Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud
Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised
märkis tee algust Berliinist Brandenburgi linna, mille järgi ka värav hiljem nime sai. Kohe algselt soovis kuningas, et Brandenburgi värav sümboliseeriks rahu. Alguses pandi värava nimeks hoopis Rahu Värav ning selle jumalannaks oli Victoria, Rooma mütoloogiast, kes sümboliseeris võitu. Tavakodanikud võisid kasutada viiest koridorist vaid ainult kahte välimist. (pilt!) Värava juurest algab ka imeline pärnaallee Unter den Linden, mille ääres seisavad Humboldti ülikool ja Riigiooper ning palju muud. (Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument) Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida
· Iirimaa Abbey Theatre (1904) · Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) · Itaalia La Scala (1778) · Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) · Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) · Läti Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper · Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) · Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) · Prantsusmaa Grand Opèra (1671) · Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) · Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) · Soome Soome Rahvusteater (1872) · Suurbritannia Covent Garden (1732) · Sveits Züricher Opernhaus (1891) · Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) · Tsehhi Nàrodni Divadlo (Rahvusteater, 1883) · Ungari Nemzeti Szinhaz (Rahvusteater, 1837) · Venemaa Suur teater (1776) Täname kuulamast! Kasutatud kirjandus · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/teater_k · http://et.wikipedia.org/wiki/Teater · http://miksike
huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater. 1637. aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano, kus publikuks oli peamiselt kodanlus ja kaupmeeskond. 20. Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717)
Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska. Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka, kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr Tsaikovski, kes on maailmakuulsa balleti ,,Luikede järv" autor. Sergei Prkofjev ja Dmitri Sostakovits, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat. AUSTRIA Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne
Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Tsehhi Nàrodni Divadlo (Rahvusteater, 1883) Ungari Nemzeti Szinhaz (Rahvusteater, 1837) Venemaa Suur teater (1776) 7 Kokkuvõte Teater oli kultuuripoliitikas tähtsal kohal nii nõukogude ajal ja on säilistanud olulise positsiooni ka pärast seda
maailmasõja ajal. Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. Inimarengu indeks ja SKP 2011. aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal
soliste), ,,Laul mäest" (ebausk 9-nda sümfooniaga). ;* tsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", ,,Laulud poisi võlusarvest". Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga. Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika ,,Klaverikvartett a-moll".
kihutava võitja kuju on koopia; originaal hävitati II maailmasõja ajal. Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. 22 11.2.3. Saksi-Sveitsi kaljud Saksi-Sveitsi rahvuspargis asuvad Bastei kaljud
00 Tallinnast, Sakala parklast. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu. Pikem peatussöögipaus Leedu toitlustuskohas "19.ndal kilomeetril". Sooja söögi võimalus alates 10 Leedu litist. Sõit Poola, ööbimine Varssavis. 2.päev, 10.06. Hommikusöök. Sõit läbi Poola ja Slovakkia Ungari pealinna Budapesti. Lühike tutvustav bussiekskursioon tuledesäras Budapestis: Gellerti mägi, Kangelaste väljak, Margiti saar, Matthiase kirik, kuningapalee, Andrassy bulvar, Riigiooper, sillad üle Doonau jõe, parlamendihoone jne. Ööbimine Budapestis. 3.päev, 11.06. Hommikusöök. Alustatakse sõitu Rumeenia suunas. Kui Rumeenia piir ületatud, jõutakse maalilise Transilvaania pealinna ClujNapoca´sse. Vanalinna dominandiks on Ühtsuse väljakul asuv roomakatoliku usu Püha Miikaeli katedraal, mille kõrval seisab Matthias Corvinuse ratsamonument. Väljak on ümbritsetud 18.sajandist pärinevate suursuguste hoonetega, nagu näiteks Banffy ja Teleki palee
annaabi.ee 
