pikajalise maksevõime seisukohast. PIKAJALINE VÕLAKORDAJA= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.60 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.63 Arvutuste põhjal võib öelda, et pikajaline võlakordaja on mõlema aasta puhul pea samal tasemel. Võlgnevuse aste võiks olla siiski madalam, sest see on natuke kõrge. Mida madalam on võlgnevuseaste seda parem on ettevõtte oma maksevõime seisukohast. 3. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD BRUTOKASUMI TASE ( CONTRIBUTION MARGIN) =* 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 21% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) 21% Arvutuste põhjal võib öelda, et brutokasumi tase on mõlema aasta puhul ligikaudselt 21% ja see näitab seda, et ettevõtte on jäänud samale tasemele, et ta ei ole liikunud ei üles poole ega allapoole. Omakorda võib siit ka näha seda, et majanduslanguse tõttu on see ettevõtte suutnud jääda brutokasumi tasemel stabiilseks.
Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud
Sisseseade 85000 250000 250000 Varud 100000 Arvel 65000 Kasumiaruanne Müügitulu 1960000 Bilanss aasta lõpus Kaupade maksumus 980000 Aktiva Passiva Brutokasum 980000 Arved 76210 Brutokasumi % 50 Varud 100000 Võlg hankijal 100000 Töötasu 180000 Seadmed 85000 Põhikapital 100000 Töötus ja pensioniII 6078 Kulum -17000 Ärikasum 44210 Tulumaks 52368 244209.61039 244210 Sotsiaalmaks 77143
K: ____________________________ 5) 31.01 D:___________________________________ K: ____________________________ 6.2. Perioodiline meetod Põhiandmed ülesandest nr 6.1. Inventuur perioodi lõpul: Kauba algvaru 01.01 __________ Kauba sissetulek __________ Kaubatagastamine __________ Inventuuriandmetelkaubajääk __________ Müüdudkaubasoetusmaksumus __________ 6.3. Brutokasumi meetod Varud perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokkukauparealiseerimiseks: Soetushinnaskokku: 64 000 Müügihinnas: 83 000 108 000 131 000 172 000 214 000 Brutokasuminorm = Täiendarv = Kuu müügimahtjaehinnas oli 102 400 Milline on kaubakulu (soetusmaksumuses)? Koostage kauba kuludesse kandmise lausend
Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info: Soovitud kaubavaru kuu lõpuks 20% jooksva kuu müügikäibe maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5
1 100 -700 900 600 -400 -1 100 1 700 8 100 -1 100 1 700 11 300 P6-8A Moss Motors lähteandmed: HINNANG: Eelmisel kahe aruandeperioodi brutokasumimäär olnud 30% netomüügitulust. Kaubavaru finantsseisundi hindamine märtsikuu lõpus brutokasumi meetodiga. Kaubavaru finantsseisund 1. märtsil (Inventory March 1) $292 000 Majandustehingud märtsikuus (Transactions during March) Ostud (Purchases) $6 585 000 Ostude allahindlused (Purchase discounts) $149 000 Ostude tagastused (Purchase returns) $8 000
a. ühiku kohta tulevad kulud võivad sisaldada ebaolulisi kulusid b. ükski eeltoodud variant ei sobi c. ühiku kohta tulevad kulud võivad olla klalkuleeritud erinevate mahtude baasil d. kõik eeltoodud variandid on õiged Küsimus 6 Küsimuse tekst Oletame, et tootmise püsikulud ei muutu. Otsustamaks, kas plaanivälisel tellimusel rakendada erihinda, tuleb võrrelda Vali üks: a. müügitulu eeldatavat muutumist muutuvkulude eeldatava muutumisega b. brutokasumi eeldatavat muutumist tellimusega ja ilma c. müügitulu eeldatavat muutumist müügikulude eeldatava muutumisega d. müügitulu eeldatavat muutumist ja tootmisväliste püsikulude eeldatavat muutumist Küsimus 7 Küsimuse tekst Otsustamaks, kas jätkata vana seadme kasutamist või temast loobuda, on oluline Vali üks: a. vana masina kulum b. vana masina turuväärtus momendil c. vana masina müügist saadava kasumi (kahjumi) suurus d. vana masina soetusmaksumus
% järgneva kuu müügist 30% Seadmete ostmine Aprill Mai 197.5 0 Müük sularahas, % müügist) 20% Müük krediiti (raha laekub järgneval kuul) 80% Brutokasumi osakaal 35% Ostetud kaupade eest tasumine 50% antud kuul Dividendid Aprill Mai Koostada:müügi, sisseostu, üldkulude, rahavoo, kasumi ja bilansi eelarved ning kontrollingu tabel Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Juuni Juuli 900 500 Juuni
aastaga väga madal, mis tähendab seda et ettevõttes on vähe või puudulik rahaline tegevus. Samuti langeb kohustise ja omakapital aastate lõikes väga palju. Kui 2013 on see protsent -65% siis 2015 aastal on protsent tõusnud juba 71% peale. Kasumiaruande horisontaalanalüüs annab ülevaate kuludest ja tuludest. Horisontaalanalüüsi käigus on võrreldud 5 aastat 2010-2015. Kasumiaruande põhjal võib väita, et 2015 aastal oli ettevõtte brutokasumi langus üsna suur, kui 2013 oli ettevõtte brutokasum 149% siis 2015 aastal langes see suurtesse miinustesse, siinkohal võib tuleneda see sellest, et ettevõtte kasum ei tulenenud müügist vaid kasum on saadud kuskilt mujalt. Samuti on langenud ärikasum -116% peale, kui 2013 oli 60%. Samuti on joonisel 6 välja toodud ettevõtte brutokasumi ja ärikasumi protsentuaalne langus või tõus.
Knet=13 446 379.03-3 361 594.76=10 084 784.3 eur Kvalitatiivsed näitajad: Tulude laekumise intensiivsus matemaatiliselt väljendub: Fint = Fe/Tr kus: 36 Fint tulude laekumise intensiivsus Fe tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul Tr laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) Delta Pioneer 1 reis: Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6 Deep Blue 1 reis: Fint= 770 000/9,7=79 381.4 Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise intensiivsusega, asendades ülaltoodud arvutusvalemis tulude summa brutokasumiga. Delta Pioneer 1 reis FintB= 552 881/8,4=65 819.2 Deep Blue 1 reis: FintB= 555 932.5/9,7=57 312.6 Veetud lastitonni keskmine tulusus arvuliselt väljendub: Tul = F/Q kus: Tul keskmine tulusus F lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Q, lastikogus või reisijate arv vastavalt Ühe lihtreisi puhul( kahe laeva kohta):
· LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas · KIFO meetod- emaettevõtja omatoodang ning tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse esimeses jrk-s Hinnang erinevate meetodite mõju bilansile ja kasumiaruandele Kui jääkmaksumus on kõige madalam, siis kanti kõige suuremas maksumuses kaupasid kuluks (üldiselt LIFO meetodi puhul). Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO meetodi rakendamine kõige suurema brutokasumi, LIFO kõige väiksema ning kaalutud keskmise meetod vahepealse tulemuse. 12 Hindade pideva languse puhul annaks FIFO meetod minimaalse ning LIFO meetod maksimaalse brutokasumi. Varude arvestuses kasutatavad dokumendid · Tooraine ja materjal ning müügiks ostetud kaupad võetakse arvele ostuarvete alusel. · Valmistoodangu ja ostetud kaupade müük vormistatakse müügiarvetega.
ettevõtte kaugemaid äritegevuse eesmärke, nagu näiteks: * olulise turuosa haaramine * rentaabluse ja omanike tulu suurendamine * toodete mitmekesistamine ja uue tehnoloogia arendamine 1.7. Eeldatavad tulemused See paragrahv toob välja eeldatavad tulemused, mida juhtkond loodab antud äriplaani teostamisel saavutada. Oma olemuselt on see kokkuvõte põhilistest finantsprognoosides esitatud arvudest, nagu: * tulu, brutokasumi protsendi ja rentaabluse väljavaated * aktiva, passiva ja omakapitali tendentsid * rentaablusnormid jmt. 2.0. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Selles paragrahvis antakse ettevõttest lühiülevaade. 2.1. Põhiline informatsioon 2.1.1 Nimi, aadress, asukoht Täielik nimetus, aadress, asukoht ja kontaktandmed. 2.2.2 Asutamisaeg Esitab ettevõtte asutamiskuupäeva ja registreerimisnumbri. Kui kaua on ettevõte äritegevuses osalenud
Grinna Tegevusest saadud tulu Fe 2 920 400 Ekspluatatsiooni kulud Re 1 799 810,2 Brutokasum Kbr 1 120 589,9 Tulude laekumise intensiivsus (EUR/päevas) Fint 33 938,4 Brutokasumi laekumisi intensiivsus Fint 13 022,6 Veetav kaubakogus Q(t) 140 000 Veetud lastitooni keskmise tulukus Tul 4,172 Lastivedude ühe tonni omahind St 2,58 Vahemaa sadamate vahel L 4 108 Lastivedude 1 tonnmiili omahind (EUR) Stm 0,00012
Kasumiaruandesse kantakse realiseeritud toodete valmistamiskulud lõplike kuludena. Müügitulu ja müüdud toodangu kulu vahe on brutokasum, mis näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265) Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu (2) 18 Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud: • turustuskulud; • üldhalduskulud; • muud äritulud; • muud ärikulud. Kulud, mida ei lisata tootmisomahinda, kajastatakse perioodikuluna. Mittetootmiskulud ehk perioodikulud on põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessiga mitteseotud kulud. Siia alla kuuluvad turustuskulud, üldhalduskulud, abitegevuse kulud, finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115).
koostamispäeva vahemikul avalist - veksligarant avanss - ettemakse avansseerima - ette maksma avansseeruma - teenistusredelil edasi liikuma, paremale ametikohale tõusma aviis - kirjalik teade kauba või veksli saatmise või rahaliste vahendite ülekandmise kohta avuaarid - deposiidid välispankades bonifikatsioon - hüvitus juhuks, kui kaup on varem kokkulepitust parem boniteet - maksevõimelisus broking - väärtpaberite vahendus brutokasumi osatähtsus netokäibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise netokäive börs - kauba, väärtpaberite või välisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses ringlevate vahendite ümberjaotamist majandusharude ning omanike vahel börsipagi - kursside äkktõus ootamatute teadete mõjul Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 3050%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused vähendavad ettevõtte väärtust ja kasumlikkust ning kõige halvemal juhul tüürivad ettevõtet pankroti poole. Ilmselt peavad pea kõikide ettevõtete tippjuhid kulude kontrolli oluliseks. 20% brutokasumi määra juures tuleb krooni teenimiseks müüa viis korda rohkem võrreldes ühe krooni kokkuhoidmisega. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte. Selleks et suunata ettevõtte kulusid soovitud suunas (hoida kokku), tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese
lähtutakse veotasu arvutamisel mahukaalu tingimusest, ehk korrutatakse veose ruumala kuupmeetrites 333-ga. Kui aga veose tihedus on mahukaalu tingimusest suurem, lähtutakse veotasu arvutamisel veose brutokaalust, selleks korrutatakse brutokaal veotariifiga. VEOTASU ARVUTAMINE (KAALUKAUBANA) 1. Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides Brutokaal/mõõtmed (m3) 2. Veotasu Brutokaal*veotariif*teekonna keskmine pikkus KILOMEETRIKULU JA BRUTOKASUMI ARVUTAMINE Leia milline on läbitud kilomeetri omahind ja päeva brutokasum. 1. Veoauto kilomeetri omahind (/km)= auto aastakulud kokku (/veovahend) / tasu eest sõidetud km 2. Brutokasum= veoraha kokku () kilomeetri omahind (/km) VEDU VEDAJALT VÕI EKSPEDEERIJALT Arvutada kui palju maksab vedu alternatiivsetel pakkujatel kuus ja otsustada millist varianti eelistada. 1) Kaubaveo maht kuus (m3): toodete arv (tk) * ruumala(m3)
RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse (kasutatakse) eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses [10]. LIFO meetodit kasutatakse metsatööstuses, söetööstuses, kaevandusetes jm [26: 78]. LIFO meetodi kasutamise eeliseks on see, et hinnad, mida kasutatakse müügikulude arvutamisel ning brutokasumi numbrid on uuemad ja seetõttu on kajastatud paremini nende majanduslik väärtus [18]. Hindade pideva tõusu korral LIFO-meetodi korral näidatakse lõppvaru bilansis väiksemana, seetõttu kajastub väljaläinud varu soetusmaksumuses kasumiaruandes suuremana ning annab väiksema ärikasumi [10]. Tabel 2. LIFO meetodi eelised ja puudused [26: 80] LIFO meetodi Eelised Puudused
kulu, tegevusmahu, kasumi omavahelistest seostest (Alver & Reinberg, 2002, lk 107). Muutuvkulude summa sõltub sellest, kui suures koguses toodet toodetakse ja kasvab 16 tegevusmahu suurenemisega. Ettevõtte püsikulud ei sõltu tegevusmahust. (Haldma & Karu, 1999, lk 54) Tasuvuspunkt saavutatakse siis, kui brutokasum võrdub püsikuludega. Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva brutokasumi kohta. [ CITATION Rün97 p 36 l 1061 ] Joonis 2. Tasuvuspunkti kujunemine (Vaske, s.a.). Kasumilävi (tasuvuspunkt) on selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed, on nn nullkasum[ CITATION Alv11 p 516 l 1061 ]. Kasumiläve arvutamise alusvalemi on Müügitulu=Muutuvkulu+ Püsikulud (4) ja sama valem teisel kujul
33 2. Tuua välja kasum eeldusel, et on võimalik kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub. Soovitada, millise tootega tegeleda Arvutada tasuvuspunkt . Kuludel põhinev müügihinna määramine. Kuludel põhinevad kontseptsioonid. Minimaalne hind (floor price) = muutuvad otsekulud. Selline hind annab 0 brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta. Sihthind = otsekulud + püsikulud / tegevusmaht + tulumäär x investeeritud kapital / tegevusmaht
samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4
samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4
samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4
samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4
Kliendi importveo tellimusega seotakse kõik veo- ja terminali ja tollimiskulud nii kodu- kui ka välismaal ja kajastatakse need ühel tellimusel. Samal tellimusel kajastub ka tulu, mistõttu on või- malik hinnata tellimuse tulusust otsekulude ja brutokasumi tasemel. Brutokasumi all mõeldakse antud juhul müügikatet, millest on arvestatud maha otsekulud ja mis sisaldab üld- ning kaudseid kulusid. Protsessipõhist/toimingupõhist kuluarvestust on hea kasutada, kui tootmises või teenuste
annaabi.ee 
