejatelt - sellest sai ristisõdade aiedn. ·1204.a. vallutasid ristisõdiad Konstantinoopoli. ·1261.a. taastas Bütsants oma iseseisvuse. 3.Prantsuse revulutsioon · 1789-1799 · 1774. a Louis XVI · 1792 Kukutati kuningavõim · Maj allakäik elatustaseme langus · 1788 ikaldus
annaabi.ee 
