Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära
Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebasse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebasse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks.
küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks
Kreeka riikide autonoomia, millega saadeti laiali Teebale alluv Biootia liit. väIKE-Aasia rannikulinnad anti Pärsia võimu alla ning Pärsia kunindas võttis endale rahu tagaja rolli ähvardades rünnata igaüht, kes lepingut rikub. Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldise autonoomia nõudest hoolimata jäi Pel lIIT PÜSIMA. Teeba tõus:Leuktra lahing. Sparta ja Teeba vahel 371. a eKr toimunnud lahing Boiootia edelaosas. See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele
Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased
Postuumne kohtumõistmine õndsuse ja hukatuse asjas aitas läänekultuuri dantelikku põrgumõistet välja arendada. Kreeka saaga laiades raamides võib hoomata moodustisi, mis ületavad rahvusvaheliste rändlugude tüpoloogiat ja peegeldavad päritud indoeuroopa malle. Reastab võimurite järjestuse: alates inim- ja ühiskonna asutajatega, usu ja seaduse korraldajatega, seerjärel sõdalaskujudega ja lõpuks jõukust loovate rahuvürstidega. Nt. Boiootia linna kuningasaaga: rajaja kuningas Andreus oli tõeline ,,Esma-mees", järgnes Eteokles, kes asutas Graatsiate kultuse, siis Phlegyas toores sõdalane ja lõpuks valitses Minyas, kes kogus rikkusi ja ehitas varakambri. Viimane keeruline pärimus, mis oli Lakooniale omane, kuid siiski indoeuroopa päritolu, tegelased on ,,Zeusipoisid" spartalased Kastor ja Plydeukes oma õe Helenaga, kes kõik olid koorunud Leda ja
-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks)
Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J
Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased
Thales Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat--Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule
Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos,
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal
leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma
Õnnestus vallutada ka naaber ja ammune vaenlane saareriik Aigina , mis sunniti andamikohustusliku sõltlasena mereliitu. Spartalased viisid küll väed Kesk-Kreekasse, 27 kindlustamaks oma mõju Delfi oraakli üle ja võitsid neid tagasiteed takistada püüdnud ateenlasi Boiootias Tanagra lahingus (u. 457. a.), kuid veel samal aastal alistasid ateenlased Boiootia ja aitasid sealsetes linnades võimule Ateena-meelsed demokraadid. Suur osa Kesk-Kreekast oli langenud Ateena võimu alla. Samas jätkus sõda ka Pärsia vastu. Kuna Egiptus lõi Pärsiast lahku, saatsid ateenlased sinna ülestõusnute toetuseks suure laevastiku, mis egiptlastega liidus vallutas enamuse Niiluse deltast, kaasa arvatud suure osa Memphisest (pärslaste kätte jäi nn Valge kindlus). Kuid Aasiast Egiptusse tunginud Pärsia vägi tõrjus ateenlased Memphisest
kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas.
Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19
Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv ,,Teogoonia" (1022 värssi) ja põllumehi õpetav ,,Tööd ja päevad" (828 värssi). Osaliselt säilinud ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. Ülejäänud teostest säilinud vaid fragmendid. Hesiodos on esimene Euroopa kirjanik kelle autorlus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid?
Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta
Kuninga võim siirdus osaliselt kosmide kolleegiumile. Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude sots.-maj. arenemise eraldatus. Vajadus hoida alluvuses saare arvukat alistatud rahvastikku ja orjade rahutuste oht tingisid kreeta ük. arhailise sõjalis-arist. iseloomu. Tessaalia Olukord sarnane Kreetale. Pol. võim kuulus aristokr. sugukondadele. Orjandus pisut nõrgem kui Kreetas. Maa kogukondliku omandina. Boiootia Erinevalt Kreetast ja Tessaaliast oli Boiootia V saj. liitriik, mille kõik liikmepolised olid vormiliselt võrdõiguslikud. Liitu kuulusid maakonna kõik suuremad linnad. Võim polistes sugukondliku arist. käes. Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima. Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri-
Ahhaia liit. Mõlemad olid ammu tuntud ühendused, kuid seni poliitikas tagaplaanil. Aitoolia liit Kesk-Kreeka mägises lääneosas koondus Apolloni pühamu ümber Thermonis. Seal peeti kahel korral aastas kõigi Aitoolis kogukondade ühiskoosolekut ja seal pidas istungeid ka kogukondade esindajatest koosnev nõukogu (synedrion). Liidu väge juhtis igal aastal uuesti valitud strateeg. Aitoolia liidu kontrolli all oli Delfi pühamu ja mõnda aega allus aitoollastele teisigi piirkondi, näiteks Boiootia. Suhted Makedooniaga olid enamasti pingelised Makedoonia kuningatel puudus reaalne võimalus kehtestada Aitoolias oma ülemvõimu. ACHIA LIIT: Ahhaia liit Peloponnesose põhjarannikul tugevnes järsult 251. a. eKr, kui temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni ja liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata selle dooria (mitte ahhaia) päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa
Ilmekais aforismides kujutab ta töökat, arukat ja kokkuhoidlikku talupoega, kes oma vagaduse eest loodab jumalatelt vastutasu. Kainelt praktilised vaated on tal perekonnale. Hoiatades armuahvatluste eest, soovitab ta abielluda kolmekümneaastaselt noore neiuga, kellele on hõlpus õpetada kombekust; perekonnas olgu ainult üks poeg, siis pole vara vaja jagada. Poeemi teine osa sisaldab süstemaatiliselt järjestatud õpetusi selle kohta, kuidas tuleb töötada. Boiootia talupojale Hesiodosele on rikastumise tähtsaimaks allikaks põllutöö. Majandusalased nõuanded vahelduvad kõlbeliste sententsidega ja eri aastaaegade looduse kirjeldusega. Rikastumisvahendiks võib olla ka merekaubandus, kuid meresõitu suhtub Hesiodos suure umbusuga. Teose lõpposa on pühendatud ,,päevade" käsitlusele- missugused kuupäevad on ,,õnnelikud", missugused ,,õnnetud", s.o missugused kuupäevad on soodsad või ebasoodsad mitmesuguste tööde jaoks.
Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Kuldvillak- kuldne oinanahk, mille kangelane Iason pidi müüdi järgi Musta mere äärest Kreekasse tooma; vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk. Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athmas jättis oma naise Nephele maha Boiootia printsessi Ino pärast, kuid kaksikud, Phrixose ja Helle, jättis enda kasvatada. Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks küsima, mida vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. andis talle jäära, kelle oli puhtast kullast
annaabi.ee 
